Meetodeid on erinevalt defineeritud ja järgnevalt on toodu mõned definitsioonid:

• Meetod on teaduslikult põhjendatud reegel, tegevusjuhis, eesmärgist tingitud ja selle saavutamiseks teaduslikult rakendatav viis. (Kõverjalg 1995: 16)

• Meetod on tegevusviis õppe- või kasvatuseesmärgi saavutamiseks (rääkides loengust või tunnist, peetakse silmas neis osalevate õpilaste ja õpetaja tööviisi).(Krull 2000: 322)

• Õppemeetod on õpetaja ja õppija ühistegevusena realiseeruv õppetunnetuse viis mingi õppe-eesmärgi saavutamiseks. (Tarraste)

Kui meetod on õppeprotsessi ette valitud nii, et selle kasutamine tagab seatud eesmärgi saavutamiseks kõige optimaalsema tee, viib tema rakendamine sihile. Kui ta aga seda ei ole, jääb eesmärgi saavutamine juhuslikuks, sõltuvaks õpetaja intuitsioonist. Sageli saab ühtede ja samade õppe-eesmärkideni jõudmiseks kasutada erinevaid meetodeid.

Õppemeetodite käsitlemisel tekitab tihti raskusi ka õppemeetodite ja -vormide erisatamine. Nende mõistete osas pole pedagoogikas kujunenud ainukehtivaid seisukohti. Näiteks käsitletakse õppetundi või kõrgkooliloengut nii õppemeetodi kui -vormina. Sõna õppevorm võib olla eksitav, kuid asendades selle pikama ja konkreetsema õppetöö organistatoorse vormiga, kaob ebamäärasus. Sellisel juhul on selge, et õppetöö korraldamine toimub koolitunni (kõrgkoolis loeng), iseseisva tööna või mõnel teisel viisil. (Krull 2000: 322)