kirjastuse raamatud

ISBN 978-9985-58-887-1
Pehme köide 
442 lk
Ilmumisaasta: 2020

Pilditegu
Frankfurdi Adorno-loengud aastast 2007

Horst Bredekamp
Saksa keelest tõlkinud Mari Tarvas
Saatesõna kirjutanud Krista Kodres

28,20 €

Osta e-poest

Kunstiteosed ei ole passiivsed ega tahtetud esemed, vaid aktiivsed mõjutajad – neil on vägi haarata vaatajad oma lummusesse, vangistada nad, kutsuda esile emotsioone ja kujundada väärtushinnanguid. Horst Bredekamp rakendab oma raamatus piltide lähivaatlust, et uurida nende agentsust ning ka vaatajat pilte „nägema“ suunata. Tema peamiseks lähtekohaks on veendumus, et piltidele ja objektidele on omane nende vormist, kuid ka muudest füüsilistest omadustest kokkusaav ja nendest lähtuv energia – Aristotelese energeia, mis toimib piltidest väljapool ning on nende elavuse ja performatiivsuse alus. Lähtudes põhimõttest, et pilti defineerib inimese sekkumine, võib pildiajaloo alguse paigutada juba inimkonna esiajalukku, kus leidub hulgaliselt näiteid objektidest, mis on esteetiliselt töödeldud ja omavad seega teatavat liiasust, mis ületab nende funktsionaalsed eesmärgid. Just too tegija tahtlusest sündinud liiasus annab õiguse pidada ka juba ammuseid inimkäe kujundatud objekte kunstiks. Oma uurimuses toob Bredekamp tõestuseks näiteid kogu inimkultuuri ajaloo varasalvest – „Pilditegu“ pakub nauditavat lugemiselamust kunstiteoste agentsusest alates muinasaegsetest tootemkujudest kuni Michael Jacksoni kontsertetendusteni, kujutavast kunstist kuni päevakajaliste fotode ja teaduslike skeemideni.

Horst Bredekamp (snd 1947) on üks tuntumaid tänapäeva kunstiteadlasi ning olulisemaid
saksa pilditeaduse (Bildwissenschaft) teoreetilisi mõtestajaid ja tõlgendusmeetodina kasutajaid. Alates 1993. aastast on ta Berliini Humboldti ülikooli kunstiajaloo professor. Bredekampi uurimisteemad ulatuvad antiigist nüüdiskunstini, laienedes ka meedia ja loodusteaduste valdkonda.

ISBN 978-9985-58-884-0
Pehme köide 
444 lk
Ilmumisaasta: 2020

Mustuse filosoofia
Olli Lagerspetz

Soome ja inglise keelest tõlkinud Kati Karja ja Jaan Pärnamäe

25,90 €

Osta e-poest

Olli Lagerspetzi raamat „Mustuse filosoofia“ esitab küsimuse: mis on mustus? Võiks ju ka väita, et mustust ei ole üleüldse olemas, eksisteerib ainult füüsiline aine. Ning ometi mustus ilmselgelt eksisteerib, seda ei saa olematuks selgitada. Mustus kuulub nende väheste põhiviiside hulka, kuidas me keskkonda tajume. Eristus „must“ versus „puhas“ on meie viis kirjeldada füüsiliste asjade väärtust – või pigem näitab see meie teadlikkust väärtustest, mis juba olemas on. Meie suhtumine mustusesse märgib materiaalse reaalsuse loodusteadusliku selgitamise piiratust. Mustuse ja puhtuse mõiste aitavad meil paremini aru saada meie suhetest füüsilise ainega – täielikumalt, kui loodusteadused pakkuda suudavad.

Åbo Akadeemia dotsent Olli Lagerspetz uurib mustust filosoofilisest aspektist, analüüsides seejuures laia ainestikku: Vana Testamenti, ajaloolisi reisikirjeldusi, antropoloogia, sotsioloogia ja loodusteaduste klassikuid ning prantsuse nüüdisfilosoofiat, seega pattulangemisest kuni tänapäevani. 

ISBN 978-9985-58-886-4
Pehme köide 
224 lk
Ilmumisaasta: 2020

Kreeklased ja võõrad
Albrecht Dihle

Saksa keelest tõlkinud Jaan Lahe
Saatesõna Jaan Lahe, Mait Kõiv 

18,20 €

Osta e-poest

Saksa klassikalise filoloogi Albrecht Dihle (1923–2020) raamat „Kreeklased ja võõrad“ on lugu ühe rahva – kreeklaste – maailmapildi avardumisest kontaktide kaudu teiste rahvastega ja nende enesekuvandi arengust koos sellega. Tegemist on täpse, detailiküllase ja suurejooneliselt hõlmava visandusega kreeklaste (ja roomlaste) mentaliteedi arengust alates kreeka tsivilisatsiooni (taas)sünnist 8. sajandil eKr ning lõpetades kristluse tõusu ja antiikmaailma hääbumisega. 

