kirjastuse raamatud

heebrea_n.jpg

ISBN 978-9985-58-854-3
Pehme köide
363 lk
Ilmumisaasta: 2018

Избранное
Rooma Immanuel
Tõlge, eesõna ja kommentaarid Šlomo Krol

18,40 €

Osta e-poest

Raamatus esitletakse esmakordselt vene keeles kuulsa keskaegse juudi poeedi Rooma Immanueli  loomingut, kes tegutses Itaalias 13. ja 14. sajandi vahetusel. Tema loomingus segunevad orgaaniliselt heebrea, ibero-araabia ja itaalia kultuuri ning poeesia traditsioonid. 

Dante kaasaegne Rooma Immanuel pani aluse heebrea sonetile, mis osutus ühtlasi esimeseks mitte-itaaliakeelseks sonetiks. Autori loomingus ühinevad keskaegsed ja renessansi motiivid. Tema erootiline sonetilooming mõjus omal ajal nii frivoolsena, et rabi Jossef Karo kirjutab selle kohta oma koodeksis „Shulchan aruch“: „Kerglase sisu ja erootilise sõnakasutusega luuletusi, selliseid nagu Immanueli raamatus, on keelatud lugeda laupäeval ning nädala sees.“ Sellest hoolimata – või tänu sellele – saavutas Immanueli looming suure populaarsuse, tema teoseid jahiti ja osteti hingehinna eest. 

Raamatu koostaja ja tõlkija sõnul oli Immanueli tekste tõlkida küllaltki raske, kuna nad on vormiliselt väga keerukad. „Ometi oli see lõbus ja haarav töö. Immanuel hämmastas oma virtuooslikkusega, samuti mänguga eri stiiliregitrites. Tema luuletustes tekib pinge elu rõõmu ja traagika vahel, mis iseloomustab teisigi keskaja kirjandusteoseid ja mille tõttu me seda ajastut armastame“.  

Raamatu põhiosa moodustab Rooma Immanueli loominguline pärand heebrea ja itaalia keeles (originaal esitatakse tõlkega paralleelselt), mida saadavad põhjalikud kommentaarid tõlkijalt, kelle sulest pärineb ka eesõna „Rooma Immanueli luule: Lääne ja Ida ristumispunkt“. Väljaanne algab Mihhail Lotmani esseega „Sonett: ajaloo ja fenomenoloogia visand“ ja selle lõpetavad Semjon Jakersoni järelsõna „Esimene Maḥbarot’i trükiväljaanne. Raamatuteaduslik essee“ ning Dvora Bregmani lisa „Peatükke raamatust „Kuldne teekond: heebrea sonett renessansi ja baroki ajastul““ Aleksandra Poljani tõlkes.

Rooma Immanueli looming on särav ajastu monument ja suurepärane lugemine ka tänapäeval.

colli_n.jpg

978-9985-58-849-9
Pehme köide
96 lk

Filosoofia sünd
Giorgio Colli
Itaalia keelest tõlkinud Jaan Pärnamäe ja Kati Karja

12,90 €

Osta e-poest

„Filosoofia sünd“ on raamat Lääne mõtte metsikutest lätetest. Giorgio Colli (1917‒1979) oli itaalia filosoof, filoloog ja kauaaegne Pisa ülikooli professor. Ta töötas välja originaalse lähenemise Lääne filosoofilisele traditsioonile, omalaadse „antifilosoofia“. Oluline mõju selles on Friedrich Nietzschel, kellega liidab Collit kõigepealt suur huvi kreeka filosoofia ja seega ka Lääne mõtte alguse ja aluste vastu. Mõlemad on otsinud eelsokraatilistest mõtlejatest ning üldisemalt kreeka arhailisemast religioossest, müütilisest ja traagilisest maailmatunnetusest  mõtlemise elulist lätet, mis hilisemas, Sokratese-järgses filosoofias taltsutati ja kõrvale tõrjuti. Seda iidset alget nimetab Colli „tarkuseks“ ja vastandab filosoofiale kui pelgale „tarkusearmastusele“.

