2005. aastal asutatud Keskaja keskus on Tallinna Ülikooli Ajaloo, arheoloogia ja kunstiajaloo keskuse teadusvõrgustik, mis ühendab Euroopa keskaja uurimisega tegelevaid teadlasi Eestis.

Keskuse eesmärgid on:

  • kujundada Eesti medievistidele innovaatiline uurimiskeskkond, mis hõlmaks ja ühendaks järgmisi uurimisvaldkondi nagu ajalugu, kunstiajalugu, arheoloogia, teoloogia ja kirjanduslugu;
  • algatada ja viia läbi Eesti ja Euroopa keskaega puudutavaid interdistsiplinaarseid uuringuid, mis aitaksid vaadata uue, laiema nurga alt Eesti varasemat ajalugu ning jõuda seeläbi lähemale meie identiteedi ja selle ajalooliste lätete mõistmisele;
  • lõimida Eesti keskajauuringud teiste regioonide kohta läbiviidava uurimistööga, tuues selle kaudu esile siinse ajaloo eripära ning seosed ja sarnasuse teiste riikide ajalooga.

Keskus korraldab ettekandekoosolekuid, teaduskonverentse, seminare ja avalikke loenguid; edendab oma tegevusvaldkonnaga seotud doktoriõpet, bakalaureuse- ja magistriastme keskajasuunalisi loengukursusi ja seminare; ning osaleb rahvusvahelistes uurimisprojektides ja teeb koostööd teiste samalaadsete institutsioonidega välismaal.

Keskuse liikmeskond hõlmab Euroopa keskajaga tegelevaid uurimisrühmi ja üksikuurijaid nii Tallinna Ülikoolist kui ka väljaspoolt.

TLÜ keskaja keskuse juhataja: 

Anu Mänd

 

Eelmised juhatajad:

2022-2023 Villu Kadakas

2020-2021 Anu Mänd

2018-2019 Inna Jürjo

2016-2017 Linda Kaljundi

2010-2015 Juhan Kreem

2005-2010 Kersti Markus

Rahvusvaheline nõukogu

Keskaja keskusel on viieliikmeline rahvusvaheline nõuandev kogu, kes nõustab keskuse arengusuundade ja tegevuskava väljatöötamist. 

Keskaja Keskuse rahvusvahelise nõukogu liikmed (alates 2006):

  • Prof. Sverre Bagge

Bergeni Ülikooli Keskaja Keskuse juhataja
Põhjamaade Keskajauuringute Tippkeskuse (NCMS) juhataja

  • Prof. Gerhard Jaritz

Kesk-Euroopa Ülikooli (CEU) Keskajauuringute osakonna professor

  • Prof. Jüri Kivimäe

Toronto Ülikooli Eesti uuringute õppetooli professor

  • Dr. Tuomas M.S. Lehtonen

Soome Kirjanduse Seltsi juhataja
Helsingi Ülikooli Ajaloo osakonna dotsent

  • Prof. Jean-Claude Schmitt

Ecole des Hautes Etudes en Sciences Sociales (EHESS, Pariis) professor

Üritused

Keskaja keskuse seminar

Aeg: 25. november 2021, kell 16.15
Esineja: Riina Rammo (Tartu Ülikool)
Teema: Kivisse raiutud: Saaremaa Pöide ja Karja skulptuuride rõivastuse analüüs
Lühikokkuvõte: Riina Rammo juhib Postimehe Fondi Noor-Eesti teadusgrandi rahastusel projekti „Rõivastus ja enesemääratlus Eesti alal 11.–16. sajandil“. Peamised allikad nimetatud perioodi kohta on arheoloogilised leiud, ent ka kirjalikud ja vähesed visuaalsed allikad. Ettekanne keskendus Saaremaa Pöide ja Karja kirikute keskaegsetele skulptuurigruppidele, mis kujutavad tõenäoliselt kohalikke elanikke. Ehkki need kiviskulptuurid on pälvinud suhteliselt palju tähelepanu, pole seni analüüsitud nende rõivastuse detaile. Ettekandes uuritu, kuidas vaadeldavad figuurid eristuvad teistest ja milliseid kohalikku päritolu väljendavaid tunnuseid on neil figuuridel rõhutatud.

Seminari juhatas Anu Mänd.