Albrecht Dihle arvukad publikatsioonid käsitlevad nii antiikkirjandust, retoorikat, filosoofiat kui ka varakristlikku mõttelugu. Tema kaks kõige armastatumat uurimisvaldkonda olid antiikkultuuri ja varase kristluse seosed ning antiikmaailma kontaktid idamaadega. „Kreeklased ja võõrad“ on esimene eesti keelde tõlgitud Dihle teos.

ISBN 978-9985-58-882-6
Pehme köide 
550 lk
Ilmumisaasta: 2020

Haridusmõte

Koostaja ja toimetaja: Mati Heidmets

Autorid: Eve Eisenschmidt, Maria Erss, Kadi Georg, Ivor Goodson, Heili Griffith, Mati Heidmets, Larissa Jõgi, Eve Kikas, Kaire Kollom, Tiiu Kuurme, Triin Lauri, Janika Leoste, Tobias Ley, Airi Liimets, Reet Liimets, Krista Loogma, Rain Mikser, Katrin Poom-Valickis, Kaire Põder, Ilona-Evelyn Rannala, Viive-Riina Ruus, Riin Seema, Kairit Tammets, Inge Timoštšuk, Aaro Toomela, Maire Tuu, Aino Ugaste, Kätlin Vanari, Kristi Vinter-Nemvalts, Tiia Õun

18,90 €

Osta e-poest

Raamatu 30 autorit pakuvad välja oma vaate praegusele hariduselule ning mitmele Eesti ja üleilmse haridusdebati sõlmküsimusele.

Raamatu esimeses osas küsitakse, kuidas tunneb ennast rahvuslik haridusmõte globaalsete hoovuste keskel, kuivõrd püsiv või muutlik on see mõte ning sellest johtuv hariduspraktika olnud. Raamatu teine osa on pühendatud haridusega seotud spetsialistide koolitamisele, alates alusharidusest kuni täiskasvanuõppe ja noorsootööni välja. Kolmas osa räägib otsingutest, valikutest ja pingetest praeguses hariduselus. Vaatluse alla võetakse õppijakesksus ja üldpädevuste esiletõus, koolivaliku ümber perioodiliselt lahvatavad pinged, aga ka aina süvenev digisõltuvus. Raamatu viimane, neljas osa vaatab tulevikku. Teemadeks on õppimine ja õpetamine tehnoloogiarikkas keskkonnas, ühiskondlik surve kooliuuenduseks ning pingutused tulevikukooli loomiseks.  

ISBN 978-9985-58-881-9
Pehme köide 
592 lk
Ilmumisaasta: 2020

Kolm veretilka
Sadeq Hedayat
Pärsia keelest tõlkinud ja kommenteerinud Üllar Peterson

18,90 €

Osta e-poest

Tõlkekogumikku „Kolm veretilka“ on valitud kuraditosin jututust ja novelli Iraani ühe kuulsama kirjaniku Sadeq Hedayati (1903–1951) loomingust. 

Hedayati realistlikus esituslaadis surmakesksed „psühholood“, millele on maailma kirjandusest raske vastet leida, šokeerivad oma pessimismi, fatalismi, groteski ja moonutatud reaalsusega. Seda suunda Hedayati loomingus esindab kogumiku nimilugu, mõistatuslik „Kolm veretilka“, mis kuulub autori loomingu paremikku. Ühiskonnakriitilist žanri esindavad novellid naeravad välja pahelist inimkäitumist, rõhuvat võimu ja määndunud vaimu. Pilaobjektiks on iganenud tavad, eriti patriarhaalsed pereelu normid, aga nina pihta saavad ka Iraani toonane haridus- ja võimueliit, ületatades seejuures islami kriitikas ka poliitkorrektsuse rajajooni. Ajalooliste jutustuste kaudu tutvustab autor muu seas lugejale iidset zoroastristide religiooni, 9. sajandi Araabia kalifaati ja Iraani vallutamist rändrahavaste poolt.  
Järelsõnas on antud põhjalik ülevaade Hedayati loomingust, tema viljeldud ilukirjanduslikest žanritest ning analüüsitud kogumikku valitud lühilugusid.

ISBN 978-9985-58-880-2 (1. köide)
ISBN 978-9985-58-879-6 (koguväljaanne)
Pehme köide 
403 lk
Ilmumisaasta: 2020

Nüüdisaegne udmurdi kultuur (vene keeles)

Toimetajad: Eva Toulouze, Nikolai Anissimov, Jelena Popova 
Artiklite autorid: Nikolai Anissimov, Vera Boldõrjeva, Diana Kassimova, Irina Nurjeva, Konstantin Obuhhov, Jelena Popova, Tatjana Russkihh, Ranus Sadikov, Maria Suhhova, Nadežda Suntsova, Nadežda Šutova, Tatjana Vladõkina, Tatjana Vlassova

12,50 €

Osta e-poest

Artiklikogumik „Nüüdisaegne udmurdi kultuur“ vaatleb udmurdi rahvakultuuri hetkeseisu ja näitab, kuidas globaliseerumisele vaatamata ja osalt sellele tuginedes on udmurdid suutnud alal hoida oma identiteeti ning edasi kanda rikast ja omanäolist kultuuri.

