Värsked teosed
|
ISBN 978-9985-58-950-2 |
Muutused, ümberkorraldused, uuendused. Varauusaja arengujooned Eesti- ja Liivimaal 1520–1800 Koostanud Marten Seppel ja Madis Maasing Autorid: Andres Andresen, Jürgen Beyer, Meelis Friedenthal, Tiina-Erika Friedenthal, Kairit Kaur, Jüri Kivimäe, Juhan Kreem, Tiina-Mall Kreem, Triin Kröönström, Merike Kurisoo, Lea Kõiv, Enn Küng, Janet Laidla, Mati Laur, Ivar Leimus, Piret Lotman, Marju Luts-Sootak, Madis Maasing, Anu Mänd, Pärtel Piirimäe, Inna Põltsam-Jürjo, Tiiu Reimo, Kristiina Ross, Anti Selart, Marten Seppel, Hesi Siimets-Gross, Kai Tafenau, Ilmar Tammisto, Peeter Tammisto, Kaarel Vanamölder, Kristi Viiding ja Hannes Vinnal. Viimasel kolmekümnel aastal on varauusaeg (16.–18. sajand) ennast Eesti ajaloo periodiseeringus ja historiograafias omaette etapina jõuliselt kehtestanud. Seda on käsitatud ajastuna, mil hakkasid toimuma muutused, ümberkorraldused ja uuendused, millega pandi alus trükikultuurile, konfessionaliseerumisele, modernseeruvale riigile ning lõpuks ka tänapäevasele ühiskonnale ja majandusele. Kogumik aitab mõista varauusaja arengujooni Eesti- ja Liivimaal perioodil 1520–1800 ning peegeldab varauusaja uurimise hetkeseisu Eestis. Raamatu kaante vahel saab sõna 32 varauusaja uurijat, kes tulevad välja oma kõige värskemate uurimistulemustega. Kogumik on jagatud temaatiliselt üheksasse ossa: võim, õigus, kirik, talupoegade olukord, kommunikatsioon, eluolu, Tartu ülikool, kirjandus ja kunst. Samuti püütakse leida vastust küsimusele, kuidas tuleks Eestis varauusaja perioodi määratleda ja dateerida, nii et see oleks kooskõlas uuemate uurimustega. Kogumiku olulisim järeldus on, et Eesti ajaloos on orduaeg, Rootsi ja Vene aeg palju järjepidevamalt omavahel seotud, kui seda on näidanud senine periodiseering. Varauusaeg oli üleminekuperiood, kus Eesti- ja Liivimaal püüti kohaneda ja käia ühte sammu Läänemere ruumi peamiste poliitiliste, ühiskondlike, religioossete ja kultuuriliste arengusuundadega. |
|
ISBN 978-9985-58-951-9 |
Johannes Aavik ja eesti keeleuuendus Prantsuse keelest tõlkinud Heete Sahkai Pariisi Ida Keelte ja Kultuuride Instituudi eesti keele ja kirjanduse professori Antoine Chalvini monograafia „Johannes Aavik ja eesti keeleuuendus“ on kõige täielikum käsitlus eesti keeleuuendusest, millel on olnud väga oluline osa eesti kultuuri, keele, keeleteaduse ja keelekorralduse ajaloos. Teos on autori Pariisis kaitstud doktoritöö täiendatud versioon. Monograafia koosneb kolmest osast. Esimeses osas antakse ülevaade keeleuuenduse ajaloolisest kontekstist ja kronoloogiast: eesti kirjakeele ajaloost, Aaviku elukäigust ja tegevusest, keeleuuendusliikumise ajaloost ja osalistest. Teine osa käsitleb keeleuuenduse teoreetilisi lähtekohti ja seal esitatakse uuendusettepanekute täielik loend. Kolmas osa vaatleb uuendusettepanekute retseptsiooni ja uuenduste levikut ning sellega seotud ajaloolisi, keelelisi, kirjanduslikke ja ühiskondlikke tegureid. Monograafia lisades on esitatud foneetiliste, ortograafiliste ja morfosüntaktiliste uuenduste ning uudissõnade loendid. |
