6. Kuidas saavutada õppurite motiveeritus ülesannete lahendamiseks?

Ülesannete lahendamise juurutamisel teooriaõppesse on tarvis saavutada seda, et õppurid tunnetaksid tihedat seost praktikaõppe või praktilise kutsetöö käigus. Sellele tähelepanu juhtimiseks sobivad nii õpetaja vastavad viited kui ka ülesannete tekstid, mis oma situatsiooni kirjeldusega õppureid praktilisse olukorda seavad.

Olulise tähtsusega on õppurite motiveerimisel õpetaja isiksus. Neil piisab sageli juba seisukohavõtust - see õpetaja juba midagi mõttetut tegema ei pane.

Selline tegutsemine teadvustab õppureile iseseisva otsustamise vajaduse ning valmistab neid selleks ette. Võrrelgem seda olukorraga, kus õpetaja annab õppureile valmis tööjuhised (töötoimingu konkreetne orienteerumisalus) kätte, milles otsustused on juba õpetaja poolt tehtud.

Üldiselt on lootusetu alustada harjutamisele rajatud teooriaõpet keset õpingut. Õppurid on juba senise tunnetuslikult lihtsama õppimisviisi (etteantud õppeteksti reprodutseerimine) omaks võtnud ja ei taha sellest kergesti loobuda. Uuenduste sisseviimisega alustamiseks on sobivaim aeg ikkagi esimene õppepäev kutseõppeasutuses.

7. Kuidas ülesannete lahendamist korraldada?

Ülesandeid lahendatakse frontaalselt, individuaalselt ja rühmatööna. Frontaalne töökorraldus sobib peamiselt näidisülesannete ja õppeprobleemide lahendamise puhul, sest võimaldab ühist arutelu. Individuaalne vorm võimaldab lahendamist diferentseerida vastavalt õppurite võimetele antavate eritasemeliste ülesannete või erineva juhendamise kaudu. Rühmatööks sobivad paremini probleem- ja ainetevahelised kompleksülesanded oma pikemaid arutlusi nõudvate lahenduskäikude tõttu. Selle käigus saavad ühistöö põhimõtted tõhusamini toimida.

Kogemused on näidanud, et vaimsete oskuste kujundamisel annab paremaid tulemusi olukord, kus keerukamatena antud ülesannete raskus kompenseeritakse õpetaja enama abiga õppureile.