„Filosoofia sünd“ ilmus esmakordselt 1975. aastal ja on kokkuvõte kolmeköitelisest teosest „Kreeka tarkus“ („La sapienza greca“, 1977–1980). Järelsõna autor Daniele Monticelli iseloomustab teost järgmiselt: „Käesolev raamat on ebaharilik jutustus sellest, kuidas Vana-Kreeka kultuuri hämaratest, ahvatlevatest ja kohutavatest, kuid igati elujõulistest lätetest kasvasid välja lääne tsivilisatsiooni kuivavõitu ja elutud mõttelised alused.“ TLÜ humanitaarteaduste instituudi vanemteaduri Liisi Keeduse sõnul kaitseb raamat teesi, et tarkus pole mitte tõsikindel teadmine, milleks teda läänelikus filosoofias on ekslikult peetud, vaid midagi hämara müsteeriumi ja ohtliku mõistatuse adumise vahepealset. Ta lisab: „Colli mõtisklused on filosoofia selle tormilisimal kujul, nietzschelikus võtmes – lõimides vaimsust ja elulisust, ülevust ja joovastust, avastamis- ja äratundmisrõõmu.“

hedayat_n.jpg

978-9985-58-850-5
Pehme köide
179 lk

Pime öökull
Sadeq Hedayat
Pärsia keelest tõlkinud Üllar Peterson

15,80 €

Osta e-poest

Sadeq Hedayat (1903‒1951, pärsiapäraselt Ṣādeq Hedāyat) on üks kuulsamaid ja omapärasemaid 20. sajandi Iraani kirjanikke, üks esimesi, kes hakkas sealmail senise klassikalise kõrgstiili asemel kasutama rahvalikke väljendeid ja vahel ka lausa rahvakeeles kirjutama, lõhkudes nii klassikalise kirjakeele konventsionaalsust. Hedayat oli teerajajaks nüüdisaegsele pärsia kirjakeelele ja alusepanijaks pärsiakeelsele novellile.

Suurima kuulsuse saavutas Sadeq Hedayat psühholoogiliste sümbolnovellide ja ühiskonnakriitiliste kirjutistega, nende eredaimaks näiteks on tema kuulsaim teos, 1935. aastal Indias ilmunud „Pime öökull” („Buf-i kur”). Selles on äratuntavaid mõjusid alates sellistest teostest nagu Ferdowsi „Shah-name”, Shakespeare’i „Hamlet”, Racine’i „Le Cid” ja Goethe „Faust” ning lõpetades niisuguste autoritega nagu Edgar Allan Poe, Franz Kafka, Jean-Paul Sartre, Gerard de Nerval, Rainer Maria Rilke ja paljud teised. Samas ei jäljenda „Pime öökull” ühtegi nimetatuist ega ka ühtegi teost, see pole ei ida ega lääne looming, vaid nii Indo-Pärsia kui ka Euroopa ainest ja meetodeid kasutav unikaalne novell, millele on maailma kirjandusvaramus raske vastet leida.

„Pimedas öökullis” puudub lineaarne süžee: millestki häiritud isik jutustab oma vägagi kummalist lugu kuhtumisest, lootusetusest, ebamaisest kõledusest, pannes lugeja ekslema keset teravat tõelust ja oopiumiga ellu manatud ilmseid väljamõeldisi. Jutustuses põimub klassikaline uuspärsia keel lihtrahva kõnekeelega ja kerkivad esile eredad karakterid, sisemonoloogid vahelduvad tundeküllaste olustikukirjeldustega. Tänapäevani pole kirjanduskriitikud üksmeelele jõudnud teose tähenduses.

Iraanis jäi „Pime öökull” pärast ilmumist esialgu suurema tähelepanuta, kuid teos on saavutanud ülemaailmse kuulsuse tänu tõlgetele suurematesse Euroopa keeltesse ning omandanud nüüdseks väljapaistva koha maailmakirjanduse varamus.

t%C3%B5ugu_n.jpg

ISBN 978-9985-58-847-5
Pehme köide
195 lk

Arvutid, küberruum ja tehismõistus: Noppeid arvutite imepärasest eduloost
Enn Tõugu

15,90 €

Osta e-poest

Raamat tutvustab arvutite ja nendel põhineva infotehnoloogia tormilist arengut esimestest arvutitest alates, eeldamata matemaatilisi või tehnilisi eelteadmisi. Tõsi küll, raamatu alguses selgitatakse andmetena esitatud programmi imepärast muutumist arvutile arusaadvaks ja tema poolt täidetavaks algoritmiks, kuid see on arvuti toimimise põhitõde, millel põhineb nii arusaamine sündmustest, mis toimuvad internetis tekkinud küberruumis, kui ka ennustamine, kas ja kuidas võivad arvutid muutuda inimesest targemaks. Me oleme just praegu toimuva infotehnoloogilise revolutsiooni tunnistajad. Me ei tea, kuhu tehnikas ja ühiskonnas toimuvad muutused välja viivad. Igatahes pole infotehnoloogia põhjustatud suured ümberkorraldused ühiskonnas veel lõppenud. Nendega arvestamiseks on igaühel kasulik püüda teatud määral mõista muutuste tagapõhja kas või kõige üldisemal tasemel. Selles püüabki käesolev raamat lugejat aidata.