|
ISBN 978-9985-58-945-8 |
Rohupadi „Rohupadi“ räägib maalikunstnikust, kes väsib modernse linnaelu vaimutühjast rähklemisest ja suundub kaugele mägikülla, et tüütutest inimsuhetest eemal imetleda kaunist loodust. Sest ühe kunstniku ellu ei kuulu argimaailma labasus ja tühisus. Tema eesmärk on tajuda ümbritsevat objektiivselt – vältida emotsioone ning kirjeldada ja analüüsida üksnes oma tähelepanekuid, ise sündmustes aktiivselt osalemata. Kuid hoolimata ettevaatusest kistakse ta siiski ohtlikkesse inimsuhetesse. Kummalised kokkupuuted mõistatusliku neiu ja teiste kohalikega viivad selleni, et reaalsus hakkab segunema unenägude ja fantaasiaga. Kunstnik püüab seda väljendada luulevormis, sest maalimiseks ei leia ta õiget motiivi. Kõrvalises kolkakülas kogetu paneb ta mõtlema inimsuhete tähendusele, aga ka kunsti ja luule olemusele. Sōseki Natsume (1867–1916) on jaapani moodsa kirjanduse suurkuju, kes paigutatakse selliste tuntud kirjanike kõrvale nagu Jun’ichirō Tanizaki, Yasunari Kawabata ja Yukio Mishima. Tema loomingus naeruvääristab Sōseki sageli läänelikku vaimutühjust ja moodsat elukorraldust ning tunneb nostalgiat moderniseerimise-eelse Jaapani järele. Seetõttu leiab Sōseki teostest rohkesti viiteid traditsioonilisele Jaapani kunstile, kirjandusele ja esteetikale. Sōseki tuntuimad teosed on „Mina olen kass“ („Wagahai wa neko de aru“, 1905), „Noorsand“ („Botchan“, 1906), „Rohupadi“ („Kusamakura“, 1906), „Sanshirō“ (1908) ja „Meel“ („Kokoro“, 1914). |
|
ISBN 978-9985-58-949-6 |
Ajaloolise aja kude Zoltán Boldizsár Simoni ja Marek Tamme raamat “Ajaloolise aja kude” on algupärane sissejuhatus ajaloolise aja mõiste senisesse uurimisseisu ja peamistesse teooriatesse. Teos pakub välja uue mõistelise mudeli ajaloolise aja mõtestamiseks tänapäeval. Autorid sedastavad, et kuigi tundub viljakas rääkida ajast „koe“ metafoori abil, koosneb see ajaloolise aja kude väga erinevatest ajalisustest ja ajaloolistustest, mis on omavahel väga mitmekesistes suhetes. Raamat jaguneb kolme alaosa vahel. Esimene pakub ülevaate moodsa ajaloolise aja mõiste kujunemisest alates 18. sajandist, toob välja selle peamised tunnusjooned ja käsitleb põhjuseid, miks see uusaegsest progressivaimust kantud arusaam ühtsest ajaloolisest ajast sobib üha halvemini tänapäeva ajaloolise olukorra mõtestamiseks. Teine osa keskendub uue ajaloolise aja mudeli seletamisele ja põhjendamisele. Uut lähenemist iseloomustab aja sisemine mitmekesisus; autorid rõhutavad vajalikkust mõelda ajaloolisest ajast mitmuses – erinevate ajalisuste keerukast võrgustikust. Raamatu kolmas alaosa arutleb selle üle, kuidas eri ajalisused ja ajaloolisused omavahel suhestuvad ja kuidas neid suhteid analüüsida. Võtmemõisteks on siin sünkroniseerimine. Kahe autori koostöös sündinud väikesemahuline raamat ilmus algselt Cambridge’i ülikooli kirjastuse raamatusarjas “Elements in Historical Theory and Practice”. |
|
ISSN: 2228-0669
|
