5. Missugused on ülesannete tüübid?

Teooriaõppe ülesanded jagunevad lahenduskäigu iseloomu poolest kvantitatiivseteks (arvutamise teel lahenduvateks) ja kvalitatiivseteks (loogilise arutluse teel lahenduvateks). Viimased on enamiku erialade puhul domineerivad, st töö käigus ettetulevate otsustuste vastuvõtmiseni jõutakse peamiselt situatsiooni loogilise analüüsi tulemusena.

Küllap on see matemaatika, füüsika jt taoliste õppeainete mõju, miks ollakse harjunud ülesandeid peamiselt ainult kvantitatiivsetena nägema, pealsega sellistena, mis kasvavad välja õpitavast teemast, mitte mingist kaugemast eesmärgist (antud juhul praktilise töö vajadusest).

Ülesande lahenduskäigu aluseks oleva info ulatuse järgi võib neid liigitada järgmiselt:

• ainealased ülesanded, mille abil leitakse lahendus mingi ainevaldkonna probleemidele, kasutades selleks antud valdkonna õppeainet;

• ainetevahelised kompleksülesanded. Need on terviku resultaadi taotlusega ülesanded mingi erialase tervikprobleemi lahenduse leidmiseks, milleks tuleb kasutada teadmisi ja oskusi erinevaist ainevaldkondadest. Taoliste ülesannete kaudu tagatakse seos eri ainevaldkondade (tehnoloogia, materjaliõpetus, ökonoomika jne) vahel. Pealegi on õppurite motivatsioon nende lahendamiseks tugevam.

Tunnetusliku mõju iseloomu poolest jagunevad ülesanded reproduktiivseteks, produktiivseteks ja probleemseteks.

• Reproduktiivsed ülesanded lahenduvad etteantud lahenduskäigu või näidisülesande järgi. Harjutamiseks vajalik korduvus saavutatakse andmete varieerimisega samas situatsioonis.

• Produktiivsed ülesanded nõuavad lahendajalt lahenduskäigu iseseisvat tuletamist, so produktiivset mõtlemist. Harjutamiseks vajaliku korduvuse annab ülesande aluseks oleva situatsiooni varieerimine.

• Probleemülesannete aluseks on õppureile loodav probleemsituatsioon. Selle käigus näidatakse õppureile mingit vastuolu, mille otseseks seletamiseks puuduvad neil teadmised. Erinevalt produktiivsest ülesandest, mille lahendamise suund on ülesandest välja loetav, tuleb probleemsituatsioonis lahenduse suund hüpoteetiliselt ette oletada. Siinkohal tuleb juhtida tähelepanu asjaolule, et paljud didaktikateadlased produktiivseid ja probleemülesandeid omavahel ei lahuta.