Enn Tõugu on sündinud Tallinnas 1935. aastal. Ta on Eesti vanema põlvkonna arvutiteadlane, akadeemik, emeriitprofessor, kes on üle neljakümne aasta olnud seotud Tallinna Tehnikaülikooli Küberneetika Instituudiga. Ta on töötanud kaheksa aastat Rootsi Kuninglikus Tehnikaülikoolis professorina ning olnud korduvalt külalisteadur Stanfordi Ülikoolis USAs. Tema töid arvutite tarkvara, tehisintellekti ja küberkaitse alal on ilmunud eesti, vene, inglise ja poola keeles.

 

Gibrani teose "Murtud tiivad" esikaas

ISBN 978-9985-58-846-8
Pehme köide
143 lk

Murtud tiivad
Khalil Gibran
Araabia keelest tõlkinud Üllar Peterson

11,70 €

Osta e-poest

Khalil Gibran (1883–1931, araabiapäraselt Ǧibrān Ḫalīl Ǧibrān) on üks kuulsamaid araabia kirjanikke, kelle kaheksa araabiakeelset ja paarkümmend ingliskeelsest teost kuuluvad maailmakirjanduse kullafondi. 1912. aastal esmakordselt avaldatud „Murtud tiivad“ („al- Aǧniḥa al-mutakassira“) on pikim Khalil Gibrani araabiakeelne romaan.

See on ilusaid, kuid keerukaid kujundeid täis keeleuuenduslik tekst, mida osa kirjanduskriitikuid on iseloomustanud kui kaunimat nüüdisaegses araabia keeles kirjutatud teost.

"Murtud tiivad" on omalaadne Romeo ja Julia lugu, sündmusi saadavad sügavad mõtisklused armastuse olemusest ja selle väest, mis alati inimeste maisest eksistentsist kaugemale ulatuma jääb. Khalil Gibran annab meisterlikult edasi kahe armastaja hingematvaid tundeid, ilusaid looduspilte ning arutelusid armastuse ja saatuse üle.

Teose sotsiaalseks sõnumiks on idamaade naiste rõhutud seisundi, iganenud ühiskondlike tavade, patriarhaalse elukorralduse ja vaimulike korruptsiooni terav kriitika. Liibanoni ja araabia maailma vaimulikes ja konservatiivides tekitas teos pahameelt, kuid leidis positiivse vastukaja toonaste araabia kirjanduskriitikute poolt.

Sõjaajaloo aastaraamatu kaanepilt

ISSN 2228-0669
284 lk
Pehme köide

Eesti Sõjaajaloo Aastaraamat 7 (13), 2017 (inglise keeles)
Estonian Yearbook of Military History
Visions of War. Experience, Imagination and Predictions of War in the Past and the Present

Toimetaja: Kaarel Piirimäe

10 €

Osta e-poest

Eesti Sõjaaajaloo Aastaraamatu 7. väljaanne kannab alapealkirja "Visions of War. Experience, Imagination and Predictions of War in the Past and the Present". 

Kindralid (ja nende armeed) valmistuvad alati eelmiseks sõjaks,” nii kõlab paljukorratud tarkusetera. Käesolev kogumik näitab, kui palju selles kõnekäänus on tõtt ja kui palju mitte. Üheteistkümnes artiklis analüüsivad ajaloolased, kuidas poliitilised, sõjalised, sotsiaalsed, majanduslikud ja kultuurilised tegurid, mis ajas alatasa muutuvad, on mõjutanud ja mõjutavad tulevikusõjast mõtlemist. Tulevase sõja kujutlemine on ajaloosündmuste ja -arengute oluline tegur, isegi kui kujutlustele, valmistumisele ja planeerimisele sõda (kohe) ei järgnegi. Kuidas kindralid ja nende armeed mõistsid sõda ja selleks valmistusid – see on küsimus, mis aitab mõista ajastu probleeme ning mõtteviisi laiemalt, kuid on ka teoreetiliseks ja kogemuslikuks aluseks, mis aitavad tänapäeva sõjaväelastel mõtestada oma elukutset ning korraldada sõjaväeelu rahuajal.

Aastaraamatu autoriteks on Gary Baines (Lõuna-Aafrika), Benedict von Bremen (Saksamaa), Tobias J. Burgers (Saksamaa), kindral Michael H. Clemmesen (Taani), Martin van Creveld (Iisrael), Robert A. Jacobs (USA/Jaapan), Oliver B. Hemmerle (Saksamaa), Michael Jung (Saksamaa), Iain MacInnes (Šotimaa), Kaarel Piirimäe (Eesti), Alon Posner (Iisrael) ja Blaž Torkar (Sloveenia).