Riina Rammo Kivisse raiutud: Saaremaa Pöide ja Karja skulptuuride rõivastuse analüüs


Keskaja keskuse seminar koostöös projektiga „Digitaalne Liivimaa“

Aeg: 21. oktoober 2021, kell 16.00
Esineja: David Zbiral (Mazaryki ülikool, Brno)
Teema: Towards the computational modelling of social, spatial, and discursive patterns of medieval dissidence and inquisition: Introducing the Dissident Networks Project (DISSINET)
Lühikokkuvõte: David Zbiral on aastaid tegelenud keskaja religioosse dissidentluse ja selle allasurumise uurimisega, kasutades ennekõike võrgustiku-uuringute ja ruumianalüüsi metodoloogiat. Praegu juhib ta Mazaryki ülikoolis Digitaalsete Religiooniuuringute Keskust ja selle raames uurimisprojekti "Dissident Networks Project” (DISSINET), mida toetab ERC teadusgrant (2021–2026). Projekti raames on välja töötatud mitmeid kasulikke analüüsimeetodeid ja töövahendeid, sh vabavaraline ajaloolise geokodeerimise rakendus. Ettekandes anti ülevaade projektist ja senisest uurimistööst.

Seminari juhatas Marek Tamm.


Keskaja keskuse seminar

Aeg: 30. september 2021, kell 16.15
Esineja: Lembi Lõugas (TLÜ Arheoloogia teaduskogu)
Teema: Mereannid võõrsilt kajastatuna arheoloogilises leiuaineses
Lühikokkuvõte: Ettekandes arutleti teemal, kuidas arheoloogilises leiuaineses ära tunda need kalad ja muud mereannid, mis pärinevad võõrsilt? Kõige lihtsamad on sellised juhtumid, kus on selge, et need ei saa olla kohalikku päritolu. Võõrsilt toodud mereandide puhul on hästi ära tuntavad Atlandi (sh Põhjamere) päritolu liigid, raskemini aga sellised, keda/mida esineb nii Läänemeres kui ka ookeani vetes. Ettekandes heidetakse pilk arheozooloogi töölauale ja arutletaks, milliste meetoditega võõrast ja kohalikku eristada.

Seminari juhatas Anu Mänd.

Heeringatünn 14. sajandi hansakoge lastis


Keskaja keskus Taani-Eesti ajalookonverentsil

Aeg: 11.-12. september 2021
Esineja: 12 esinejat
Teema: Taani-Eesti suhted keskajal
Lühikokkuvõte: 11.-12. septembril toimus Neitsitornis rahvusvaheline konverents, kus Eesti ja Taani ajaloolased lahkasid kahe maa vahelisi poliitilisi ja kultuurilisi sidemeid 13.–16. sajandil. Peaesinejaks oli prof. Kurt Villads Jensen Stockholmi ülikoolist. Keskaja keskuse liikmetest esinesid ettekandega AAKi vanemteadurid Tiina Kala, Juhan Kreem, Villu Kadakas ja Anu Mänd ning Tartu Ülikoolist prof. Anti Selart, Mihkel Mäesalu ja Madis Maasing. Konverentsi kava: https://www.linnamuuseum.ee/cat-linnamuuseum/taani-eesti-ajalookonverents-taani-eesti-suhted-keskajal/. Ettekanded on järelvaatamiseks välja pandud Tallinna Linnamuuseumi Youtube'i lehel.

Konverentsi korraldasid Mihkel Mäesalu ja Stefan Pajung.

Pildil prof. Kurt Villads Jensen.

prof. Kurt Villads Jensen


Keskaja keskuse seminar

Aeg: 27. mai 2021, kell 16.15
Esineja: Ivar Leimus (Eesti Ajaloomuuseum / TLÜ AAK)
Teema: Ivo Schenkenberg ja tema kasuisa seiklusrikas elu
Lühikokkuvõte: Liivimaa Hannibali Ivo Schenkenbergi lühike elukäik on suhteliselt hästi teada. Kuid veelgi kirevam oli tema võõrasisa, müntmeister Paul Guldeni saatus, kes läbi Tallinna, Moskva vangipõlve ja töötamise Taani kuninga juures jõudis viimaks Preisi hertsogliku müntmeistri ja õukondlase staatusse. Seejuures jäi ta paljude pärandiniitide kaudu elu lõpuni seotuks ka Tallinnaga. Vastavateemaline kirjavahetus Paul Guldeni hõimlase Tallinna raehärra Jürgen Honerjegeriga pakub uusi andmeid ka Ivo surma asjaolude selgitamiseks. Ettekanne põhineb pikaajalisel uurimistööl, mille tulemusena ilmus 2021. aasta mais Paul Guldeni elu ja tegevust käsitlev raamat.

Seminari juhatas Anu Mänd.

