Rahvuslus, poliitika, ajakirjandus




Rahvuslane

Peeter Põld puutus EÜS-is kokku mitmete tolleaegsete suurmeestega, kellel oli ergastav mõju tema poliitikuks, ajakirjanikuks, haridus- ning karskustegelaseks kujunemisele. Ta oli Jaan Tõnissoni lähimaid sõpru ning kaastöölisi, kes nn. „Tartu renessansi” keerisesse sattununa tõusis selle juhtivate meeste hulka.




Vasakult:
Jaan Tõnisson (1868–?). Eesti Filmiarhiiv
Villem Reiman (1861–1917). Eesti Filmiarhiiv
Oskar Kallas (1868–1946). Eesti Pedagoogika Arhiivmuuseum


Jaan Tõnisson, 20. sajandi alguse rahvusliku liikumise tunnustatud liider, oli agar eesti kultuuri ja hariduse eest võitleja.
Lähedased ühiskondlikud vaated ja rahvuslikud aated sidusid Peeter Põldu ka EÜS-i vilistlaste Oskar Kallase ja Villem Reimaniga. Viimase eeskujul kujunes Peeter Põllust karsklane ja karskusliikumise edendaja.




Vasakult:
EÜS-i esimehe P. Põllu kiri O. Kallasele 27.02.1902. Eesti Kirjandusmuuseum EKLA f. 186, m 72 : 7
P. Põllu kiri V. Reimanile 22.05.1907. Eesti Kirjandusmuuseum, EKLA f. 105, m 21 : 8


Poliitik

Rahvusliku hariduse edendamisel venestusvastases võitluses seisis noor Peeter Põld väärikana nende meeste kõrval, kes 1905. aasta aprillis nõudsid tsaarile saadetud märgukirjas emakeelset ja tasuta õpet rahvakoolides.
Peeter Põld oli eestlaste esimese poliitilise partei – Eesti Rahvameelse Eduerakonna (E.R.E.) – üks asutajaid ning partei põhikirja koostajaid. E.R.E.-s välja töötatud terviklik rahvuslik haridusprogramm võeti kohe praktilise tegevuse aluseks, kuigi põhikiri kinnitati alles 1907. aastal. Kõnes „Bürgermusses” E.R.E. asutamise koosolekul 26. novembril 1905 rääkis Põld:

Meie nimetame ennast Eesti Rahwameelseks Eduerakonnaks. Meie tahame ühisel jõuul ja nõuul teatavaid poliitilisi sihtisid kätte saada. Kui osa wäikesest rahvast ei suuda aga meie mitte iseseiswalt suure Wene riigi saamiste kohta oma mõju awaldada; meie wõime ainult siis, kui meie mõne suurema Wene erakonnaga ühineme.

Postimees, 20. dets., nr. 280, 1905.


Ajakirjanik

Kui Tartu Ülikool 1905. aasta rahutuste tõttu ajutiselt suleti, asus Peeter Põld tööle ajakirjandusse: 1905/XI kuni 1906/VII oli ajakirjanik ajalehe „Postimees” toimetuses. 1906/XI kuni 1907/II oli ajalehe „Sõna” toimetaja Tallinnas ning 1907/II kuni 1907/IX taas „Postimehe” ning tema asetäitjate „Meie-Aastasaja”, „Sõna” ja „Elu” toimetuses. Kuid ajalehega „Postimees” jäid Peeter Põllu kontaktid tihedaks kuni elu lõpuni.




Ajalehe „Postimees” toimetus 1908. aastal. Vasakult: O. Kallas, A. Jürgenstein, M. Raud, K. Kadak, A. Simm, N. Luud,
J. Tõnisson, P. Põld, K. A. Hindrey. Erakogu



Tartus oli mõte Eesti haridusseltsi loomiseks liikunud juba 1903. aastast, võimalus selleks avanes alles 1906. aasta aprillis, kui Vene Tsaarivalitsus andis loa rahvuskeelsete koolide avamiseks. Seda juhust kasutati kohe ning loodi 17-liikmeline ettevalmistav grupp, kuhu kuulus ka P. Põld.
Eesti Nooresoo Kasvatuse Seltsi (ENKS) põhikirja koostamisel võeti aluseks juba 1905. aastast tegutseva Tartu Eesti Lasteaia Seltsi põhikiri. Hiljem ENKS-i põhikirja täiendati.

Peeter Põld toetas kõigiti emakeelse hariduse edendamist juba eelkoolieas ning väärtustas ka lasteaeda kui kasvatusasutust. 1907. aasta 20. mail pidas Peeter Põld sütitava kõne Tartu Eesti Lasteaia Seltsi lasteaiale uue hoone ehitamiseks korraldatud aiapeol vana „Vanemuise” Seltsimaja põlenud varemetel (Jaama t. 14). Oma kõnes kutsus ta kõiki üles tegutsema:

Siin puude all elas ka varemalt eesti elu. Ta kasvas siin ja sai kangeks. Nüüd, kus ta siit lahkunud, tõuseb siin uus, teistsugune elu. Tahate teie, et see elu värske, täis rõõmsat laste kilkamist oleks, et sel elul säravad silmad, punased põsed, elavad liigutused oleksid, lühidalt, et see elu lootust parema tuleviku suhtes eneses kannaks, siis käed külge! Kõik käed külge!

P. Põld. Lasteaia tähtsusest. Rmt. Lastest tuntakse meid. Koost. T. Tender.
Tartu, 2006, lk. 69.





Fotol: Ajakirjanik Peeter Põld 1907. aastal. Erakogu