Infoteaduse olemus ja kujunemine
Lk. 2
Tabel 1. Infoteaduse intellektuaalne struktuur aastatel 1972- 1995 ja 1996-2006 (Allikas: Saracevic, T. (2009). Information Science. In Encyclopedia of Library and Information Science. M. J. Bates and M. Niles Maack (Eds). New York: Taylor and Francis).
1972-1995 | 1996-2006 |
1. Eksperimentaalne infootsing (infootsisüsteemide disain ja hindamine) |
1. Kasutajauuringud (info hankimine, otsikäitumine, kasutajakeskne lähenemine infootsingule, infokasutajad ja -kasutamine) |
2. Tsiteerimise analüüs (teadusliku ja uurimusliku kirjanduse vastastikune seos) |
2. Tsiteerimise analüüs (stsientomeetria, hinnanguline bibliomeetria) |
3. Praktiline infootsing (rakendused "reaalses elus") |
3. Eksperimentaalne infootsing (algoritmid, mudelid, süsteemid, infootsingu hindamine) |
4. Bibliomeetria (tekstide statistiline jagunemine ja matemaatiline modelleerimine) |
4. Veebimeetria |
5. Üldised raamatukogusüsteemid (raamatukogu automatiseerimine, raamatukogu operatsioonide uuringud, teenused) |
5. Teadmisvaldkondade visualiseerimine (nn koosviitamise analüüs) |
6. Teaduskommunikatsioon (sh sotsiaalteadustes) |
6. Teaduskommunikatsioon |
7. Kasutajauuringute teooria (infovajadused ja -kasutajad) |
7. Relevantsuse hindamine kasutaja poolt (situatsiooniline relevantsus) |
8. Elektronkataloogid (OPACs) (disain, andmete otsing) |
8. Informatsiooni hankimine ja kontekst |
9.Ülekantud ideed (informatsiooniteooria, kognitiivteadus, jne) | 9. Laste infootsikäitumine (interfeissi disain, funktsionaalsus) |
10. Indekseerimisteooria |
10. Metaandmed ja digitaalsed ressursid |
11. Viiteteooria |
11. Bibliomeetrilised mudelid ja infolevi |
12. Kommunikatsiooniteooria |
12. Struktureeritud lühikokkuvõtted (akadeemiline kirjaoskus) |
Licensed under the Creative Commons Attribution Non-commercial No Derivatives 3.0 License
Sirje Virkus, Tallinna Ülikool, 2009