Kordamiseks: ülesanded 1-2


1. Milliseid subkultuure olete täheldanud oma koolis vm haridusasutuses? Püüdke neid üksteisest eristada ja kirjeldada õpiobjektis esitatud dimensioonide põhjal.

2. Allpool on toodud õpilaste poolt järjestatud väärtuste koondtabel (67 kooli, 3883 õpilast, 2004 a küsitlus, töövariant V-R Ruusi käsikirjadest). Kirjeldage sellest lähtuvalt nö “keskmise kooli kultuuri õpilase silma läbi”.

Õpilaste küsimustikus oli esitatud 14 positiivset väärtust, mis peaksid erinevalt tähtsustuma, sõltuvalt eesmärgiks seatud inimesetüübist. Palusimegi õpilastel anda hinnang sellele, kui tähtsaks nende kool üht või teist väärtust peab. Oli ka võimalus vastata "nii ja naa", mis tõenäoliselt tähendab, et koolil pole õpilaste poolt vaadatuna selget ja üksmeelset hoiakut antud väärtuse suhtes. Tulemused on esitatud alljärgneval joonisel 16.

Töövariant V-R Ruusi käsikirjadest, joonis 16. Õpilaste arvamus selle kohta, mil määral tähtsustab kool, kus ta õpib, nimetatud väärtusi. 

iDevice ikoon Töövariant V-R Ruusi käsikirjadest, tekst joonise 16 juurde.
Nagu joonis ilmekalt esile toob, peetakse õpilaste arvates tema koolis suure ülekaaluga teiste võimalike väärtuste ees tähtsaks õppeedukust. Selle kohta arvab üle 80% õpilastest, et tema koolis peetakse seda kas väga tähtsaks või tähtsaks. Järgneb umbes 7%-lise vahemaaga „viisakus“ ja seejärel, umbes 8%-lise „hüppega“ allapoole, „ausus“. Mõnevõrra ehmatav on see, et otsivat vaimu ja mõtteerksust väärtustas kool vaid 45% õpilaste arvates ning üle 15% õpilastest avaldas arvamust, et tema kool peab seda koguni vähetähtsaks. Veelgi nukram on olukord koolirõõmuga - selle kohta arvas juba 24,2% õpilastest, et tema koolis seda oluliseks ei peeta. Ohtu sisaldab ulatusliku „halli tsooni“ olemasolu: nähtavasti ei anna kool oma õpilaskonnale selgeid signaale selle kohta, kas näiteks ka sellised inimelu kvaliteedid, nagu head inimestevahelised suhted, abivalmidus ja hoolivus, sallivus või tervis on ikka koolis kõrgelt väärtustatud või mitte. Ja pole siis imestada, et, nagu nägime, on sallivuse ning vägivallast hoidumisega, aga ka tervisega lood kehvad - tunduvalt kehvemad kui õppeedukusega. Paratamatult sugeneb üldjäreledus: Eesti kooli väärtussüsteem on selgelt liiga kitsa fookusega, mille kaugemaks tagajärjeks võib olla, et nõrgeneb või kaob õpilaste elurõõm, uudishimu ning sisemine õpimotivatsioon ning tekivad tingimused, mis soodustavad väärtuste kadu ehk anoomiat ja elueesmärkide madaldumist ning primitiviseerumist. Tekib omamoodi paradoks: varem või hiljem hakkab see kõik halvama ka õpitahet ning allapoole kiskuma õppeedukust, mille nimel selline kitsas väärtusfookus just nimelt oligi valitud.
Tuleb märkida, et koolid eristusid selgelt sel alusel, kui kitsas või avar oli õpilaste arvates nende väärtuste repertuaar. Järgmistes alljaotustes esitatakse tõendeid selle kohta, et kooli, mis on fanaatiliselt keskendunud õppeedukuse tagaajamisele, ei ole reeglina sugugi mitte kõige edukamad, kusjuures õpilaste enesetunne neis ei ole hea. Paraku näitab meie analüüs, et põhikooli õpilased tajuvad oma kooli väärtussüsteemi võrreldes gümnasistidega isegi oluliselt ( p<.05) kitsarinnalisemana. See on vastuolus kasvatusloogikaga, mis eeldab, et igasugune profileerumine, spetsialiseerumine või professionaliseerumine peaks toimuma hiljem ning toetuma kindlalt laotud laiapõhjalisele vundamendile, mis peab oluliseks kõiki inimlikke dimensioone.

« Eelmine | Järgmine »