Tänapäeva udmurdi kultuuris eksisteerib mütoloogiline maailmapilt külg külje kõrval uute ametlike tähtpäevade ja ümbermõtestatud traditsioonidega. Tähelepanu väärib folkloori- ja festivaliliikumine, mis põhineb udmurdi külakultuuril. Materiaalset kultuuri, sh ka toitu, nähakse  majandusliku ressursina, mille üheks väljundiks on toidufestivalid. Nüüdisaegne udmurdi küla osaleb aktiivselt turisminduses. Praegused uuendused on seotud elustrateegiate, argielu, suhtlusviisi ja privaatsfääriga. Muutused udmurdi kultuuris toimuvad sellise kiirusega, et uurijad jõuavad neid vaevu talletada ja mõtestada.

ISBN 978-9985-58-878-9
Pehme köide 
612 lk
Ilmumisaasta: 2020

Kultuuritööstus
David Hesmondhalgh
Inglise keelest tõlkinud Marilin Lips

22,90 €

Osta e-poest

2002. aastal esimest korda ilmunud David Hesmondhalghi raamatust „Kultuuritööstus“ on nüüdseks saanud kultuuri- ja loomemajanduse uuringute võtmeteos. Tegemist on oma valdkonnas ühe enim loetud ja tsiteeritud teosega, mis on asendamatu käsiraamat nii üliõpilastele kui erialaspetsialistidele, ent ladusalt loetav ka kõigile teistele, kellele kultuuri mõtestamine huvi pakub. Raamatu muudab oluliseks interdistsiplinaarne vaatenurk, milles on ühendatud kultuuriuuringute traditsioon ja poliitökonoomiline lähenemine. Autor näitab ajateljel toimunud muutuste analüüsi abil, kui tihedalt on läbi põimunud kultuuri ja tööstuse valdkonnad ning kui oluline roll on kultuuritööstusel meie igapäevaelus. Hesmondhalgh rakendab sotsioloogiliste meetodite tõhusust nõnda, et kultuuritööstuse toimeloogika saab päriselt selgeks, ja osutab ühtlasi seal kõige kiuste peituvatele võimalustele poliitiliseks ja kultuuriliseks vastupanuks.

ISBN 978-9985-58-877-2
Pehme köide 
314 lk
Ilmumisaasta: 2020

Eesti, estoranto ja teised keeled
Jaan Kaplinski

18,90 €

Osta e-poest

Raamat koosneb kahekümne kuuest Jaan Kaplinski keeleteemalisest esseest, mis on kirjutatud aastatel 1962–2020. Autorit huvitab, kuidas keel mõjutab mõtlemist ning kuidas inimesed eri keeltes oma mõtteid ja tähelepanekuid sõnastavad. See huvi on ajendanud teda küsima, kas eesti keeles võiks kujuneda mingi omapärane filosoofia, mida üheski teises keeles sõnastada pole võimalik. Ainult keele kaudu on võimalik olla üheskoos – meeles me oleme üksi, kuid „keeles oleme teistega, keel on kohtamispaik“. Kaplinski keelevaadetel on olnud Eesti kultuuriruumis ulatuslik nähtamatu mõju, kuigi sellealast filosoofilist koolkonda pole veel loodud. 

Jaan Kaplinski (snd 1941) on eesti kirjanik ja tõlkija. Ta on kirjutanud luulet, näidendeid, proosat ja esseistikat, tema teoseid on tõlgitud enam kui kümnesse keelde. Kaplinski esseistika hõlmab kirjanduse, keele, loodushoiu ja poliitika teemasid. 

ISSN 2228-0669
Pehme köide
187 lk
Ilmumisaasta 2020

 

Estonian Yearbook of Military History 9 (15), 2019
The past – a soldier’s guide for the present? Experience, History and Theory in Military Education

Eesti sõjaajaloo aastaraamat 9 (15), 2019
Minevik – sõduri teejuht oleviku jaoks? Kogemus, ajalugu ja teooria militaarhariduses

Toimetaja: Kaarel Piirimäe
Autorid: Kaarel Piirimäe, Clifford J. Rogers, Alexander Statiev, Igor Kopõtin, Łukasz Przybyło, Anna Sofie Hansen Schøning ja Jörg Echternkamp.