Eesti Sõjaajaloo Aastaraamat 11 (17), 2021 Toimetaja: Toomas Hiio Autorid: Toomas Hiio, Ants Jürman, Toivo Kikkas, Thomas Rettig, Vasilijus Safronovas, Khachatur Stepanyan, Lars Erikson Wolke Aastatel 2019–2021 tähistasid paljud Ida-Euroopa rahvad oma vabadussõdade sajandaid juubeleid. Sel puhul peeti 2019. aastal Tartus Eesti sõjamuuseumi ja Kaitseväe akadeemia koostöös rahvusvaheline Balti sõjaajaloo aastakonverents „Vabadussõjad Kirde-Euroopas ja kaugemalgi. Rahvusvaheline sõjaajaloo konverents tähistamaks 100 aasta möödumist Eesti Vabadussõjast“. Aastaraamatu neli artiklit põhinevad nimetatud konverentsi ettekannetel käsitledes Leedu sõdurite sõjakogemust, Rootsi vabatahtlikke Eesti vabadussõjas, Pavel Bermondt-Avalovi Lääne-Vene Vabatahtliku Armee tegevust Lätis ja Armeenia 1921. aasta veebruariülestõusu. Lisaks on aastaraamatus veel kaks artiklit, millest üks käsitleb välikohtute ja tšekaa tegevust Eesti vabadussõja ajal ning teine valget ja punast terrorit Kirde-Eestis aastatel 1917–1919. Ingliskeelse väljaande autorid on pärit Armeeniast, Saksamaalt, Leedust, Rootsist ja Eestist.
|
|
ISBN 978-9949-29-692-7 |
Teenindusprotsesside juhtimine ja teenusedisain. Kõrgkooliõpik Autorid: Heli Tooman, Anne Roosipõld, Sirje Rekkor „Teenindusprotsesside juhtimine ja teenusedisain“ annab süsteemse ülevaate teenindusühiskonna ja teenusmajanduse arengust, külalislahkuse olulisusest teenindusvaldkonnas, teenindusmõttelaadi eripärast ja teenindusprotsesside juhtimisest. Teoses mõtestatakse teenust kui terviklikku kogemust: klientide ootusi ja vajadusi ning nende rolli, teenindamise tähendust ning teenindajate vajadusi ja vastutust. Samuti pööratakse tähelepanu suhtlusele, tegutsemisele keerulistes olukordades ning kliendikäitumise mõjuteguritele. Viimastes peatükkides käsitletakse teeninduskvaliteeti, kliendikesksete teenindusprotsesside juhtimist ja disaini ning teenuste turundust. Tegu on esimese eestikeelse kõrgkooliõpikuga, mis annab keerukast ja mitmetahulisest teenuste valdkonnast tervikpildi. Teenindusprotsessidest ja nende arendusvõimalustest arusaamist toetavad kordamis- ja aruteluküsimused ning ülesanded. Õpiku lõpust leiab mahuka kasutatud kirjanduse nimekirja ning teenindusvaldkonnaga seotud eesti- ja ingliskeelsete terminite loetelu. Õpikut sobib kasutada mitmete erialade bakalaureuse- ja magistriõppes, aga ka täiendõppes. See on mõeldud valdkonna organisatsioonide juhtidele ja tootmisettevõtete teenindustegevuse korraldajatele ning kõigile, kes soovivad end teenindusega seotud teemadel täiendada. |
|
ISBN 978-9985-58-944-1 |
