Lk. 2

 

Tabel 1. Infoteaduse intellektuaalne struktuur aastatel 1972- 1995 ja 1996-2006 (Allikas: Saracevic, T. (2009). Information Science. In Encyclopedia of Library and Information Science. M. J. Bates and M. Niles Maack (Eds). New York: Taylor and Francis).

1972-1995 1996-2006
1. Eksperimentaalne infootsing (infootsisüsteemide disain ja hindamine)
1. Kasutajauuringud (info hankimine, otsikäitumine, kasutajakeskne lähenemine infootsingule, infokasutajad ja -kasutamine)
2. Tsiteerimise analüüs (teadusliku ja uurimusliku kirjanduse vastastikune seos)
2. Tsiteerimise analüüs (stsientomeetria, hinnanguline bibliomeetria)
3. Praktiline infootsing (rakendused "reaalses elus")
3. Eksperimentaalne infootsing (algoritmid, mudelid, süsteemid, infootsingu hindamine)
4. Bibliomeetria (tekstide statistiline jagunemine ja matemaatiline modelleerimine)
4. Veebimeetria
5. Üldised raamatukogusüsteemid (raamatukogu automatiseerimine, raamatukogu operatsioonide uuringud, teenused)
5. Teadmisvaldkondade visualiseerimine (nn koosviitamise analüüs)
6. Teaduskommunikatsioon (sh sotsiaalteadustes)
6. Teaduskommunikatsioon
7. Kasutajauuringute teooria (infovajadused ja -kasutajad)
7. Relevantsuse hindamine kasutaja poolt (situatsiooniline relevantsus)
8. Elektronkataloogid (OPACs) (disain, andmete otsing)
8. Informatsiooni hankimine ja kontekst
9.Ülekantud ideed (informatsiooniteooria, kognitiivteadus, jne) 9. Laste infootsikäitumine (interfeissi disain, funktsionaalsus)
10. Indekseerimisteooria
10. Metaandmed ja digitaalsed ressursid
11. Viiteteooria
11. Bibliomeetrilised mudelid ja infolevi
12. Kommunikatsiooniteooria
12. Struktureeritud lühikokkuvõtted (akadeemiline kirjaoskus)

 

Licensed under the Creative Commons Attribution Non-commercial No Derivatives 3.0 License

Sirje Virkus, Tallinna Ülikool, 2009