Läbi müüdud

Kas sõjaajaloost on võimalik õppida? Kas minevikust üldse on võimalik õppida? Aastatuhandete jooksul on ajalugu hinnatud kui magistra vitae’t – elu õpetajat. Ka tänapäeval nõustuvad paljud sõjaajaloolase Michael Howardiga: „Minevikusõjad on ainus andmestik, mille põhjal sõjaväelased saavad valmistuda oma elukutseks.“ Ajalooteaduse teke on selle kahtluse alla seadnud. Peaaegu kaks sajandit tagasi kirjutas historismi rajajaid Leopold von Ranke, et tulevikujuhiste asemel püüab ta üksnes näidata, mis tegelikult toimus. Kuid kas ajalugu peabki andma tegevussuuniseid? Kas ei piisa üldistest tähelepanekutest, kuidas maailmas asjad käivad? Selles sõjaajaloo aastaraamatu numbris arutlevad kuue riigi sõjaajaloolased, sõjaajaloo õpetajad ja sõjaväepedagoogid ajaloo kasu ja kahju üle sõjalistes organisatsioonides ja ka riigikaitses

ISBN 978-9985-58-876-5
Pehme köide 
224 lk
Ilmumisaasta: 2020

Before Tito: The Communist Party of Yugoslavia during the Great Purge (1936–1940)
Enne Titot: Jugoslaavia Kommunistlik Partei suure terrori ajajärgul (1936–1940) (inglise keeles)

Stefan Gužvica

19,80 €

Osta e-poest

Nõukogude Liidu suure terrori ajastu on üks vastuolulisemaid ja vähe uuritud perioode Jugoslaavia Kommunistliku Partei (JKP) ajaloos. Seda on ümbritsenud saladuseloor, sest enamik partei sõdadevahelise perioodi juhtfiguure hukati. Ajastu lõpus, 1939. aastal sai partei peasekretäriks Josip Broz Tito, kes püsis sellel ametipostil surmani 1980. aastal. Kasutades värskelt avalikustatud Moskva arhiivimaterjale, pakub Stefan Gužvica esimese süstemaatilise akadeemilise analüüsi sellest otsustavast perioodist JKP ajaloos. Ta kirjeldab detailselt Tito eelkäija Milan Gorkići võimukaotust ning tema terrori käigus kõrvaldatud kolleegide ja rivaalide Ivan Gržetići, Vladimir Ćopići ja Stjepan Cvijići allakäiku. Gužvica ei keskendu üksnes Titole, vaid näitab, et Komintern kaalus Jugoslaavia parteile mitut juhikandidaati, nende seal Kamilo Horvatin, Ivo Marić ja Petko Miletić, enne kui 1939. aasta algul Tito kasuks otsustati. Gužvica selgitab Tito edu tagamaid, uurib tema rivaalide poliitikat ja läbikukkumisi ning pöörab erilist tähelepanu Tito ametissemääramise pikaaegsetele tagajärgedele, mis kulmineerusid 1948. aastal Nõukogude Liidu ja Jugoslaavia suhete katkemisega.

SAA 8_n.jpg

ISSN 2228-0669
222 lk
Pehme köide

Eesti Sõjaajaloo Aastaraamat 8 (14), 2018 
Estonian Yearbook of Military History
Rahvusväeosad I maailmasõjas – impeeriumide värbamispoliitikast iseseisvate rahvusriikide relvajõududeni

National Formations in the Great War: From an Imperial Mobilisation Policy to Armies of Independent Nation States

Toimetaja: Toomas Hiio

Läbi müüdud

Eesti sõjaajaloo aastaraamat 8 (14) uurib suurte impeeriumide sõjavägede kirevat rahvuslik-riiklikku isikkoosseisu I maailmasõja ajal, samuti ilmasõja lõpul tekkinud või taastatud rahvusriikide relvajõudude sündi ja esimesi lahinguid. Aastaraamatus on kuus pikemat artiklit ja kolm lühemat ülevaadet, mis põhinevad 2017. aasta kevadel peetud konverentsi „Rahvusväeosad I maailmasõjas – impeeriumide värbamispoliitikast iseseisvate rahvusriikide relvajõududeni“ ettekannetel ning üks raamatututvustus. 2019. aastal möödus 100 aastat Eesti sõjamuuseumi asutamisest ja üks artikkel on pühendatud ka muuseumi kogude käekäigule muuseumi esimese sajandi vältel. 

Aastaraamatu autoriteks on Gavin Wiens (Kanada), Sergi Tšoli (Ukraina), Ruslana Martsenjuk (Ukraina), Michał Przybylak (Poola), Andrii Rukkas (Ukraina), Maciej Górny (Poola), Ciro Paoletti ja Loredana Vannacci (Itaalia), Jonas Vaičenonis (Leedu), Daniel Rodrigues (Portugal), Airi Herm ja Aivo Põlluäär (Eesti), Toomas Hiio (Eesti).

revalensia 6_n.jpg

ISSN 2346-5824
Pehme köide
327 lk
Ilmumisaasta 2019

 

Slavica Revalensia VI (2019) (vene keeles)
Toimetaja: Grigori Utgof
Autorid: Aleksei Balakin, Henryk Baran, Olga Demidova, Alexander Dolinin, Jevgeni Jablokov, Boriss Orehhov, Aleksandr Sobolev, Lev Sobolev, Roman Timentšik.