Isiklikud kirjad Ladina keelest tõlkinud ja kommenteerinud Kaarina Rein Héloїse᾽i ja Abélardi võib paigutada samasse ritta selliste kuulsate armastajapaaridega nagu Kleopatra ja Antonius, Tristan ja Isolde, Romeo ja Julia, Portugali kuningas Pedro I ja Inês de Castro. Unustuse hõlma vajumisest päästis Pierre Abélardi (1079–1142) ja Héloїse᾽i (1100/1101–1163/1164) traagilise armastusloo nende kirjavahetus, mis siinkohal eestikeelse lugejani jõuab. Nüüdseks on armastajapaari kirju juba ligi 900 aastat uuritud ja tõlgendatud ning neist üha uusi nüansse leitud. Eriliseks teeb Héloїse᾽i ja Abélardi loo asjaolu, et tegemist on kahe keskaegse õpetlasega, kelle filosoofiast on nüüdisajalgi õppida. Mõlemad vaimustusid antiigipärandist ning avaldasid mõtteid armastuse, sõpruse, abielu, usu ja moraali teemadel. Héloїse᾽i ja Abélardi elu pöördepunktiks oli ilmalikust elust loobumine. Kas ja kuidas kloostrisse minek mõjutas armastajate maailmavaadet, jääb lugeja otsustada, nagu seegi, kas juhtunu taga oli jumalik ettemääratus või pigem inimlik ekslikkus. Raamatu on saatesõnastanud ja põhjalike kommentaaridega varustanud Tartu Ülikooli raamatukogu teadur ja klassikaline filoloog Kaarina Rein. |
|
ISBN 978-9985-58-943-4 |
Sotsiaal- ja kultuuriantropoloogia. Õpik kõrgkoolidele Koostanud ja toimetanud Aet Annist ja Maarja Kaaristo Esimene algupärane eestikeelne sotsiaal- ja kultuuriantropoloogia õpik koondab kokku antropoloogia olulisemad teemad, lisades ülevaatele maailma antropoloogidest ja klassikalistest antropoloogilistest uurimustest näiteid Eestist ja Eesti uurijatelt. Algselt 2017. aastal ilmunud õpikut on 2023. aastal täiendatud ja ajakohastatud. Viidatakse aastate jooksul eestindatud tekstidele, kasutatakse väljakujunenud termineid, ent luuakse ka uusi. Tulemus on seetõttu õpiku toimetajate, autorite ja Eesti nüüdse uurimisseisu nägu: siinsed rõhuasetused peegeldavad seda, milliste teemadega Eesti antropoloogid ja etnoloogid praegu tegelevad. Õpik on kirjutatud pidades silmas esmajoones bakalaureusetaseme üliõpilasi mitmetel erialadel: sotsiaal- ja kultuuriantropoloogia, etnoloogia, folkloristika, kultuuriuuringud, sotsioloogia jpt. Antropoloogiaga tutvumiseks sobib see aga kõigile huvilistele, sealhulgas abituuriumis ühiskonnaõpetuse täienduseks. Igapäevasemalt annab antropoloogiline lähenemine võimaluse leida analüütilist meelerahu tulistes vaidlustes ja olukordades, kus on kerge ehmatada ligimeste käitumise või arusaamade üle või nende pärast nördida. Antropoloogi ülesanne on selle asemel samm kõrvale astuda ja olla põnevil, püüda mõista kaasinimeste kummastavaid sõnumeid või tegusid. Selle teekonna alustamiseks, aga ka lihtsalt antropoloogiahuvilistele ja neile, kes teistest aru tahavad saada, ongi mõeldud käesolev õpik. |
|
ISBN 978-9985-58-942-7 |
Zara Grigorjevna Mints: dokumendid, kirjad, mälestused (vene keeles) Toimetanud ja koostanud Tatjana Kuzovkina, Mihhail Lotman ja Maja Halturina Kogumik on pühendatud Tartu ülikooli professorile, silmapaistvale vene hõbeajastu kirjanduse uurijale Zara Mintsile (1927–1990). Zara Mints oli veendunud, et kultuuri ülesanne on säilitada mälu. Tänasel päeval, kui praeguse Venemaa režiimi algatatud kuritegelik sõda Ukraina vastu varjutab iga meie tegevust ja mõtet, mõjuvad kultuuriuurija Zara Mintsi moraaliõppetunnid eriti väärtuslikena. Ta sisendas oma õpilastele ja noorematele kolleegidele usku tõe ja õigluse puutumatusse, armastust vabaduse vastu ja kindlust vabaduse alalhoidmisel, mida ta ise näitas üles ka kõige raskematel ja selleks ebasobivamatel aastatel. |
