Rahvuslik suurkuju




Ühiskonnas on igal ajastul anderikkaid isiksusi, kes mõjutavad nii oma oleku kui tegevusega rahva ja riigi saatust. Eriti väikerahvastele on oluline mitmekülgselt võimekate persoonide esiletõus. Üks selliseid on Peeter Põld – 20. sajandi väljapaistvamaid suurkujusid, kelle elutöö suurust aastakümneid maha vaikiti. Üliõpilaspäevist alates seisis ta ereda tähena rahvusliku liikumise tuntud liidrite kõrval võitluses eestluse eest ning venestuspüüete vastu. Peeter Põldu on enim seostatud haridusega, mis moodustabki kaalukaima osa tema elutööst: Peeter Põld – Eesti hariduse teenäitaja – nõnda on tabavalt määratlenud Aulis Aret.

Peeter Põllu talent ning eeskuju ilmnes veel paljudel teistel elualadel: poliitika, ajakirjandus, seltsiliikumine, kultuur, karskus, usk. Peeter Põld pühendas kogu elu eesti rahva ja riigi teenimisele, juhindudes oma tegevuses ülimaist väärtustest – usulistest väärtustest.



Fotol: Paul Raud. TÜ kuraator Peeter Põld. (1925). Erakogu


Eeltoodut kinnitavad abikaasa Helmi Põllu sõnad kirjas Juhan Torgile:

Mis minule mu kadunud abikaasa juures eriti imponeeris, oli tema suur kohusetunne ja ustavus iga töö juures oma rahva kasuks. Kui mina vahel palusin ta mõtelgu ometi oma terviselegi, siis oli sagedane vastus: “Nüüd on veel võimalik midagi teha me maa ja rahva jaoks, kui nüüd aega ja võimalusi ei kasutata, siis ei kordu need, võib olla, kunagi enam...

J. Tork. 100 aastat suure pedagoogi Peeter Põllu sünnist. Meie Elu, 17. august, nr. 33, 1978. Erakogu.

Prof. Jaan Tõnisson kirjutas 1939. aastal:

PEETER PÕLD on selliseks kujuks Eesti rahvusliku ja omariikliku arengu loos: esimene Eesti haridusminister; Eesti rahvusliku ülikooli kuraator ja organiseerija. Esimene Eesti pedagoogika professor ja pedagoogika teaduse rakendaja. Esimese eesti emakeelse gümnaasiumi juhataja ning rahvusliku kasvatuse mõtte tulisemaid eestvõitlejaid. Eesti rahvusliku ideoloogia tähtsamaid arendajaid. Eesti omariikluse ülesehitamise kandvamaid töömehi. Eesti karskusliikumise juhtivam kuju. Kõige seejuures kultuursemaid isiksusi.

Peeter Põllu mälestamise puhul. Postimees, 9. mai, nr. 124, 1939.

1978. aastal möödus Peeter Põllu sünnist sada aastat. Ajaloolistel põhjustel seda Eestis avalikult ei tähistatud. Juhan Tork, meie esimene pedagoogikadoktor 1939. aastast, kirjutas eksiilis, et „rahva valgustajaid” s.o. õpetajaid-kasvatajaid tuleb arvata liialduseta iseseisva Eesti alusmüüride rajajate hulka. Peeter Põldu pidas ta eesti rahva suurimaks kasvatajaks. Ta kirjutas:

Mis oli see põhijõud, mis kandis suurt kohusetunnet ja ustavust? Küllap see oli suur, sügav ja elav armastus Jumala ja oma rahva vastu. Jah. Peeter Põld oli rikkamaid mehi Eestis. Tõeliste väärtuste poolest, kõrgemate väärtuste poolest kui on need, mida raha eest osta saab. Ning suure kasvatajana jätkus neid väärtusi tal palju kinkida Eestile. Ainult nii suutis ta oma ajaliselt piiratud eluea jooksul teha suure elutöö, püstitada endale oma rahva hinges mälestussamba, mis on püsivam vasest valatuist.

J. Tork. 100 aastat suure pedagoogi Peeter Põllu sünnist. Meie Elu, 17. august, nr. 33, 1978. Erakogu.

Massiivne graniitrist seisab praegu Tartu Pauluse kalmistul Peeter Põllu haual. Selgelt on loetav ristil Rooma 11: 36. Selle ristikirja valis Peeter Põld omale eluajal: „Sest temast ja tema läbi ja tema poole on kõik asjad. Temale olgu au igavesti!”

1975. aasta suvel seisis üks ta tütar Kanadast vaikides isa risti ees. Hauaplatsi leidis ta hoolikalt korrastatult ja lilledega kaunistatult.

L. K. Sherlow. Peeter Põld – eesti noorsoo kasvatajaid. Rmt. Kool ja meie. Toronto, 1976, lk. 38.




Peeter Põllu rahupaik Tartu Pauluse kalmistul