10 €

Osta e-poest

Slavica Revalensia 6. numbris ootavad lugejat 11 materjali. Nende hulgas on näiteks seniavaldamata vürst Pavel Vjazemski kiri Pjotr Bartenevile (Lev Sobolevi publikatsioon), järjekordne osa Roman Timentšiki artiklitsüklist „Anna Ahmatova „Märkmikute” nimeloendist” ja Hernyk Barani retsensioon Georgi Levintoni raamatule «Статьи о поэзии русского авангарда» („Artiklid vene avangardi poeesiast”). Äramärkimist on leidnud ka kaks 120. aastapäeva: number algab Aleksandr Dolinini artikliga Vladimir Nabokovi (1899—1977) romaanist „Kutse tapalavale” ja nõukogude kirjandusest ja jätkab Jevgeni Jablokovi artikliga, mis on pühendatud visuaalsele teemale Andrei Platonovi (1899—1951) proosas.

Slavica Revalensia on Tallinna Ülikoolis 2014. aastal asutatud rahvusvaheline eelretsenseeritav ajakiri, mis on pühendatud slaavi uuringutele.

ISSN 2504-6624
Pehme köide
160 lk
Ilmumisaasta: 2019

Philologia Estonica Tallinnensis 4 (2019) 
Traditsioon ja avangard
Tradition and Avant-Garde

10 €

Osta e-poest

Peatoimetaja: Reili Argus
Toimetajad: Luule Epner, Ave Mattheus, Piret Viires
Artiklite autorid: Rebekka Lotman, Katre Talviste, Piret Viires, Anneli Saro, Hedi-Liis Toome, Paavo Põldmäe, Merilin Kotta, Aigi Heero

Käesoleva Philologia Estonica Tallinnensise teemanumber „Traditsioon ja avangard“ pakub nii eesti kui ka muude kirjanduste näitel seitset vaadet traditsiooni ja avangardi mitmekesisele pingesuhtele. Üks on aga kõigile neile artiklitele suures osas ühine – vaadeldakse, kuidas uued nähtused, vormivõtted või teemad on saanud või ei ole saanud kas eesti või mõne muu rahvuskultuuri traditsiooni osaks ja kuidas traditsioon seeläbi on muutunud.

delanda_n.jpg

ISBN 978-9985-58-875-81
Pehme köide 
368 lk
Ilmumisaasta: 2019

Intensiivne teadus ja virtuaalne filosoofia
Manuel DeLanda

Inglise keelest tõlkinud Mart Kangur

13,20 €

Osta e-poest

Manuel DeLanda (sünd 1952) raamat „Intensiivne teadus ja virtuaalne filosoofia“ sobib nii teadusfilosoofia õpikuks kui ka heaks sissejuhatuseks Gilles Deleuze’i filosoofiasse. Manuel DeLanda on Mehhiko päritolu Ameerika kunstnik, kirjanik ja filosoof. Ta on uurinud ja edasi arendanud prantsuse moodsate filosoofide, eeskätt Gilles Deleuze’i ja Félix Guattari mõttetööd. „Intensiivne teadus ja virtuaalne filosoofia“ selgitab analüütilistele ja teadusfilosoofidele mõistetavas keeles Deleuze’i filosoofia realistlikkust ning toob välja tema ontoloogia matemaatilised alused. Autor avab ja arendab – „tõlgib“ – Deleuze'i mõtlemist originaalsete näidete ja mõistete abil, tuues imelise selgusega esile, mil määral on selle tõeline potentsiaal alles avastamise ootel. 

breton_n.jpg

ISBN 978-9985-58-874-1
Pehme köide 
211 lk
Ilmumisaasta: 2019

Sürrealismi manifestid
André Breton

Prantsuse keelest tõlkinud Kristjan Haljak

11,20 €

Osta e-poest

André Breton (1896–1966) oli prantsuse luuletaja ja mõtleja, sürrealistliku liikumise võtmefiguur. Tema panus kahe maailmasõja vahelise avangardistliku plahvatuse käigushoidmisse ning selle järellainetuste suunamisse ja süstemaatilisse analüüsi on märkimisväärne. Olgugi et eluajal pidas autor ennast ennekõike luuletajaks, on ta ajalukku läinud pigem sürrealistliku liikumise esiteoreetiku ja organisaatorina. Siinne tekstivalimik annab sissevaate sürrealismi kui kirjandusliku, kunstilise ja (elu)filosoofilise liikumise ajalukku, kinkides lugejaile nõnda vähemasti ühe mustri, mille abil mõista möödunud aastasaja esimese poole mõtte- ja ajaloolisi hoovusi. Ent miks mitte ka käesoleva momendi sürrealistlikku iseloomu, juurestikku. 