|
ISBN 978-9916-9702-1-8 |
Vanemaealiste treeningu juhendamine. Õpik juhendajatele ja kõrgkoolidele „Vanemaealiste treeningu juhendamine“ on seni kõige põhjalikum käsitlus sellest, kuidas kavandada ja rakendada tõhusaid, ohutuid ja lõbusaid kehalise aktiivsuse programme erinevate funktsionaalsete võimetega vanemaealistele. Raamat seob omavahel teooria, praktika ja üksikasjalised juhendid. Raamat on jagatud neljaks osaks. Iga osa käsitleb ühte või mitut üheksast koolitusmoodulist, mis hõlmavad rahvusvaheliste õppekavade suuniseid vanemaealiste inimeste kehalise aktiivsuse juhendajate ettevalmistamiseks. I osas antakse ülevaade vananemise füsioloogilistest aspektidest ja gerokinesioloogia valdkonnast, et aidata lugejatel mõista regulaarsest kehalisest tegevusest tulenevat psühhosotsiaalset ja kognitiivset kasu. II osa annab juhised, kuidas teha treeningueelset tervisekontrolli ja -hinnangut, kuidas anda klientidele sisukat tagasisidet, kuidas hinnata programmi tulemust ning kujundada lühi- ja pikaajalisi käitumuslikke eesmärke. III osa keskendub tõhusate ja turvaliste treeningkavade ning -meetodite väljatöötamisele. See hõlmab spetsiifilisi tegevusi vanemaealiste vaimseks, emotsionaalseks ja sotsiaalseks kaasamiseks ning hulgaliselt dünaamilisi ja staatilisi painduvusharjutusi liigeste ja lihaste paindlikkuse, lihasjõu, tasakaalu, liikuvuse, vastupidavuse ja jõu parandamiseks. IV osa viib lugeja kurssi õpetamis-, motivatsiooni-, suhtlemis- ja juhtimismeetoditega, mis on vajalikud tõhusate ja ohutute treeningkavade loomiseks, lähtudes treenitava tervislikust seisundist. Raamat on üles ehitatud nii, et kasutajal oleks lihtsam materjali mõista ja õpitut meelde jätta. Iga peatükk algab eesmärkide loeteluga, mis tutvustab lugejale põhikontseptsioone, mida ta õppima hakkab, ning lõpeb kokkuvõtte ja lugemissoovitustega. Igas peatükis on esile toodud tähtsamad mõisted ja põhipunktid, mis võtavad kokku olulise sisu. Kõigi peatükkide lõpus asuvad kordamisküsimused ja rakenduslikud tegevused aitavad õppijatel olulisi teemasid korrata ja teadmisi praktikas rakendada. |
|
ISBN 978-9985-58-941-0 |
Zhuāngzi sisepeatükid Taostlik mõtleja Zhuāngzi (tradits. 369–286 eKr) on hiina ja kogu maailma mõttepärimuse üks kõige silmapaistvamaid figuure. Temanimeline tekstikogumik „Zhuāngzi“ on Vana-Hiina mõtteloo ja kirjanduse tähtteos, ühtaegu naljakas ja tõsine. Siinne raamat sisaldab selle tekstipõimiku kõige vanemaks peetavat osa „Sisepeatükid“. Teoses on terve hulk värvikaid tegelasi – kokk Vahe, emand Omaette, Lõunaeeslinna Väga, isand Kaarik jmt –, kes oskavad „kulgeda“ ehk muunduda. Kulgemist ei sega seegi, kui jalalabad on maha raiutud või kui ollakse haigusest vaevatud. Väljaanne sisaldab tõlkija Margus Oti kommentaare ja saatesõna, mis aitavad teost meile lähemale tuua. |
|
ISBN 978-9985-58-939-7 |
