Teadus 3 minutiga: Linda Helene Sillat
Konkursi "Teadus 3 minutiga" finaal on läbi, kuid uurime lähemalt Tallinna Ülikooli osalejate muljeid ning millega nad tegelevad. Vastab Linda Helene Sillat digitehnoloogiate instituudist.
Milles teie uuring seisneb?
Minu uuring keskendub haridustöötaja digipädevuse hindamisele. Eesmärk on välja selgitada, millised on erinevate huvigruppide, nagu õpetaja, koolijuht, haridustehnoloog, õppejõud, õpetajakoolituse tudeng või teadlane, vajadused ja ootused digipädevuse hindamisele. Kuna uuringute põhjal teame, et eesmärgid hindamisele on juba erinevad, siis on ka hindamislahendused erinevad ja nende kasutamist tuleb toetada. Väga palju oleme koostööd teinud Euroopa Komisjoni uurimiskeskusega, et mõista, millised on haridustöötaja digipädevused ja kuidas seda on võimalik hinnata. Julgen vaikselt (aga üldse mitte enesekindlalt) öelda, et olen oma doktoritööga lõpusirgel ja loodan sel aastal lõpetada.
Kas on protsessis ette tulnud ootamatuid tulemusi, muid üllatusi? Milliseid?
Minu kõige suurem üllatus on teadmine, et väikses Eesti haridusruumis ei ole veel kujunenud ühist arusaama küsimuse osas, mis on digipädevus. Lisaks sellele on üllatav teadmine, et kuigi tehnoloogia on imbunud meie õpetamisesse ja õppimisse, ei ole selle rakendamine jätkuvalt kõigi haridustöötajate silmis vajalik.
Kuidas võib uuringust kasu saada tavaline inimene?
Minu uuringu kõige suurem eesmärk on toetada haridustöötajaid digipädevuse hindamisel ja professionaalse arengu planeerimisel. Oleme siiani proovinud haridustöötajate digipädevust hinnata ühtemoodi, aga uuringute põhjal selgub, et iga õpetaja, koolijuht, haridustehnoloog ja tudeng vajab isiklikku lähenemist.
Räägime aga lähemalt konkursist „Teadus 3 minutiga“. Kuidas selles osalemine on kasulik olnud? Milliseid teadmisi see andis või millele tähelepanu pööras?
Konkurss on minu viimase aja kõige suurem õppimine. Eesti teadusmaailmas on juba tavaks saanud, et kirjutame, mõtleme ja esineme palju inglise keeles, mis mõneti isegi nukker, sest lootus on, et meie teadustöö ja avastused toovad kasu ka Eesti inimestele. Seega konkurss ja sellega seotud koolitused andsid mulle teadmised ja oskused, kuidas oma uurimistööst eesti keeles rääkida. Samuti populaarteadusliku artikli kirjutamise kogemus on tulevikku vaadates asendamatu.
Miks teaduse populariseerimine vajalik on?
Tihti tundub ühiskonna arutelusid jälgides, et teaduse ja teadlaste ümber on selline salapärane aura ning keegi justkui ei tea, mis päriselt toimub. Teaduse populariseerimine aitabki salapära lahustada, et meie avastused jõuaksid inimesteni lihtsalt ja arusaadavalt. Selliselt on võimalus meil tõsta ka kodanike teadlikust erinevates teemades. Lisaks on see hea võimalus saada teadlastel laiemat tagasisidet ja kõlapinda enda tööle.
Millised on aga sinu hobid ja tegevused väljaspool teadust?
Väljaspool teadust meeldib mulle väga reisida ja reisifotograafia. Tänaseks olen külastanud 41 riiki ning kõige põnevamad kohad on olnud Lõuna-Korea, Uganda ja Jordaania.