Raamat koosneb Bretoni kirjutatud sürrealismi manifestide tõlkeist ning nende tähtsust eesti kontekstis põhjendavast Kristjan Haljaku järelsõnast. 
 

stadnikov_n.jpg

ISBN 978-9985-58-873-4
Kõva köide 
608 lk
Ilmumisaasta: 2019

Muinas-Egiptuse ahvatlus. Artikleid Vana-Egiptuse kultuuriajaloost ja selle retseptsioonist
Sergei Stadnikov

Koostanud ja toimetanud Marek Tamm

25,99 €

Osta e-poest

Sergei Stadnikovi (1956–2015) näol on tegemist esimese ja seni viimase Eesti egüptoloogiga, kes suutis ihuüksi kirjutada Vana-Egiptuse kultuuripärandi osaks eesti kultuurist ja teadusmõttest. Raamat hõlmab autori artikleid pikast perioodist ja eri väljaannetest. Stadnikovi erialased artiklid keerlevad peamiselt kahe teema ümber: Vana-Egiptuse kultuuriajalugu, eriti religiooni ja võimuga seonduvad küsimused, ning Vana-Egiptuse retseptsioon ja uurimislugu 19.–20. sajandil, eriti baltisaksa ringkondades. „Muinas-Egiptuse ahvatlus“ viitab pealkirjana autorile endale, tema Egiptuse-vaimustusele, mis sai alguse juba varases nooruses. Ent niisamuti osutab pealkiri Stadnikovi soovile muuta Vana-Egiptus ahvatlevaks eesti lugejatele – eesmärgile, millele ta pühendas suurema osa oma elust. Raamatut raamivad Mait Kõivu pikem sissevaade Stadnikovi loomingusse ning koos Vladimir Sazonoviga kokku pandud teadustööde bibliograafia.

dewey_n.jpg

ISBN 978-9985-58-872-7
Pehme köide 
376 lk
Ilmumisaasta: 2019

Kunst kui kogemus
John Dewey

Inglise keelest tõlkinud Anne Lange

Läbi müüdud

John Dewey „Kunst kui kogemus” („Art as Experience“, 1934) on üks 20. sajandi esteetika võtmetekste, mis seob esteetilise kogemuse argikogemusega ning näitab nende põhimõttelist ühtekuuluvust. Inimese meeleline taju ja sellest lähtuv kogemus muutub Dewey käsitluses tähenduslikuks ja mõistetavaks eelkõige indiviidi ja ümbritseva keskkonna lakkamatu interaktsiooni kaudu. Dewey käsitluses on olulisel kohal esteetilise kogemuse ühiskondlik aspekt: kunstiteosed ei sünni väljaspool sotsiaalseid protsesse, vaid osalevad nendes. Teos püüab esile tuua kunsti tähtsust inimkogemuses ning samas rõhutab, et kunstiteoste kogemise aluseks on meeleline tunnetus, mis üllataval kombel osutab inimese ja teiste elusolendite maailma kogemise viiside sarnasusele.

John Dewey (1859–1952) oli 20. sajandi olulisemaid ameerika pragmatistlikke mõtlejaid, kelle tööd on olnud väga mõjukad nii filosoofia ja psühholoogia kui ka haridus- ja poliitikateooria valdkondades.

precht_n.jpg

ISBN 978-9985-58-871-0
Pehme köide 
301 lk
Ilmumisaasta: 2019

Kütid, karjused, kriitikud: Digiühiskonna utoopia
Richard David Precht

Saksa keelest tõlkinud Katrin Kaugver

14,90 €

Osta e-poest

Raamatus „Kütid, karjused, kriitikud: Digiühiskonna utoopia“ („Jäger, Hirten, Kritiker: Eine Utopie für die digitale Gesellschaft“, 2018) visandab Richard David Precht lääne demokraatlike ühiskondade tulevased võimalikud toimimisvariandid, mis võivad – aga ei pruugi – meid ees oodata, kui laseme end lõplikult ja kontrollimatult „ära digiteerida”. Ta ei tauni uut tehnoloogiat, vaid soovitab aru pidada, kui kaugele on mõistlik selle tarvitamisega minna. Üks raamatu keskseid teemasid on kodanikupalk ehk elu ilma sunniviisilise palgatööta, mis saabub seoses paljude „vanade“ töökohtade kadumisega, tuues kaasa kõikvõimalikke uusi probleeme. Autor pakub värsket vaatenurka tööle, eriti palgatööle, ja rahale kui inimese väärtuse senistele mõõdupuudele. 

Digiajastu nõuab ka poliitikutelt täiesti uut lähenemist mitmele valdkonnale, sh töötusele ja sotsiaalsüsteemidele. Tuleb asuda lahendama küsimusi, mis puudutavad inimeste õigusi digimaailmas, e-privaatsust, digitaalse info kättesaadavust jm. Seni on poliitikud Prechti väitel tegelnud pigem „lamamistoolide ümbersättimisega Titanicul“. 