Ivo Schenkenberg ja tema kasuisa seiklusrikas elu


Keskaja keskuse seminar

Aeg: 22. aprill 2021, kell 16.15
Esineja: Juhan Kreem (Tallinna Linnaarhiiv / TLÜ AAK)
Teema: Neli pulma ja matus. Johann von der Recke Viljandi-aastad (1535–1551)
Lühikokkuvõte: Johann von der Recke oli aastatel 1535–1549 Saksa ordu Viljandi komtuur ja 1559–1551 Liivimaa meister. Ka meistrina jättis ta Viljandi linnuse enda kätte, kus ta ka suri ja kuhu ta maeti. Viljandi komtuuri ja alates 1541. aastast meistri koadjuutorina oli Johann von der Recke pea kaks aastakümmet mõjukas Liivimaa ordukäsknik. Ettekanne käsitles uusi avastusi Johann von der Recke päritolu kohta, samuti tema võrgustiku kohta Vestfaalis ja Liivimaal, mis on tehtud kirjade põhjal omastele, mida säilitatakse tänapäeval Höllinghöfeni arhiivis.

Seminari juhatas Anu Mänd.

Pildil Johann von der Recke pitser.

Johann von der Recke pitser


Keskaja keskuse seminar

Aeg: 25. märts 2021, kell 16.15
Esineja: Mihkel Mäesalu (Tartu Ülikool)
Teema: Taani asehaldur Konrad Preen ja Jüriöö ülestõus
Lühikokkuvõte: Jüriöö ülestõusu on alati vaadeldud eestlaste-sakslaste konfliktina, milles Taani kuninga asehalduril puudus pea igasugune roll. Ettekandes tulen välja kahe seisukohaga, mis muudavad senist nägemust ülestõusu põhjustest ja sündmustikust. Esiteks väidan, et ülestõusule eelnenud aastatel kogus asehaldur Konrad Preen Põhja-Eestis Taani kuninga nimel erakorralisi makse, mis võis olla ka määravaks stiimuliks ülestõusu puhkemisele. Teiseks väidan ma, et Saksa ordu võttis arvatavasti 1343. aasta mais Taani asehalduri Konrad Preeni vangi ja hoidis teda Paide ordulinnuses vangis kuni 1344. aasta suveni. Järelikult võib eeldada, et Saksa ordu Liivimaa maameister Burchard von Dreilebeni kasutas ülestõusu maha surumist ära Põhja-Eesti sõjaliseks okupeerimiseks.

Seminari juhatas Anu Mänd.

Mihkel Mäesalu


Keskaja keskuse seminar

Aeg: 25. veebruar 2021, kell 16.15
Esineja: Heiki Valk (Tartu Ülikool)
Teema: Sakraalfragmentaarium. Uusi arheoloogilisi andmeid Lõuna-Eesti keskaegsest maaruumist 2017–2021
Lühikokkuvõte: Lõuna-Eesti maaruumi keskaegsete sakraalmuististe arheoloogiline uurimine on viimastel aastatel lisanud uut teavet tollaste kultuuri- ja usuolude kohta. Ettekanne tutvustab lühidalt Urvaste 13. sajandi kalmistul, Loosi kabeliasemel, Helme kabeli varemetes, Nõo kiriku ümbruses, Kodavere keskaegsel kihelkonnakalmistul ja Rannu kirikus tehtud tööde tulemusi. Märksõnadeks on üleminekuaja kalmistud, maakabelite rajamine, kirikulaadad, sakraalmuististe topograafia ja mündileiud.

Seminari juhatas Anu Mänd.

Pildil Helme kivikabelile eelnenud pühamu rekonstruktsioon.

Helme kivikabelile eelnenud pühamu rekonstruktsioon


Keskaja keskuse seminar

Aeg: 28. jaanuar 2021, kell 16.15
Esineja: Anton Pärn (SA Haapsalu ja Läänemaa Muuseumid)
Teema: Haapsalu keskaegne linnaruum – linnaplaan, kinnistud, linnamüür – viimaste aastate uurimistööde valguses
Lühikokkuvõte: Kolm viimast aastat arheoloogilisi uuringuid on olnud Haapsalu vanema linnaehituse uurimisel väga viljakad. Täna on võimalik rekonstrueerida linnamüüri kulg pea kogu endises ulatuses, tunnetada linnaruumi ulatust ja selle ülesehitust keskaja lõpuni välja. Selginenud on vaade looduslikest oludest, mis oli üks olulisemaid linnaehitust mõjutanud tegureid läbi keskaja. Uuringud Linda tänava kinnistul lisasid uut arusaama linnaala arengudünaamikast 13. sajandil. Taas on päevakorras küsimused vanemast linnaplaneerimisest nagu linnaruumi kavandamine, tänavavõrgu rajamine ja linnaala kinnistuteks jaotamine.

