Trine Tamm: Välispraktika ühendamine pere, töö ja õpingutega ei ole võimatu
TLÜ haridusteaduste instituudi andragoogika teise kursuse magistrant Trine Tamm osales 2023. aastal hiliskevadel välispraktikal Norras, kus võttis osa inspireerivast juhtimiskoolitusest. Allpool jagan Trine oma kogemusi sellest, mida see kogemus talle andis ning kuidas välisõppel olles töö- ja pereelu ühildada selliselt, et ka õpingud saaksid edukalt korraldatud.
Kui ma esmalt nägin valikainete mooduli all ainet „Välispraktika“, välistasin selle otsejoones, sest mulle tundus mõeldamatu kombineerida midagi seesugust oma igapäeva tegemistesse, kus niigi konkureerivad perekond, tööelu ja õpingud. Samas olin (ja olen siiani) nende kolme tegevuse kõrvalt olnud seotud Rootsis tegutseva mittetulundusühinguga The Value-Driven Advanced Leadership (The VALE) Association’iga ning olime parasjagu hiliskevadel 2023. aastal planeerimas järjekordset juhtimiskoolitust, seekord asukohaga Norras.
Aega võttis, aga asja sai ning lõpuks sain aru, et tegevus, mida ma teen kõige muu kõrvalt, mis paneb mu südame põksuma ning toob sära silmadesse, on täpselt see, mida andragoogika erialal välispraktika läbimisel sinult oodatakse. Pärast konsulteerimist ülikooliga, sain aru, et kui võtan aja kolleegidega, et panna kirja oma tegevused ning mõtestada läbi oma roll projektis nii meeskonnaliikme kui ka koolitajana, on võimalik see sama kogemus välispraktikaks vormistada. Mõeldud-tehtud! Kuigi päris kindlasti see nii lihtsalt ei läinud.
.JPG)
Esmakordselt olin koolitusel kohapeal olles väga mitmes rollis. Lisaks koolitajale, grupijuhile ja projektimeeskonna liikmele, oli mul kaasas ka minu perekond ehk kaasas käis ka ema-roll. Seesugune mitme rolli kandmine ei olnud kindlasti lihtne ning ei oleks võimalik, kui ümberringi ei oleks mõistvat elukaaslast ning toetavaid meeskonnaliikmeid. Sageli juhtub, et jagades end mitme erineva rolli vahel, ei saa lõpuks mitte ühtegi neist päriselt panustada. Minu kogemus välispraktikast on õnneks positiivsem. Pärast mõnda aega kohanemist, suutsin päeva peale fokusseerida enda tähelepanu just sinna, kuhu see sel hetkel kõige vajalikum oli: sessioonide ajal osalejatele, söögipausidel lapsele ning õhtutundidel uut päeva ette valmistades meeskonnale.
Tagasiside ning vestluste põhjal tundub, et kõik osapooled olid õnnelikud, seejuures ma ka ise – sain teha just seda, mis minu südame kiiremini tuksuma paneb, ohverdamata sealjuures oma suurimat vara – inimesi minu ümber.
Muidugi andis välispraktika mulle kui koolitajale meeletu väärtuse. Kõige rohkem andis see kasvamisruumi mulle endale kui praktiseerivale koolitajale.
Julgustan kõiki – ka neid, kellele tundub, et see kohe kindlasti nende elurütmi ei sobi, kaaluma välispraktikat kui suurepärast võimalust õppida ja areneda. Tasub võtta hetk, et mõelda, kas mõni tänane tegevus ongi ehk juba oma olemuselt välispraktika?