Plotinos ja uusplatonism Tõlge saksa keelest, kommentaarid ja järelsõna Jaan Lahe Uusplatonism, millele pani 3. sajandil pKr aluse Roomas tegutsenud filosoof Plotinos (u 205–270), oli antiikaja viimane iseseisev filosoofiasuund. Selle Platoni pärandit tõlgendava ja edasi arendava filosoofia mõju ulatub Rooma keisririigist ajaliselt ja ruumiliselt kaugemale ning on puudutanud paljusid mõtlejaid ja mõttesuundi nii kesk- kui ka uusajal. Uusplatonism on jätnud sügava jälje mitte ainult õhtumaisesse, vaid ka juudi ja islami filosoofiasse. Jens Halfwasseni raamat annab süstemaatilise ülevaate Plotinose elust, teostest ja mõtlemisest ning uusplatonismi esindavatest filosoofidest ja uusplatonismi järelmõjudest hilisemas õhtumaade mõtteloos. Halfwasseni teos, mis on esimene eesti keeles ilmunud raamat uusplatonismist, on mõeldud kõigile, keda huvitab Euroopa mõttelugu ja vaimukultuur. |
|
ISBN 978-9985-58-940-3 |
Loomad keskaegse Liivimaa ühiskonnas ja kunstis Raamatuga on esmakordselt Eesti keskaja ajaloo näitelavale tõstetud loomad – nii reaalselt eksisteerinud kui ka fantastilised elukad. Käsitletakse inimeste suhtumist loomadesse, loomade mitmesuguseid kasutusviise ning loomade kujutamist ja nende sümboolseid tähendusi kunstis. Raamatust saab teada, kuidas reguleeriti loomadega seonduvat keskaegsetes õigusnormides, milline oli hobuste roll Saksa ordus, milliseid eksootilisi ja kodumaiseid loomi valiti diplomaatilisteks kingitusteks, milline oli loomade tähtsus siinsete hansalinnade kaubanduses, millised loomad jõudsid eri seisuste toidulauale ja kuidas neid serveeriti. Eesti ja Läti kunstiteoste näitel käsitletakse loomakujutiste olulisust keskaegse inimese mõttemaailma peegeldajana ning religioossete ja humoorikate-õpetlike sõnumite edastajatena. |
|
ISSN 2346-5824 (trükiversioon) |
Slavica Revalensia IX (2022) (vene keeles) Tallinna Ülikooli vene kirjanduse ja kirjandusteooria dotsendi Grigori Utgofi eestvedamisel ja Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi toel on ilmunud ajakirja Slavica Revalensia üheksas number. Ajakirja rubriigi «Исследования и материалы» („Uurimused ja materjalid”) esimeses ja teises osas ootavad lugejat kolmteist artiklit vene 19.–21. saj kirjandusest (nt Ivan Krõlovist, Aleksandr Puškinist, Mihhail Bulgakovist, Anna Ahmatovast, Sergei Gandlevskist jt) ning Vene ja Ida-Euroopa ajaloost (muu hulgas ka nõukogude terrorist); sama rubriigi lõpposas avaldatakse Juri Lotmani (1922–1993) seni atributeerimata jäänud lühikirjutis Vladimir Majakovskist ja Sergei Eisensteinist aastast 1970. Ajakirja «Критика» („Kriitika”) rubriik käsitleb 2021. a ilmunud Galina Babaki ja Aleksandr Dmitrievi raamatut formaalse meetodi retseptsioonist Ukrainas („Nõukogude rahvusmodernismi Atlantis. Formaalne meetod Ukrainas: Kahekümnendad ja kolmekümnendate esimene pool”). Number lõpeb Andrei Belõi loomingu mainekale uurijale ja kaasaaegse Vene režiimi kriitikule Magnus Ljunggrenile (1942–2022) pühendatud järelehüüdega, mille autorid on Ben Hellman (Helsinki) ja Per-Arne Bodin (Stockholm). |
