Pealehele

Kodu ja lapsepõlv

Haridustee

Rahvuslus, poliitika, ajakirjandus

Perekond

Tartu ENKS

Pöördeline 1917

Rahvusülikool

Riigitegelane

Rahvuslik suurkuju


Pöördeline 1917





Ajakiri

1917. aasta jaanuaris ilmus haridusküsimuste laiemaks arutamiseks Peeter Põllu algatusel esimene eestikeelne pedagoogikaajakiri „Kasvatus ja Haridus”, esitades seal peamised nõuded meie rahvakoolile:
● kool peab rahuldama eeskätt kohaliku rahva vajadust hariduse järele;
● kool olgu kõigile lastele kättesaadav ja kohustuslik;
● kool peab arvestama lapse iseärasusi ja arendama temas peituvaid võimeid;
● kool ja kodu peavad lapse kasvatamiseks koostööd tegema.

Pedagoogika- ja psühholoogiaalaste teaduslike artiklite kõrval tõi ajakiri lugejateni ülevaated 1917. aastal toimunud I ja II rahvahariduskongressist.

1917. aastal ilmus ajakiri kuus korda (neist kolm kaksiknumbrit). 1918. aasta esimene ja ühtlasi viimane kaksiknumber, nägi keeruliste olude tõttu trükivalgust 1920. aasta alguses.





Fotol: Ajakiri “Kasvatus ja Haridus”. Eesti Pedagoogika Arhiivmuuseum


Õpetajate Liit

Eesti õpetajate esimesed ühinemispüüded jäävad rahvuslikku ärkamisaega. Kuigi iseseisvat koolmeistrite seltsi ei asutatud, kujunes 1872. aastal tegevust alustanud Eesti Kirjameeste Selts kooliõpetajate oluliseks koondumiskohaks. Venestusaeg tõi kaasa EKMS-i sulgemise, lakkasid ka koolmeistrite “kongressid” kui võimude silmis eriti kahtlased kogunemised.
Alles 1917. aasta Veebruarirevolutsioon andis selleks tegutsemisvabaduse.
Juba märtsis asutati õpetajate seltsid Tallinnas, Tartus ning peagi teistes linnades ja maakondades.

7.– 9. aprillini toimus Tartus I rahvahariduse kongress, mis kutsuti kokku Peeter Põllu ja ENKS-i algatusel. Seal võeti suund õpetajate liidu loomisele. 27. (vkj 14.) mail Rakveres peetud koosolekul kinnitati põhikiri ning Eesti Kooliõpetajate Keskliit tunnistati asutatuks (1919. aastast Eesti Õpetajate Liit). Peeter Põld valiti Keskliidu esimeseks esimeheks.

Fotol: Eesti Õpetajate Liidu kunagine asukoht Pühavaimu tn. 11, Tallinna Õpetajate Seltsi majas. Eesti Pedagoogika Arhiivmuuseum


20.– 23. juunil peeti Õpetajate Keskliidu korraldamisel Tartus ka II rahvahariduse kongress, mille otsustest lähtudes koostas Liidu juhatus eesti koolikorralduse põhijooned:
● kool olgu emakeelne;
● kool olgu demokraatlik (ühtluskool);
● kool põhinegu parimail kasvatusteaduslikel aluseil;
● kool olgu vaba igasugustest poliitiliste ja muude kõrvaliste ülesannete täitmisest;
● kooli juhtigu vaba, hea erialase ettevalmistusega ja end pidevalt täiendav õpetajaskond.


Maavalitsus

1917. aasta märtsi lõpus ühendati eestlaste maa Vene Ajutise valitsuse määrusega üheks administratiivüksuseks – Eestimaa kubermanguks. Mai lõpus toimusid Maapäeva valimised, moodustati Maavalitsus. Sellega oli Eesti endale sisuliselt autonoomia kätte võitnud.
20. juulil (vkj.) 1917 valiti Maavalitsuse haridusosakonna juhatajaks Peeter Põld. (Maanõukogu protokoll nr. 13).

Maanõukogu 2. augusti koosolekul oli teiste küsimuste seas arutusel kooli küsimus. Peeter Põld koostas Eestimaa Koolivalitsuse Ajutise Korralduse, mis põhines:
● detsentraliseerimisel (koolielu küsimusi tuleb otsustada võimalikult kohapeal);
● kollegiaalsusel (haridusküsimuste otsustamisse tuleb haarata võimalikult palju huvilisi);
● pedagoogilise järelvalve lahutamisel koolielu majandusküsimustest.

Selle korraldusega jäeti kohaliku hariduselu juhtimiseks maakondade ja linnade omavalitsustele laialdased õigused. Maakoolivalitsuse (= Haridusministeeriumi) ülesandeks sai rahvahariduse üleüldine korraldamine ja juhtimine.
Koolielu korralduse alusena Eestis jäi see seadus põhijoontes kehtima kuni 1940. aastani.

Fotol: Eestimaa Koolivalitsuse Ajutine Korraldus. Eesti Pedagoogika Arhiivmuuseum