Mängude arv

 

Võistlust organiseerides tuleb esmalt kindlaks teha kui palju kulub aega võistluste korraldamisele. Ringsüsteemi puhul on selleks kaks võimalust - 

• lugeda mängude arvu valmis tehtud turniiritabelist. Kõikide tabelis olevate tühjade ruutude arv tuleb jagada kahega või lugeda ainult „mustadest" ruutudest ülal/allpool olevad tühjad ruudud kokku 

• valemi kasutamine abil, kus x on kohtumiste arv ja n võistlustest osavõtjate arv.

Näit. kuue osavõtja korral saame arvutada mängude arvu järgnevalt

Tundub, et silmas pidades aja kokkuhoidu, on nimetatud valemi kasutamine mõtekam.

Vooru mõiste

Kõrgemal tasemel korraldatavate võistkondlike mängude puhul näevad võstlusmäärused ette igale võistkonnale ainult ühe mängu päevas. Et teada saada, mitu päeva kulub sellisel juhul võistluste läbiviimiseks, tuleb appi võtta  vooru mõiste. Voor on osavõtjate selline paaridesse jaotamine, kus kõik osavõtjad saavad üheaegselt mängida. Kaheksa osavõtjaga turniiril on ühes voorus neli paari, seega on neli mängu. Üheksa  osavõtja puhul on ühes voorus samuti neli  mängu aga sellisel juhul on üks võistkond lihtsalt mänguvaba.

Igas voorus on osavõtjate arvust poole vähem mänge.  Näiteks kümne osavõtja korral on ühes voorus 5 mängu,  kaheksa puhul neli jne. Paaritu arvu osavõtjate puhul tuleb lahutada üks(mänguvaba) ja ülejäänud arv jagada kahega.

Nagu eespool märkisime, püütakse reeglina võistkondlikes mängudes pidada üks voor päevas. Sellisel juhul on voorude ja mängupäevade arv võrdne. Kui olud sellist korraldust ei võimalda, siis peetakse ühe vooru mängud mitme päeva jooksul. Näit. Eesti meistrivõistlused  korvpallis, kus ühe voorud mängud võivad toimuda kõik erinevatel nädalapäevadel.

Järgmisena kerkib küsimus, kui suur on voorude arv ühel turniiril? Voorude arv on osavõtjate paarisarvu juures osavõtjate arvust ühe võrra väiksem. Näiteks  nelja  osavõtja puhul on kolm vooru, kaheksa osavõtja korral aga  seitse vooru jne. Paaritu arvu korral võrdub voorude arv osavõtjate  arvuga, sest igal osavõtjal tuleb olla ühes voorus mänguvaba. Seega viie osavõtjaga turniiril tuleb mängida viis vooru, üheksa osavõtja puhul üheksa vooru  jne.

Olukorras, kus me rakendame võistluste läbiviimisel alagruppe, tuleb erinevate alagruppide, poolfinaalturniiride jm puhul  teha arvutused iga turniiritabeli kohta eraldi.

Mängujärjekord

Sportmängude võistlustel on mängujärjekorral väga suur tähtsus. On oluline kas kõige olulisema vastasega kohtutakse esimeses või viimases voorus, kas mängitakse tugevamate vastastega järjest. Mängujärjekorra leidmiseks kehtivad kindlad moodused.

Üheks võimaluseks on kasutada lihtsustatud tabelit, kus koostamise aluseks võetakse paarisarv osavõtjaid. Kui osavõtjaid on paaritu arv, siis lisatakse osavõtjaid tähistavale numbrile veel 0. Osavõtja, kelle paariliseks on 0, jääb antud voorus mänguvabaks.

