Perekond

Pealehele Kodu ja lapsepõlv Haridustee Rahvuslus, poliitika, ajakirjandus Perekond Tartu ENKS Pöördeline 1917 Rahvusülikool Riigitegelane Rahvuslik suurkuju
Perekond 1907. aastal tegi Peeter Põld abieluettepaneku mitmekülgsete huvidega agarale seltskonna- ja karskustegelasele Helmi Einbergile (s. 1882). Helmi on kirjutanud: Oli nähtud mitmesuguseid ja küllalt huvitavaid mehi. Mis aga Peeter Põllu puhul ikka ja jälle imestama pani, oli tema rahulik heatahtlikkus ja omakasupüüdeid hülgav andumus tööle oma kodumaa eest. Paratamatult kasvasid lugupidamine ja ka soojemad isiklikud tunded. Kui siis Peeter Põld esines abieluettepanekuga, oli esimeseks küsimuseks vaid: Kas olen mina küllalt hea selle mehe elukaaslaseks? H. Mäelo. Mälestusi Peeter Põllust ja tema perekonnast. Rmt. Peeter Põld oma ajastu peeglis. Koost. H. Muoni. Tartu Ülikooli Kirjastus, 1996, lk. 142.
Preili Helmi Einberg. Erakogu	Peeter ja Helmi Põld 1908. aastal. Erakogu
Koolitegelane-aspirant Peeter Põld ja rahvakooliõpetajanna Helmi Einberg laulatati Kose kirikus 1908. aasta sügisel. Neid laulatas Peetri vanem vend kirikuõpetaja Harald Põld. Helmi Põld (1882 Järvamaa – 1969 Vancouver, Kanada) omandas Rakveres algkooliõpetaja kutse (1900); töötas kasvataja ja õpetajana Kurskis (1900–1903); õpetajana Viru- ja Tartumaal (1903–1907); omandas võimlemisõpetaja kutse Soomes (1907); töötas Tartu ENKSi TG võimlemis- ja algkooliõpetajana (1907–1944).
ENKS-i Tütarlaste Gümnaasiumi õpetaja Helmi Põld. Erakogu	Perekond Põllu ametikorter Tartus Munga tn. Erakogu
Ta viis läbi esimesed karskustunnid õpilastele (1908); esines I ülevenemaalisel karskuskongressil Peterburis (1911); oli Eesti Naiste Karskusliidu juht (1923–1940); üleriigilise emadepäeva korraldamise algatajaid Eestis (1923); ajakirja „Eesti Naine” asutajaid (1924) ning selle vastutav toimetaja (1924–1940); kuulus 18. rahvusvahelise karskuskongressi korraldavasse toimkonda (Tartu) ning oli VII Põhjamaade Naiste Valge Lindi kongressi juhataja (1926); juhtis Eesti delegatsiooni rahvusvahelisel karskuskongressil Helsingis (1939). Pikka aega oli Põldude perele koduks väike ametikorter majas Munga tänaval ülikooli läheduses. Perekond Põld 1922. aastal. Erakogu Peeter ja Helmi Põllu perekonda sündis 11 last. Haritlaste seas linnas kohtas nii lasterikkaid peresid harva. Nende perekond kujunes eeskuju-perekonnaks, kus valitsesid usulis-kõlbeline meelsus, töökus, rõõmsus, kombekus. Nende lapsed: Agu Põld (1909–1966), Hele Mall Põld (1911–1930), Lehti Kai Sherlow (1912–1999), Peeter Amos Põld (1915–1916), Mari Liis Põld (1917–1930), Anne Reet Veemees (1918–1994), Toomas Jeremias Põld (1920), Ester Marta Arro (1921–1970), Mai Mirjam Veemes (1923), Helme Rutt Piir (1924), Imbi Kersti Weemes (1927–2008). Peeter ja Helmi Põllu lapsed 1928. aastal. Taga vasakult: Mai Mirjam, Agu, Toomas Jeremias; ees Anne Reet, Helme Rutt, Imbi Kersti (õe süles), Mari Liis, Hele Mai, Lehti Kai, Ester Marta. Erakogu Peeter Põld ammutas suurperest jõudu, mis väljendus tema paljudes kõnedes, artiklites, loengutes ja kursustel. Olles ise äärmiselt vähenõudlik, oli ta südamlik ja hoolitsev isa. Isa kirjake tütar Annele 29. jaanuaril 1930. Erakogu Eriti pidas Peeter Põld lugu emast kui kultuuriloojast ühiskonnas. Ta kirjutas: Ema... Jah, ütelge, mis ei kuulu ema mõjukonda kõigest, mis moodustab inimese esimese vaimse õhkkonna? Ema võib sellepärast palju üles ehitada, kuid veel rohkem maha kiskuda. Temast oleneb tulevaste meeste tublidus ja tulevaste naiste puhtus ja hingekaunidus. P. Põld. Emast kui suurest kultuuriloojast. Rmt. P. Põld. Valitud tööd II. Tartu, 1993, lk. 241. 1944. aastal põgenes Helmi Põld kuue lapsega Saksamaale, sealt edasi Kanadasse.
Edasi > Tartu ENKS