Teaduslikus uurimistöös on teooriatel oluline roll, sest nad kujundavad viisi, kuidas uurijad tõlgendavad uuritavat nähtust. Seega on teooria teatud tõlgendusraamistik. Näiteks kvalitatiivne andmeanalüüs sisaldab terve rea süstemaatilisi protseduure ja tehnikaid teooriate arendamiseks ning testimiseks. Tõlgendamisprotsess moodustab tsükli, milles eelnev tõlgendusraamistik kujundab selle, kuidas mõtestatakse kogemusi ja need kogemused omakorda kujundavad uute tõlgendusraamistike arengut.

Kvalitatiivsetes uuringutes on oluline roll Barney Glaseri ja Anselm Straussi poolt 1960ndatel aastatel arendatud nn põhistatud teoorial (grounded theory), mis on mõjutanud paljusid sotsiaalteadlasi.

Robert K. Yin (2003) soovitab jaotada teooriad, millest oleks soovitav lähtuda teaduslikus uurimistöös järgnevalt:
• Individuaalteooriad (individual theories) - nt kognitiivse käitumise, individuaalse arengu, isiksuse, taju, õppimise teooriad (nt sotsiaalse õppimise teooria) jt
• Grupiteooriad (group theories) - nt meeskonnatöö, koostöövõrkude, perekonna toimimise teooriad jt
• Organisatsiooniteooriad (organizational theories) - bürokraatia, organisatsiooni tegutsemise efektiivsuse teooriad jt
• Ühiskonnateooriad (societal theories) - nt linnastumise, tehnoloogilise arengu teooriad jt.

Robert K. Yin eristab ka teooriad, millel on kõik eelnevad tunnused. Näiteks otsuste vastuvõtmise teooriad võivad haarata nii isikuid, organisatsioone kui ka sotsiaalseid gruppe.

Teooriad võivad kirjeldada käitumise üldisi mudeleid, kuid nad ei ole absoluutsed reeglid või seadused. Nad on alati teatud ajaloolise või kultuurisituatsiooni produktid.

Eri teooriad põhjendavad oma väiteid erinevate mõistete abil ning tihtipeale kasutatakse samade nähtuste kohta erinevaid termineid (Hirsijärvi ja Huttunen, 2005, lk. 168).

Allikas 1: http://www.youtube.com/v/4SZDTp3_New

Allikas 2: http://www.youtube.com/v/dbntk_xeLHA&feature=related