Seminari juhatas Anu Mänd.

Pildil 2020. a õhufoto Haapsalu Linda tn 3 kinnistust.

Õhtufoto Haapsalu Linda tn 3 kinnistust


2020

Keskaja keskuse seminar koostöös EKMi loengusarjaga „Kassid, koerad ja kunstnikud“

Aeg: 28. oktoober 2020, kell 18.00
Koht: Kadrioru kunstimuuseum
Esineja: Anu Mänd (Tallinna Ülikool)
Teema: Head ja pahad. Kassid ja koerad keskaja kunstis
Lühikokkuvõte: Keskaja kunstis kehastasid loomad harva iseennast: enamasti kasutati neid sümbolite või allegooriatena, mis viitasid inimlikele voorustele ja pahedele või väljendasid igikestvat võitlust hea ja kurja vahel. Paljudel loomadel, sealhulgas kassidel ja koertel, oli tähendusi rohkem kui üks ning olenevalt kontekstist võis tegu olla kas positiivsete või negatiivsete tegelastega. Kasse ja/või koeri on oma maalidel kujutanud näiteks Jan van Eyck ja Pietro Lorenzetti, aga ka Läänemeremaadesse altariretaableid loonud Hermen Rode ja Bernt Notke. Ettekandes keskenduti kasside ja koerte eri tähendusvarjunditele ja arutleti loomasümboolika üle Tallinna retaablitel.

Seminari juhatas Tiina-Mall Kreem.

Head ja pahad. Kassid ja koerad keskaja kunstis

 


Keskuse juubel – 15 aastat Keskaja keskust

Aeg: 29. september 2020, kell 16.30
Koht: Tallinna Linnaarhiiv
Esinejad: Inna Jürjo, Kersti Markus, Marek Tamm, Krista Kodres, Erki Russow, Tiina-Mall Kreem
Lühikokkuvõte: 2020. aasta sügisel täitus keskaja keskuse asutamisest 15 aastat. Seda tähistati sel aastal ilmunud kuue teadusliku või populaarteadusliku raamatu esitlusega, mille autorid või kaasautorid on keskuse liikmed:
Inna Põltsam-Jürjo. Viin, vein ja vesi. Joogikultuur Eestis kesk- ja varauusajal. Tallinn: Argo.
Kersti Markus. Visual Culture and Politics in the Baltic Sea Region 1100-1250. Leiden & Boston: Brill.
Anu Mänd & Marek Tamm (eds.). Making Livonia: Actors and Networks in the Medieval and Early Modern Baltic Sea Region. London & New York: Routledge.
Krista Kodres, Merike Kurisoo, Ulrike Nürnberger (eds.). Indifferent Things? Objects and Images in Post-Reformation Churches in the Baltic Sea Region. Petersberg: Michael Imhof Verlag.
Erki Russow. Lood ja leiud Tallinna algusest. Tallinn: Stilus.
Alati meie kõrval. Kassid ja koerad 16.−19. sajandi kunstis / Always by Our Side. Cats and Dogs in 16th−19th Century Art. Toim. Tiina-Mall Kreem ja Aleksanda Murre, tekstid Anu Mänd, Anu Allikvee ja Kersti Kuldna-Türkson. Tallinn: Eesti Kunstimuuseum.

Raamatute tutvustusele järgnes juubelitordi ja veini degusteerimine.
Seminari juhatas Anu Mänd.

Keskaja keskus

Juubelil esitletud raamatud

 


Keskaja keskuse seminar

Aeg: 3. september 2020, kell 16.00
Koht: Padise kloostri varemed
Esineja: Villu Kadakas (Tallinna Ülikool)
Teema: Padise kloostri ehitusloost uute väliuuringute valguses
Lühikokkuvõte: Pikki aastaid Padise kloostri ehitusarheoloogiaga tegelenud Villu Kadakas andis ülevaate viimaste kümnendite uurimistulemustest. Seminari käigus liiguti läbi erinevate ruumide ja diskuteeriti nende funktsioonide üle. Erilist tähelepanu pöörati arhitektuursetele detailidele ja irdleidudest raidkividele.

Seminari juhatas Anu Mänd.