Algul märgitakse voorude tähised vasakult paremale alates esimesest. Seejärel kirjutatakse I vooru alla vasakpoolsesse tulpa pooled osavõtjad, alustades number ühest suurenevalt. Samal põhimõttel kirjutatakse parempoolsesse tulpa teine pool osavõtjaid, alustades kõige alumisest reast. Teineteise vastas olevad numbrid ühendatakse kriipsukesega ja nii moodustuvad esimeses voorus omavahel kohtuvad paarid. Näiteks on meil 6 osavõtjat:

I voor

1 - 6

2 - 5

3 - 4

II vooru paaride kindlasmääramiseks jääb nr.1 paigale, ülejäänud numbrid liiguvad vastupäeva ühe koha võrra edasi: vasakpoolse tulba alumine number läheb parempoolse tulba alumiseks, parempoolse tulba ülemine number liigub vasakpoolsesse tulpa nr.1 alla. Ja nii kuni viimase vooruni.

Alljärgnevalt näide mängude järjekorrast viie osavõtja puhul:

Mängujärjekorra määramiseks võib lihtsustatud tabeli aluseks võtta siis, kui mängud toimuvad ühes paigas. Nimetatud tabeli kasutamisel võib vajadusel osavõtjate loosimisel anda kahele tugevamale numbrid 1 ja 2, mis tõstab võistluste pinget, sest nad kohtuvad omavahel alles viimases voorus.

Mängujärjekorra täiustatud tabeli alusel korraldatakse enamik sportmängude võistlusi. See tabel toob meile kasutusele mõiste - väljaku peremees, millest teeme juttu allpool. Tabeli koostamist me siinkohal ei selgita, sest loogilised seosed esmavaatlusel puuduvad. Alljärgnevalt esitame mängujärjekorra tabelid sagedamini esinevate osavõtjate arvuga.

 

Osavõtjate arv 3 või 4

Sulgudes olev number tähendab võistkonda, kes on kolme osavõtja korral selles voorus mänguvaba.

Rohkemaarvuliste osavõtjatega turniiritabelitega saate tutvuda brošüüris Lenk,V. Sportmängud. Võistluste süsteemid. Trt.2001.

Mitmeetapilised turniirid

Osavõtjaterohked võistlused pole ringsüsteemis otstarbekad suure arvu mängupäevade tõttu. Niisugusel puhul korraldatakse võistlused kahes etapis - algul mängud alagruppides, siis finaalgruppides. Kusjuures mõlemal etapil on võimalik kasutada ringsüsteemi.

• Kaheetapilised turniirid

Alguses korraldatakse võistlused alagruppides ja  siis finaalgruppides. Näiteks 18 võistkonda jaotatakse eelnevalt 3 alagruppi a 6 võistkonda.  Alagrupis mängitakse ringsüsteèmis. Iga alagrupi kaks paremat  pääsevad I finaalgruppi, kus selgitatakse 1 - 6 koht. Alagruppide 3. ja 4. koha saavutanud moodustavad II finaalgrupi, kus selgitatakse kohad 7- 12 jne. Ka finaalturniiridel mängitakse ringsüsteemis, kusjuures võidakse arvestada/mitte arvestada   alagruppides mängitud omavahelise mängu tulemust.

Kaheetapilised võistlused annavad tuntavat aja kokkuhoidu. Kui 18 võistkonna osavõtul oleks ringsüsteemis vaja 17 mängupäeva (17 vooru), siis antud juhul 9 (alagrupis 5, finaalturniiril 4/5).

• Kolmeetapilised turniirid

Võtame näiteks 24 osavõtjaga  võistluse. Sellisel  puhul jaotatakse võistkonnad 6 alagruppi a 4 võistkonda. Kolme mängupäevaga selgitatakse paremusjärjestus alagruppides. Oma alagrupis  1. ja 2. koha saanud võistkonnad moodustavad kaks poolfinaalgruppi (a 6 võistkonda). Esimesse poolfinaalgruppi jäävad paaritunumbriliste alagruppide võitjad ja paarisnumbriliste alagruppide teise koha omanikud. Teise alagruppi arvatakse võistkonnad vastupidiselt - paarisnumbriliste alagruppide võitjad ja paaritunumbriliste alagruppide teise koha omanikud. Poolfinaalgruppides on mängupäevade arv 5, sest igast alagruppist sai kummassegi poolfinaalgruppi ainult 1 võstkond.