|
ISBN 978-9985-58-938-0 |
Vaimu arheoloogia. Inimemotsioonide neuroevolutsiooniline algupära Inglise keelest tõlkinud Krista Kallis Neuroteadlase Jaak Panksepa ja psühhoterapeudi Lucy Biveni koostöös sündinud raamat „Vaimu arheoloogia“ kirjeldab uut, afektiivseks neuroteaduseks nimetatavat teadusala, mis seab eesmärgiks valgustada, kuidas meie kõige võimsamad tunded – ürgsed emotsionaalsed afektid – tungivad esile iidsetest närvivõrgustikest, mis paiknevad neokortikaalsest „mõtlemismütsist“ sügavamal asuvates ajupiirkondades. Nood ürgsed neuraalsed territooriumid neokorteksi all moodustavad meie esivanematelt päritud vaimu – afektiivse vaimu, mis on spetsialiseerunud evolutsiooni käigus ning on inimestel ühine paljude loomadega. See on iidne aare, kuna on allikaks meie kõige võimsamatele tunnetele. Raamat määratleb seitse emotsioonisüsteemi, mis selgitavad, kuidas me elame ja käitume. Need süsteemid pärinevad sügavatest ajupiirkondadest ja on kõigil imetajaliikidel märkimisväärselt sarnased: OTSING, HIRM, RAEV, IHA, HOOLITSUS, KAOTUSVALU ja MÄNG. Tõrked nende toimimises põhjustavad emotsionaalseid häireid. Raamat pakub välja täiesti uue lähenemisviisi psühhiaatriliste häirete raviks. Nende kaante vahelt avastatu osutub märkimisväärselt tulusaks paljudele, kes soovivad mõista ennast ja teisi, kaasa arvatud loomi, ning saada aru, kui palju ühist on kõigil imetajatel maailmale emotsionaalselt reageerides. Eestikeelsele väljaandele on Eesti juurtega autorist, väljapaistvast neuroteadlasest Jaak Panksepast (1943–2017), tema pärandist maailma teaduslukku ja kokkupuudetest Eestiga järelsõna kirjutanud Tartu Ülikooli psühhofüsioloogiaprofessor Jaanus Harro. |
|
ISBN 978-9985-58-937-3 |
Jumalik komöödia. Paradiis Itaalia keelest tõlkinud Harald Rajamets, Ilmar Vene ja Ülar Ploom Dante Alighieri (1265–1321) „Paradiis“ on „Jumaliku komöödia“ (u 1307/8–1320) kolmas ja ühtlasi viimane osa, milles Dante-tegelane kohtub õndsate vaimudega, kes ilmuvad talle eri taevastes, kuhu ta oma armastatu Beatrice silmadesse vaadates purgatooriumi mäelt maisest paradiisist tõuseb. Kümnendas, puhtvaimses taevas empüüreumis näeb Dante kõiki õndsaid valgusroosis, nende päriskodus. Püha Bernard’i eestkostel ja Neitsi Maarja vahendusel süüvib Dante pilguga jumalikku valguskiirde tungides universumi „valemisse“ ning Jumala ja inimese suhte saladusse. „Jumaliku komöödia“ eestikeelne teekond algas 1910. aastal, kui Villem Grünthal-Ridala tõlkes ilmus poeemi avalaul. Siinse väljaandega on viimaks eesti keeles ilmunud Dante suuteose kõik kolm osa: „Põrgu“, „Purgatoorium“ ja „Paradiis“; kindlasti ei tähista see aga teekonna lõppu, vaid uue algust. |
|
ISSN 2504-6616 (trükis) |