Filosoof ja publitsist Richard David Precht (snd 1964) on üks saksa filosoofia uue laine tuntumaid ja nõutavamaid autoreid. Tema raamatuid on tõlgitud enam kui 40 keelde. 

pats_n.jpg

ISBN 978-9985-58-870-3
Pehme köide
338 lk
Ilmumisaasta: 2019

Valik artikleid muusikapedagoogikast ja muusikapsühholoogiast
Riho Päts
Koostanud Inge Raudsepp ja Maie Vikat

16,90 €

Osta e-poest

Kogumikku on valitud nelikümmend artiklit, milles kajastuvad professor Riho Pätsi ligi viiekümneaastase pedagoogilise tegevuse põhimõtted ja seisukohad, mis on aktuaalsed tänapäevaseski Eesti üldhariduskooli muusikakasvatuses. Autor sünteesib muusikapedagoogika parimaid tulemusi kogu maailmas, annab metoodilisi juhtnööre kooli muusikatöö korraldamiseks ning otsib vastuseid muusikapedagoogika võtmeküsimustele: kuidas arendada õpilaste kognitiivseid ja muusikalisi võimeid, kuidas aktiviseerida muusikalist mõtlemist, kuidas siduda kooli muusikakasvatust koolivälise muusikakultuuriga ning mis alustel saavutada muusikahariduses efektiivseid tulemusi. Pätsi pedagoogitöö juhtmõte – muusikakasvatus peaks oma iseloomult olema mitte niivõrd õpetav kui emotsionaalne, et lastes tekiks huvi ja armastus muusika vastu – on olulisim eesmärk ka praeguses muusikakasvatuses.

kylapoiss_n.jpg

ISBN 978-9985-58-869-7
Pehme köide
298 lk
Ilmumisaasta: 2019

Külapoiss
Sayyid Quṭb
Araabia keelest tõlkinud ja järelsõna kirjutanud Üllar Peterson

13,60 €

Osta e-poest

Egiptuse kirjaniku ja luuletaja, aga ka tänapäevase islamiäärmusluse vaimse isa Sayyid Quṭbi „Külapoiss“ põhineb autori lapsepõlvemälestustel. Teos annab põhjaliku ülevaate toonasest argielust, kooliskäimisest, kommetest ja elukorraldusest. Egiptuse külaelu ja fellahide koolielu kujutamine eraldi žanrina pole Quṭbi leiutis, kuid „Külapoiss“ on kahtlemata üks eredamaid fellahi-temaatika esitlusi. Võiks lausa väita, et kui egiptlastel on oma „Kevade“, siis on see just Sayyid Quṭbi „Külapoiss“.

1945. aastal esmatrükis ilmunud „Külapoiss“ järgib romantiseeritud realismi vormi, millele lisandub autobiograafilise žanri eripära. Oma tosinas peatükis kümmet olulisemat külaeluteemat käsitlev romaan annab edasi autori eluloo 6.–14. eluaastani. Rikkaliku sõnavaraga ja Quṭbile eriomases stiilis üksikasjalisi Mūšā olustikukirjeldusi võib pidada toonaste Egiptuse olude väärtuslikuks etnograafiliseks ja sotsiaal-ajalooliseks allikaks.

Sayyid Quṭb (1906–1966) sündis väikeses külakeses riigi keskosas. 1921–1932 omandas ta Kairos kesk- ja kõrghariduse, töötas 1932–1948 Egiptuse haridusministeeriumis, sel ajal valmisid ka paar luulekogu ning tosin kirjandus- ja ühiskonnakriitilist teost. 1948. aastal hakkas Qutb tõsimeelseks muslimiks ja ütles lahti oma varasemast „islami-eelsest loomingust“.  1948–1950 koges ta Ameerika Ühendriikides õppereisil viibides „läänemaailma pahelikkust“, mille tulemusel liitus 1950 islamistliku Muslimite Vennaskonnaga. Peagi sai temast liikumise ideoloogiline juht. Alates 1954. aastast kuni elu lõpuni viibis ta valdavalt Egiptuses vanglas, kus valmisid ka tema religiooniteemalised kirjutised, mida tänapäeval peetakse islamiäärmusluse alustekstideks. 1966. aastal poodi Quṭbi Egiptuse ilmalike võimude poolt süüdistatuna riigipöördekatses. Tänapäeval on ta ülemaailmselt tuntud ühtaegu andeka sõnaseadja ja viljaka literaadi kui ka keelatud islamiäärmusluse eestkõnelejana.

Eestikeelsele väljaandele on lisatud Üllar Petersoni põhjalik järelsõna autori elust, vaadetest ja teostest.