Poolfinaalgruppides 1. ja 2. koha saavutanud võistkonnad moodustavad esimese finaalgrupi, kus selgitatakse kohad 1 - 4. Poolfinaalgruppides 3. ja 4. kohale jäänud võistkonnad moodustavad II finaalgrupi, kus selgitatakse kohad 5 - 8 jne.

Kolmeetapiliste võistluste puhul võib kasutada termineid: alagrupid, vaheturniirid/-grupid, finaalturniirid/- grupid.

Mitmeetapiliste turniiride puhul tuleb arvestada, et mida rohkem on alagruppe ja mida vähem võistkondi pääseb edasi järgmisse etappi, seda suurem on juhuslikkuse osa. Juhuslikkuse vältimiseks on soovitav igast turniiritabelist lubada järgmisse etappi vähemalt kaks osavõtjat.

Mängude kalender ja ajakava

Pärast osavõtjate turniiritabelisse loosimist saab koostada mängude kalendri. Eelpooltoodud tabeleid kasutades asendatakse numbrid võistkondade nimedega. Lisades juurde võistluspaiga ja kellaaja, on ajakava valmis.

Mängude kalendri koostamiseks on vaja kindlaks määrata

• osavõtjate arv
• mängupäevade arv
• tabel, mille järgi leitakse mängude järjekord
• korraldada osavõtjate loosimine.

Voorudes omavahel kohtuvatest võistkondadest on alati esimesena märgitud võistkond väljakuperemees. Välajakuperemees kannab tavaliselt heledat võistlusvormi kui juhendis ei ole fikseeritud vastupine variant. Kui võistlused viiakse läbi üksikute kohtumistena eraldi võistlussaalides, siis peetakse mäng esimesena märgitud võistkonna väljakul. Sellel on suur tähtsus, sest statistika andmetel on koduväljakul mängides võiduprotsent suurem.

Loosimine ja paigutamine.

Võistkondade loosimisel kasutatakse kolme moodust -

• üldine loosimine leiab kasutamist siis, kui kõik osavõtjad kantakse ühte turniiritabelisse.
• loosimist koos paigutamisega kasututatakse mitmeetapiliste turniiride puhul, et vältida tugevate või vastupidi, nõrgemate võistkondade sattumist ühte alagruppi. Sellises olukorras hajutatakse tugevamad võistkonnad. On oluline, et selline paigutamine oleks sätestatud ka võistlusjuhendis.
• üldise paigutamisega pannakse kõik osavõtjad järjekorda vastavalt eelmiste samalaadsete võistluste tulemustele või edetabelile. Alates esimesest alagrupist ja kõige tugevamast osavõtjast, kirjutatakse osavõtjad järjekorras siugleva joone põhimõttel alagruppidesse. Näiteks 8 võistkonna paigutamine kahte alagruppi -

I alagrupp II alagrupp

1. --------------------------------- 2.

4. --------------------------------- 3.

5. --------------------------------- 6.

8. --------------------------------- 7.

Selline paigutamine annab võimaluse enam - vähem võrdsete alagruppide moodustamiseks.

 

Tagajärgede kandmine turniiritabelisse

Pärast iga mängu lõppu kantakse tulemus turniiritabelisse. Kõige lihtsam moodus on ainult tagajärje märkimine. Suuremate tabelite juures on paraku keeruline võitude ja kaotuste kokkulugemine, sest arve on lihtsalt palju. Seepärast kasutatakse valdavalt moodust, kus tagajärje juurde märgitakse ka punktid. Näiteks on käsipallis üldlevinud tagajärgede hindamise selline skaala, kus võit annab 2 punkti, viik 1 ja kaotus 0 punkti.