Padise


Keskaja keskuse seminar

Aeg: 28. mai 2020, kell 16.15
Koht: Zoomi’i vahendusel
Esineja: Karl Peeter Valk (Tallinna Ülikooli ja Sorbonne’i Ülikooli doktorant)
Teema: Saksa ordu kuvand Philippe de Mézières’i (1327–1405) loomingus
Lühikokkuvõte: Prantsuse rüütel, diplomaat, kuningate ning paavstide nõunik ja ristisõjaideoloog Philippe de Mézières reisis elu jooksul pea terves Euroopas ning kirjutas sellest oma peateoses, „Vana palveränduri unenäos“ (Songe du vieux pèlerin). Teose esimeses osas pakub ta kriitilist ülevaadet oma aja Euroopa poliitilisest ja moraalsest olukorrast, rääkides pikalt ja soosivalt ka Saksa ordust. See positiivne kajastus väärib tähelepanu, kuivõrd autor on oma kaasaegsete suhtes üldiselt äärmiselt kriitiliselt meelestatud. Ettekande eesmärk on autorit, tema teoseid ja neis kangastuvat Saksa ordu kuvandit esitleda ning seda autori ideoloogilistest eesmärkidest lähtudes mõtestada.

Seminari juhatas Anu Mänd.

Karl Peeter Valk

 

Keskaja keskuse seminar

Aeg: 20. veebruar 2020, kell 16.15
Koht: Tallinna Linnaarhiiv
Esineja: Gustavs Strenga (Läti Rahvusraamatukogu / Tallinna Ülikool)
Teema: Gifts, religiosity, discipline and memory as tools of group-building. The case of transport workers’ guilds in late medieval Riga
Lühikokkuvõte: Kaks transporttööliste tsunfti – kandjad ja õllekandjad – kuulusid hiliskeskaegses Riias arvult suurimate ametimeeste ühenduste hulka. Kuigi rajatud juba 14. sajandi lõpus või 15. sajandi alguses, toimusid nendega 15. sajandi keskpaigas muudatused, mis tõid kaasa endisest kõrgema sotsiaalse positsiooni ja prestiižsema sakraalruumi. Need vennaskondade taolised ühendused olid koosseisult kirevad: neisse kuulus nii ’mittesakslasi’ (lätlased, liivlased) kui ka linna ülem- ja keskkihti kuuluvaid ’sakslasi’. Ettekandes vaadeldakse annetamise, religioossuse ja distsipliini kasutamist grupi ühtsuse tugevdamisel 1450. aastatest kuni 1470. aastateni, kui nendes ühendustes kasvas nii liikmeskond kui vastavalt ka rahalised vahendid. Ettekandes analüüsitakse, kuidas eelnimetatu aitas luua uusi identiteete ja kogukondi.

Seminari juhatas Anu Mänd.

Gustav


Keskaja keskuse seminar

Aeg: 13. veebruar 2020, kell 16.15
Koht: Tallinna Linnaarhiiv
Esineja: Anu Lahtinen (Helsingi Ülikool)
Teema: Nobility in Finland in the Reformation Period: Sources, Questions, and Interregional Connections
Lühikokkuvõte: Helsingi ülikooli Soome ja Põhjamaade ajaloo professor Anu Lahtinen on põhjalikult uurinud Läänemere regiooni aadliperekondade ajalugu. Ettekandes keskendus ta aadlikele ja nende sidemetele 16. sajandi Soomes ja laiemalt ning arutles edasiste uurimisvõimaluste teemal. 
Pildil: Arvid Stålarmi ja Elin Flemingi epitaaf.

Seminari juhatas Anu Mänd.

Nobility in Finland in the reformation period


Keskaja keskuse seminar

Aeg: 23. jaanuar 2020, kell 16.15
Koht: Tallinna Linnaarhiiv
Esineja: Madis Maasing (Tartu Ülikool)
Teema: Livonica Preisimaa Salaarhiivis (1511–25 ja 1540–50)
Lühikokkuvõte: Aastad 1511–25 ja 1540–50 pole Liivimaa poliitilise ajaloo uurimisel olnud kuigi populaarsed, mis näib eriti esimese perioodi puhul olevat tingitud publitseeritud allikate vähesusest. Mõlema perioodi kohta leidub rikkalikult ainest Berliinis paiknevas Preisimaa Kultuuripärandi Salajases Riigiarhiivis. Ettekandes tutvustati Berliinis läbi viidud kolmekuise uurimistöö põnevamaid tulemusi.

Seminari juhatas Anu Mänd.

Madis Maasing