 

silverstone_n.jpg

ISBN 978-9985-58-868-0
Pehme köide
304 lk
Ilmumisaasta: 2019

Milleks uurida meediat?
Roger Silverstone
Inglise keelest tõlkinud Liisi Rünkla

17,10 €

Osta e-poest

„Milleks uurida meediat?“ on Briti teadlase Roger Silverstone’i interdistsiplinaarselt eri lähenemisnurki põimiv manifest meedia uuringute suurtest küsimustest. Autori haare on lai nii ajaliselt kui ka geograafiliselt, näiteid leidub kõikjalt maailmast ja eri ajastutest, omavahel seostuvad semiootika, kultuuriuuringud, psühhoanalüüs, etnograafia, sotsioloogia, meediamajanduse uuringud, poliitökonoomia ja meediapoliitika. Raamatus ilmneb tugevalt Silverstone’i lähtumine Raymond Williamsi loodud kultuuriuuringuid ja poliitökonoomiat lõimivast traditsioonist. Olulist rolli mängib raamatu vorm: see on justkui suuline kõne ‒ lihtne, orgaaniline ja elegantne, omamoodi retooriline meistriteos. Sellisena peaaegu mitte-akadeemiline, sobib raamat hästi laiale lugejaskonnale, et meediauuringute keskseid küsimusi ja probleeme tundma õppida. 

Roger Silverstone (1945–2006) oli üks mõjukaimaid meediauuringute eestvedajaid. 1998. aastal sai temast esimene Londoni majandusülikooli (LSE) meedia- ja kommunikatsiooniuuringute professor; ta lõi uue osakonna, millest on saanud üks juhtivaid meediavaldkonna uurimiskeskusi maailmas. Silverstone’i sulest ilmus 12 raamatut, neist tuntuim on „Milleks uurida meediat“ („Why Study the Media“, 1999), mis praeguseks on tõlgitud kümnesse keelde.

ordine_n.jpg

ISBN 978-9985-58-867-3
Pehme köide
188 lk
Ilmumisaasta: 2019

Kasutu kasulikkusest. Manifest
Nuccio Ordine
Itaalia keelest tõlkinud Heete Sahkai

15,20 €

Osta e-poest

Itaalia õpetlase Nuccio Ordine „Kasutu kasulikkusest. Manifest“ tuletab meelde, miks mõni esmapilgul kasutu asi võib osutuda eriti kasulikuks ja vastupidi. Raamatust saab teada, miks elu ilma kirjanduseta pole täisväärtuslik, miks ülikoolid ja teadus peavad olema vabad ning miks otsimine vääristab inimest enam kui omamine. Süvatasandil on Ordine teos kaitsekõne humanitaarteaduste ja vabade kunstide vajalikkusele, mida meie praktiline ajastu kipub unustama. Autor sai raamatuks tõuke Abraham Flexneri 1939. aastal avaldatud samateemalisest esseest, mis samuti käesolevas väljaandes esmakordselt eesti keeles ilmub.

Ordine raamatu saatus on kinnitus tema ideedele – seda väikest nõudlikku teost on tõlgitud enam kui 20 keelde ja müüdud sadades tuhandetes eksemplarides. „Kasutu kasulikkusest“ („L'utilità dell'inutile“, 2013) on esimene Nuccio Ordine loomingu eestindus.

badcock_n.jpg

ISBN 978-9985-58-866-6
Pehme köide
457 lk
Ilmumisaasta: 2019

The Diametric Mind. New Insights into AI, IQ, the Self and Society
Diameetriline vaim: Uusi arusaamu tehisintellekti, intelligentsuse, enesetaju ja ühiskonna kohta (inglise keeles)
Christopher Badcock

25,90 €

Osta e-poest

Christopher Badcock esitleb oma raamatus diameetrilist mudelit kui psühhiaatria, psühholoogia ja sotsiaalteaduste uut paradigmat ning näitab, kuidas see lahendab enamiku vaimse võimekuse ja tehisintellektiga seotud paradoksidest. Koos Kanada evolutsioonibioloogi Bernard Crespiga on autor välja töötanud nn vermitud aju teooria (imprinted brain theory), vaimu diameetrilist mudelit analüüsiv „The Diametric Mind” on selle käsitluse edasiarendus.

Vaimu ja vaimsete häirete diameetriline mudel põhineb Austria pediaatri Hans Aspergeri (1906–1980) autismikirjeldusel, mille järgi autism on seisund, milles teiste isikute käitumise mõistmise võime kavatsuste, emotsioonide ja tähenduste seisukohast on puudulik. Diameetriline mudel kutsub seda mõistmise võimet mentalismiks. Diameetrilise mudeli järgi kujutab psühhootiline häire enesest ülemääraselt kõrgendatud mentalismi, mis avaldub hüpermentalismis, kui kavatsuste taju muutub paranoiaks, emotsioon maaniaks ja tähenduste mõistmine kõikvõimalike pettekujutluste tajumiseks.

Diameetrilise mudeli kõige suurem avastus on, et tajutav maailm on kompleksne: see koosneb reaalsest osast, mis põhineb füüsilise maailma põhjuse ja tagajärje seosel, kuid samuti imaginaarsest osast vaimus, millel on vaba tahe.

Vaata kõiki TLÜ kirjastuse väljaandei
d