Jalgpalli mängureeglid koosnevad 17 peatükist. Mängureeglid otsustab Rahvusvaheline Jalgpalli Nõukogu (IFAB) ja need avaldab Rahvusvaheline Jalgpalliliitude Föderatsioon (FIFA).

Mänguväljak peab olema muru - või kunstkattega ristkülik pikkusega 90 -120 meetrit ja laiusega 45 - 90 meetrit. Rahvusvahelistes mängudes on vastavad mõõtmed 100 - 110 ja 64 - 75 meetrit. Kaks pikemat joont on külgjooned ja otsmisi jooni nimetatakse värava- ehk otsajoonteks. Mänguolukorras, kus pall ületab täielikult külgjoone, pannakse see mängu küljesisseviskega. Kui pall ületab otsajoone (va väravapostide vahe), jätkub mäng väravaesise lahtilöögiga (palli puudutas viimasena ründava võistkonna mängija) või nurgalöögiga (palli puudutas viimasena kaitsva võistkonna väravavaht).

Jalgpalliväravate postide vahe on 7,32 m ja kõrgus 2,44m. Väravajoone laius on sama lai kui väravapostil ja põikpuul. Väravaid ümbritseb karistusala, mis on väravaposti siseküljest otsajoone ja otsajoonest väljaku suunas 16,5 m kaugusel. Karistusala on ainuke mänguväljaku osa, kus väravavaht tohib palli mängida käega. Kui mängija rikub oma karistusalas reegleid, järgneb sellele karistuslöök ehk penalti löömine, mille löömise koht asub 11m kaugusel.

Mänguaeg kooneb kahest 45- minutilisest poolajast ja nende vahel on 15-minutiline poolaeg. Sageli esineb olukordi, kus mänguaeg venib pikemaks (vigastused jm seisakud). Kohtunikul on õigus lisada poolajale lisaaega. Mängu lõpetab kohtuniku vile. Mäng võib lõppeda viigiga. Olukorras, kus on vaja kindlasti selgitada võitja, antakse 30 min lisaaeg ja kui ka see lõppeb viigilise tulemusega, määratakse penaltid.

Mängu juhib väljakukohtunik ja teda abistavad kaks piirikohtunikku. Rahvusvahelistes mängudes tegutseb väljaku ääres ka neljas kohtunik.

Ühes võistkonnas mängib 11 mängijat, kellest üks on väravavaht. Mängu ülesandmislehele saab kirja panna 18 nime. Mängu ei saa alustada kui ühes võistkonnas on vähem kui 7 mängijat.