Massikool ja sellele omane koolikultuur on ajaloos suhteliselt noor nähtus. Koolides ilmneb ühiskonna huvide, kultuuride ja vaadete mitmekesisus nii keskkonnas kui tegevustes, väärtustes, organisatsioonilistes aspektides. Ühelt poolt nähakse koole kultuuri ülekandmise, transmissiooni vahendina, teisalt – uue kultuuri ja ühiskonna loojatena. Kuivõrd kool on/saab olla progressiivsete sotsiaalsete muutuste esilekutsuja - on vastuseta. Kooli peetakse üsna üldiselt sotsiaalsete suhete, ebavõrdsuse taastootjaks, samas leitakse, et see võimaldab vähendada sotsiaalset ebavõrdsust ja võimaldada kõigile võrdset juurdepääsu haridusele.

Kooli iseloomustamisel ja kirjeldamisel kasutatakse tihti selliseid mõisteid nagu kooli kliima, eetos, atmosfäär või õhustik, iseloom, kultuur jm. Tavakasutuses on need suuresti samatähenduslikud metafoorid.

Koolikultuuri mõistet on kasutatud juba 1920ndatel, kuid laiema kasutuse sai see 1980ndatel, seda nii metafoorina kui uurimisobjektina. Tänapäeval peavad mitmed autorid (nt Beare jt, Stoll, A ja D Hargreaves) koolikultuuri üheks haridusvaldkonna olulisismaks kontseptiks e üldmõisteks. Konkreetse kooli kultuuri, kuidas koolikultuuri täpsemalt ka ei määratletaks, kujundavad kooli ajalugu, kontekst (asukoht jmt) ja kooliga seotud, selles tegutsevad inimesed. On enesestmõistetav, et kooli kultuur sõltub sellest, kas tegu on suurlinna või külakooliga, ainult gümnaasiumiastet sisaldava kooli või algkooliga.