Koolikultuuri uuringulisest taustast
Kooli efektiivsuse, tulemuslikkusega seotud uuringutes ilmnes kooli õpitulemuste ja õpilaste edasise edukuse seotus kultuuriliste faktoritega – koolis kultiveeritavate väärtuste, käitumismustrite, õpetajate koostöö, professionaalsus, kommunikatsioon jmt. Olulisismateks positiivse koolikliima ja koolikultuuri loojaks osutusid õpetajate jm personali pühendumus, ühisvisioon ja ühised sihid, positiivne vastasmõju inimeste ja rühmade vahel. Viimasel kahekümnel aastal on koolikultuuri uuritud ka kvaliteedijuhtimise ja õppiva organisatsiooni mudelitest lähtuvalt.
Koolikultuuri uuringutes kasutatakse, niisiis, omavahel veidi erinevaid tunnuste-komplekte. Üheks praktiliseks ja enamlevinud näiteks on järgmine nelja-valdkonnaline jaotus:
1. Inimsuhted – st mil määral inimesed keskenduvad üksteise toetamisele ja mõistmisele oma koolis (nt lojaalsus, usaldus)
2. Avatus – st mil määral inimesed koolis keskenduvad inovatsioonile ja muutustele (nt kohandamine, orientatsioon muutustele).
3. Ratsionaalsed eesmärgid/sihid – st mil määtal kooli inimesed keskenduvad tulemustele ja efektiivsusele (nt orientatsioon edukusele/saavutustele, efektiivsus).
4. Seesmised/koolisisesed protsessid – st mil määral kooli inimesed on orienteeritud etteöeldavusele ja stabiilsusele (nt stabiilsus, kontroll).
Euroopa koolikultuuride võrdlusuuring (organisatsioonikultuur) tugines 1985. A organisatsioonikultuuri teooriale (Handy, 1985), mis eristab 4 organisatsioonikultuuri tüüpi: võimule orienteeritud, rollidele orienteeritud, saavutustele orienteeritud ja toetav kultuur. Üsna piiratud valimiga uuring 5 EÜ riigis (Soome, Prantsusmaa, Itaalia, Sloveenia, Leedu) näitas, et kuigi kooliseadused ja haridussüsteemid erinevlt märgatavalt, on koolid üsna sarnased, õpetajad pigem individualistid, koolikultuur – rollile orienteeritud (st selged alluvus-suhted, võimu määrab positsioon, hierarhiline bürokraatia, rolli järgimine), erinevused riigiti ja kooliastmeti on ebaolulised. Suurimad erinevused ilmnesid suurte ja väikeste koolide vahel ning koolikultuuri tajumises erinevate osapoolte poolt (juhtkond, õpetajad, kooli mittepedagoogilised tööötajad).
Vaadete süsteemid, mida on kasutatud koolikultuuri uuringutes ning uuringute tulemuste tõlgendused on teinud võimalikuks koolikultuuri mõiste tähenduse ja koolikultuuri määratluste väljakujunemise ning aktsepteerimise kasvatus- ja haridusteaduses ning praktikute arusaamades.
Koolikultuuri uuringutes kasutatakse, niisiis, omavahel veidi erinevaid tunnuste-komplekte. Üheks praktiliseks ja enamlevinud näiteks on järgmine nelja-valdkonnaline jaotus:
1. Inimsuhted – st mil määral inimesed keskenduvad üksteise toetamisele ja mõistmisele oma koolis (nt lojaalsus, usaldus)
2. Avatus – st mil määral inimesed koolis keskenduvad inovatsioonile ja muutustele (nt kohandamine, orientatsioon muutustele).
3. Ratsionaalsed eesmärgid/sihid – st mil määtal kooli inimesed keskenduvad tulemustele ja efektiivsusele (nt orientatsioon edukusele/saavutustele, efektiivsus).
4. Seesmised/koolisisesed protsessid – st mil määral kooli inimesed on orienteeritud etteöeldavusele ja stabiilsusele (nt stabiilsus, kontroll).
Euroopa koolikultuuride võrdlusuuring (organisatsioonikultuur) tugines 1985. A organisatsioonikultuuri teooriale (Handy, 1985), mis eristab 4 organisatsioonikultuuri tüüpi: võimule orienteeritud, rollidele orienteeritud, saavutustele orienteeritud ja toetav kultuur. Üsna piiratud valimiga uuring 5 EÜ riigis (Soome, Prantsusmaa, Itaalia, Sloveenia, Leedu) näitas, et kuigi kooliseadused ja haridussüsteemid erinevlt märgatavalt, on koolid üsna sarnased, õpetajad pigem individualistid, koolikultuur – rollile orienteeritud (st selged alluvus-suhted, võimu määrab positsioon, hierarhiline bürokraatia, rolli järgimine), erinevused riigiti ja kooliastmeti on ebaolulised. Suurimad erinevused ilmnesid suurte ja väikeste koolide vahel ning koolikultuuri tajumises erinevate osapoolte poolt (juhtkond, õpetajad, kooli mittepedagoogilised tööötajad).
Vaadete süsteemid, mida on kasutatud koolikultuuri uuringutes ning uuringute tulemuste tõlgendused on teinud võimalikuks koolikultuuri mõiste tähenduse ja koolikultuuri määratluste väljakujunemise ning aktsepteerimise kasvatus- ja haridusteaduses ning praktikute arusaamades.