Pealehele

Kodu ja lapsepõlv

Haridustee

Rahvuslus, poliitika, ajakirjandus

Perekond

Tartu ENKS

Pöördeline 1917

Rahvusülikool

Riigitegelane

Rahvuslik suurkuju


Riigitegelane




Valitsus

Ajaloolase Küllo Arjakase väitel võib Ajutist Maavalitsust nimetada tinglikult Eesti esimeseks rahvuslikuks valitsuseks, kus haridusosakonna juhataja P. Põld ja tervishoiuosakonna juhataja K. Konik esindasid J. Tõnissoni juhitud tsentristlikumat demokraatlikku blokki. P. Põld märkis 10. oktoobril 1917 (vkj.) aruandes järgmist:

Oma tegevusesse astudes leidis Haridusosakonna Juhataja ees tühja koha, kus keegi eelkäija tööd ei olnud teinud, kus kõik algusest lõpuni tuli rajada ja korraldada.

Maanõukogu. Protokoll nr. 54. Koosolek 10. oktoobril 1917. Maanõukogu pro-tokollid 1917–1919. Üliõpilasselts Liivika. Toimetis nr. 12. Toronto, 1990, lk. 234.


12. oktoobril toimunud Maanõukogu juhatuse ja Maavalitsuse koosseisu ümbervalimisel säilitas P. Põld koha Maavalitsuse koosseisus. Selle valitsuse volitused kestsid kuni 24. veebruarini 1918 (ukj.), mil asus tööle Päästekomitee poolt loodud valitsus.

P. Põld oli esimene haridusminister Eesti Vabariigi valitsuses.



P. Põld oli haridusjuht valitsuses (ukj.):

02.08.1917 – 25.10.1917,
25.10.1917 – 24.02.1918,
24.02.1918 – 12.11.1918,
12.11.1918 – 27.11.1918.





Fotol: Peeter Põld (1878 – 1930). Erakogu





Tartu Linnavolikogu

Aastail 1921 – 1930 juhtis P. Põld Tartu Linnavolikogu tööd. Ta pälvis volikogu teiste liikmete lugupidamise oma erapooletuse ning koosolekute asjaliku juhtimisega. Teda valiti igal aastal uuesti volikogu juhatajaks.
P. Põldu usaldati kui kõrgelt haritud, kõlbelist ja head inimest, kes tähtsustas kodulinna arengut.




Tartu Linnavolikogu 1927 – 1929. 30. detsembril 1929. aastal. Eesti Filmiarhiiv. Esireas vasakult: P. Kase, V. Tubin, A. Mägi, A. Mõru, linnapea K. Luik, volikogu juhataja P. Põld, J. Lill, I. Märtsin, K. Pahk, V. Tamman, I. Emblik jt.



Kogu Eestile, kuid eriti Tartu linnale ning Tartu Ülikoolile oli suureks auks 12. Põhjamaade ning 18. ülemaailmse karskuskongressi korraldamine 1926. aasta juulis. P. Põld oli aastatel 1926 – 1930 Eesti Karskusliidu esimees.






Fotol: Peeter Põld avamas 18. ülemaailmset karskuskongressi TÜ aulas
22. juulil 1926. aastal. Erakogu




Riigikogu

P. Põld oli Eesti Ajutise Maanõukogu liige alates 26. novembrist 1918, juhatuse II abiesimees 3. veebruarist kuni 23. aprillini 1919. Maanõunik P. Põld tegi 5. veebruaril Maapäeva koosseisu muutmise küsimuses teatavaks eestseisuse ettepaneku:

Et Maanõukogu liikmed J. Anvelt, H. Pöögelmann, A. Vallner, A. Leetsmann ja J. Sihver on sõjariistus vägivallaga Eesti Maanõukogu ülemvõimu vastu astunud ja avalikult Eesti riigi äraandmises süüdi, heidab Maanõukogu nad oma liikmete hulgast välja. ...

Maanõukogu. Protokoll nr. 76. Koosolek 5. veebruaril 1919. Maanõukogu protokollid 1917 – 1919. Üliõpilasselts Liivika. Toimetis nr. 12. Toronto, 1990, lk. 381.


P. Põld valiti Eesti Asutav
asse Kogusse (astus tagasi 11. detsembril 1919). Ta oli I Riigikogu (astus tagasi 7. jaanuaril 1921), III Riigikogu (astus tagasi 30. septembril 1926) ning IV Riigikogu (alates 15.06.1929) liige.
P. Põllu töö Riigikogus katkes tema ootamatu surma tõttu 1. septembril 1930. aastal. P. Põllu viimaseks esinemiseks Riigikogus jäi sõnavõtt „Avalikkude algkoolide seaduse muutmise seadus” arutelul 10. juulil 1930. aastal. Ta kõneles:

Ühtlusekool on ainus kooli korraldus, mis vastab demokraatia nõuetele ja mis ei tunne kihi ega seisuse huvisid. Siin antakse ühises põhikoolis kõigile lastele kätte teatav hariduse raudvara; siin selgitatakse lastele elu põhifunktsioonid ja harjutatakse kätte põhipanevad oskused, mis peavad võimaldama rahvuskultuurilise koostegevuse ja andma arusaamise oma kodanikukohustest. Teist teed meie käia ei saa.

Riigikogu IV koosseis, IV istungjärk. 78. Koosolek 10. juulil 1930. Riigikogu IV koosseis. Täielikud protokollid 56. koosolekust 6. mail – 84. koosolekuni 12. juulil 1930. Tallinn, 1930, lk. 1490.



Peeter Põld saadeti viimsele teekonnale Tartus 4. septembril 1930. Pika Hermanni tornis langetati sini-must-valge trikoloor poolde vardasse ning Toompea lossi Valge saali akendel põlesid mälestusküünlad.



Viimaseid fotosid Peeter Põllust suvel 1930. Erakogu


Peeter Põllu hüvastijätt Alma Materiga. Erakogu



Peeter Põllu matus. Erakogu