Aastaraamat on inglise keeles, selle toimetajaks on Kaarel Piirimäe, sarja peatoimetajaks Toomas Hiio.

 

 

Lorenzi "Niinimetatud kurjus" esikaas

ISBN 978-9985-58-844-4
Pehme köide
304 lk
Ilmumisaasta: 2018

Niinimetatud kurjus: Agressiooni looduslugu
Konrad Lorenz
Saksa keelest tõlkinud Mari Tarvas, eessõna Tiiu Keskpaik, järelsõna Kalevi Kull

15,90 €

Osta e-poest

Konrad Lorenzi "Niinimetatud kurjus: Agressiooni loodusloost" on loomade käitumist uuriva teaduse etoloogia üks tähtteoseid. Teoses näitab autor, et kurjustamine ei kuulu loomade igapäevaellu. Võitlus leiab aset eelkõige liigikaaslaste vahel, seondudes seega omasuguste äratundmisega. Vaatluse all ongi eeskätt liigisisene kaklus või lihtsalt teise eemaleajamine. Uuritakse, kuidas tõrjuv käitumine on kujunenud, millised on selle vormid, millal läheb see liiale, kuidas seda pärsitakse ning kas ja kuivõrd on sel seoseid inimese agressiivse käitumisega.

„Loomade käitumise uurimine nõuab vaatlejalt elusa looma nii intiimset tundmist ja sellist uskumatut kannatlikkust, et teoreetilisest huvist loomade vastu üksnes ei piisa. On vaja tõsist kiindumust, et selgelt esile tuua seda sugulust, mis on tajutav inimese ja looma käitumises,“ on avanud oma teadlasekreedot autor ise.

Konrad Lorenz (1903-1989) on üks loomade käitumist uuriva teaduse etoloogia rajajaid, „Niinimetatud kurjus“ (1963) tema tuntumaid ja tõlgitumaid teoseid. Eestikeelne väljaanne on varustatud kahe põhjaliku saatesõnaga: Tiiu Keskpaiga eessõna keskendub autorile, Kalevi Kulli järelsõna Lorenzi teaduslikule pärandile, selle ja kitsamalt uurimuse "Niinimetatud kurjus" tähendusele ja tähtsusele.

 

raud_n.jpg

ISBN 978-9985-58-845-1 
Pehme köide
311 lk
Ilmumisaasta: 2018

Tähenduste keeris. Tervikliku kultuuriteooria visand
Rein Raud
Inglise keelest tõlkinud Anne Lange

Läbi müüdud

Selles raamatus on Rein Raud loonud uudse teooria kultuurisüsteemist kui lõdvalt integreeritud ja sisemiselt vastuolulisest tekstide ja praktikate võrgustikust, mille toel inimesed ajutistes ja muutuvates rühmades oma eluilma mõista püüavad. Teooria vaatleb kultuuri paralleelselt kahel viisil – kui tekste, tähistamise konkreetseid ja jagatavaid saadusi, ja kui praktikaid, korratavaid tegevusi, mis toodavad, levitavad ja tõlgendavad neid tähenduste kogumeid. Kummastki lähenemisviisist on välja arendatud iseseisev kultuuri mudel, üheskoos annavad need sügavama arusaamise tähenduste ringlemisest, tähenduste keerisest. Oma teooria loomisel toetub Raud mitmetele väga erinevatele traditsioonidele antropoloogiast, sotsioloogiast ja kultuuriuuringutest semiootika ja filosoofiani. Teooriat ilmestavad läbivalt näited nii kõrgkultuurist kui popkultuurist, nii Lääne kui Ida traditsioonidest, nii kaasaegsetest kui ajaloolistest teemadest. Raamatu võtavad kokku kaks juhtumiuuringut väga erinevatest kontekstidest, üks tegeleb itaalia 13. sajandi luulega, teine Ida-Euroopa kunstieluga 1990ndatel aastatel. Rein Raud (snd 1961) on Tallinna Ülikooli Aasia kultuuriloo ja üldise kultuuriteooria professor. Raud on pälvinud tunnustust ka kirjaniku, tõlkija ja esseistina. Lisaks siinsele uurimusele kuuluvad tema värskemate teoste hulka monograafiad „Mis on kultuur?“ (2013), Zygmunt Baumaniga kahasse kirjutatud "Iseduse praktikad" (2015, eesti keeles 2016) ja romaan „Kell ja haamer“ (2017).

 

Vaata kõiki TLÜ kirjastuse väljaandeid