3.2. Uurimisküsimuste sõnastamine
Kuigi kvalitatiivse uurimuse disain on paindlik, milles kõik uurimisprotsessi osad võivad olla jätkuvas ümberkujundamises, on siiski oluline, et uurimisprojekti alustatakse selgetest uurimisküsimustest, mis aitavad valida teoreetilisi mõisteid ja sobivaid materjali kogumise ja analüüsi meetodeid parimal võimalikul moel. Uurimisküsimused mõjutavad ja kujundavad ka uurimisvälja, tegevuspaikade ja juhtumite valikut.
Uurimisküsimus(ed) on sisuliselt uurimuse eesmärgi või uurimisprobleemi sõnastamine küsimuse vormis, s.t uurimisküsimused on sisuliselt empiiriliselt vaadeldavateks aspektideks tükeldatud uurimisprobleem. Iga uurimisprojekt peab omama vähemalt üht peamist uurimisküsimust, mis võib seejärel olla jagatud väiksemateks uurimisküsimusteks. Uurimisküsimused on kontseptuaalsed uurimust suunavad küsimused (uurimisprobleemi atribuudid), mis selgitavad, mida uurida kavatsetakse ning millele loodetakse vastata uurimuse lõppedes. Tüüpilised etnograafilist meetodit rakendava uurimuse küsimused algavad sõnadega „kuidas" või „milline". Etnograafilise uurimusmeetodi rakendamise puhul ei jää algsed küsimused tavaliselt samakujuliseks, vaid muutuvad sõltuvalt kogutavast materjalist, uurimuse käigust ja esialgsest analüüsist.