Philologia Estonica Tallinnensis 7 (2022) Läbi müüdud Siinse numbri teema on laste ja noorte mitmekeelsus. Mitmekeelsuse uurimine ei saa kunagi otsa: tegelikult esineb mitmekeelsust igal pool ja enamik maailma rahvastikust on mitmekeelne, seetõttu tekib üha uusi lähenemisnurki ja meetodeid. Seekord on vaatluse all varajane kaks- ja mitmekeelsus Eestis ja välismaal; esimese keele tuletiste omandamine; koodivahetus; teise keele õppimine ja omandamine; mitmekeelne suhtlus suulises kõnes, sotsiaalmeedias ja YouTube’is; Eesti noorte keel ja keelehoiakud; perekonna keelepoliitika; keele säilitamine; etnolektid ja aktsendid; võrdlevad uuringut varajasest kakseelsusest. Kasutatud on etnograafilisi, eksperimentaalseid ja kombineeritud meetodeid. Kogumik sisaldab Eesti ja välismaa keeleteadlaste artikleid, autorite hulgas on ka noorteadlasi. |
|
ISBN 978-9985-58-936-6 |
Digitaalsest semiosfäärist. Kultuur, meedia ja teadus antropotseenis Inglise keelest tõlkinud Tanel Pern Alles pärast seda, kui globaalne meedia ja digitaalne kommunikatsioon muutusid arvutite ja mobiilseadmete abil kättesaadavaks, on inimestel olnud võimalik kogeda maakera kui tervikut. Mida tähendab olla üks liik planeedil, selmet olla hajutatud, omavahel võistlevate ja vastastikku tõlkimatute kultuuride virvarr? Laiahaardeline mõtleja Juri Lotman (1922–1993) on pakkunud originaalse teooria, mis toetab ka kultuurilise globaliseerumisega toimetulekut. Raamat „Digitaalsest semiosfäärist“ näitab, kuidas Lotmani semiosfääri mudel pakub ainulaadse ja veenva võtme tänapäeva globaliseerunud digitaalmeedia süsteemide dünaamika ja funktsioonide mõistmiseks. Lotmani evolutsionistlikku ja dünaamilist semiosfääri mudelit ajakohastades annavad John Hartley, Indrek Ibrus ja Maarja Ojamaa ainulaadse ülevaate üleilmsetest mehhanismidest, mis kujundavad meediat, tähendusloomet, loovust ja muutusi – nii produktiivseid kui ka hävitavaid. Uues valguses vaadeldakse nende nähtuste selgitamiseks esile kerkinud teadusvaldkondadevahelisi suhteid, püüdes integreeritud kultuuriteadusliku vaatenurga abil kaotada lõhet loodusteaduste ja humanitaaria vahel. |
|
ISBN 978-9985-58-935-9 |
Inimolu viletsusest Ladina keelest tõlkinud Marju Lepajõe Saatesõna: Marju Lepajõe, Marek Tamm Innocentius III (enne paavstiks saamist Lotario de’ Conti di Segni; 1160/61–1216) oli keskaja mõjukaim paavst (1198–1216), kes ühe vähesena selle pühitsuse pälvinutest jättis sügava jälje ka keskaja kirjanduslukku. Tema kõige tuntum ja hinnatum kirjatöö on noore kardinalina 1195. aastal kirjutatud traktaat „Inimolu viletsusest“. Seda lühikest teost võib pidada vaimseks harjutuseks askeetilise ja monastilise kirjanduse traditsioonis, mille põhiaines on pahede ja vooruste analüüs. Sellise järelemõtluse siht on iseenda seisundis selguse saavutamine, mis peaks viima meeleparandusele, mõtlemisviisi muutmisele. Traktaat on kirjutatud tundliku käega, seda iseloomustavad täpselt valitud kõlad ja rütmid, alliteratsioonid ja assonantsid, mida tõlkija Marju Lepajõe (1962–2019) on meisterlikult edasi andnud. „Inimolu viletsusest“ kujunes keskajal üheks kõige populaarsemaks ja mõjukamaks teoseks, mida näitab säilinud käsikirjade tavatult suur hulk (üle 700), varased tõlked paljudesse keeltesse ning hilisem tsiteerimine kirjasõnas nii otse kui kaude. |
