Skip navigation

Probleemilahendusoskused

Probleemi lahendamine on tegevuste jada, mis tuleb ette võtta siis, kui teele satub ülesanne, millele ei ole kohe varnast vastust võtta. Probleemi lahendamine on eesmärgi- ja sihipärane tegevus. Probleemi lahendamise tegevused on inimese poolt kontrollitavad (vs kuidagi “automaatsed”) (Eysenck & Keane, 2015). 

Probleemi lahendamine nõuab planeerimist ehk eesmärgi saavutamiseks vajalike tegevuste kavandamist (Eysenck & Keane, 2015). Planeerimisoskus seisneb nii oskuses vajalikud tegevused välja mõelda, kavandada nende läbiviimine kui ka kogu protsessi jälgimises, analüüsimises ning vajadusel plaani muutmises.

Probleem on inimesel siis, kui elus ette tulevale küsimusele pole kohe vastust või lahendust võtta. Probleemiga käib kaasas eesmärk ehk vajadus jõuda probleemi lahenduseni. Probleeme lahendatakse kasutades kognitiivseid strateegiaid, mis on lahendaja valida ja kontrollida. Probleemilahendusoskused on oskused, mis on vajalikud probleemi defineerimiseks, erinevate lahenduste leidmiseks ja kaalumiseks, lahenduse planeerimiseks, lahenduse ellu viimiseks ning lõpuks tulemuse hindamiseks ja analüüsimiseks. 

Joonis 2. Erinevat tüüpi probleemid

Probleem võib olla (vt joonis 2):

  1. hästi määratletud. Sel juhul on väga hästi teada kõik probleemi aspektid: millest probleem on alguse saanud, millised on võimalikud strateegiad probleemi lahendamiseks ning mis on probleemi lahendamise oodatav tulemus. 
  2. vähem määratletud. Sel juhul on vähemalt mõneti hägune nii algseis, kui ka on teadmata, mis oleks kõige parem strateegia probleemi lahendamiseks ning milline on oodatava tulemuse etalon. 

Probleem võib teadmisi:

  1. eeldada. Sel juhul saab probleemi lahendada ainult selleks vajalike spetsiifiliste teadmiste olemasolul. 
  2. mitte eeldada. Sel juhul on probleemi lahendamiseks vajalik info probleemi kirjelduses olemas ning mingeid täiendavaid teadmisi probleemi lahendamiseks ei ole tarvis. 

Mida uudsem ning vähem määratletud on probleem, seda enam selle lahendamine inimese ajult nõuab (Goel, 2010). UPT läbiviimist võib käsitleda kui vähem määratletud ja seejuures teadmisi eeldavat probleemi. See tähendab, et õpilasi tuleb UPT teekonnal toetada nii teadmiste omandamisel, UPT uurimisprobleemi ja protsessi võimalikult konkreetselt määratlemisel kui võimalike protsessis esile kerkivate probleemide lahendamise planeerimisel. 

Made with eXeLearning (New Window)