kirjastuse raamatud

silverstone_n.jpg

ISBN 978-9985-58-868-0
Pehme köide
304 lk
Ilmumisaasta: 2019

Milleks uurida meedia?
Roger Silverstone
Inglise keelest tõlkinud Liisi Rünkla

17,10 €

Osta e-poest

„Milleks uurida meediat?“ on Briti teadlase Roger Silverstone’i interdistsiplinaarselt eri lähenemisnurki põimiv manifest meedia uuringute suurtest küsimustest. Autori haare on lai nii ajaliselt kui ka geograafiliselt, näiteid leidub kõikjalt maailmast ja eri ajastutest, omavahel seostuvad semiootika, kultuuriuuringud, psühhoanalüüs, etnograafia, sotsioloogia, meediamajanduse uuringud, poliitökonoomia ja meediapoliitika. Raamatus ilmneb tugevalt Silverstone’i lähtumine Raymond Williamsi loodud kultuuriuuringuid ja poliitökonoomiat lõimivast traditsioonist. Olulist rolli mängib raamatu vorm: see on justkui suuline kõne ‒ lihtne, orgaaniline ja elegantne, omamoodi retooriline meistriteos. Sellisena peaaegu mitte-akadeemiline, sobib raamat hästi laiale lugejaskonnale, et meediauuringute keskseid küsimusi ja probleeme tundma õppida. 

Roger Silverstone (1945–2006) oli üks mõjukaimaid meediauuringute eestvedajaid. 1998. aastal sai temast esimene Londoni majandusülikooli (LSE) meedia- ja kommunikatsiooniuuringute professor; ta lõi uue osakonna, millest on saanud üks juhtivaid meediavaldkonna uurimiskeskusi maailmas. Silverstone’i sulest ilmus 12 raamatut, neist tuntuim on „Milleks uurida meediat“ („Why Study the Media“, 1999), mis praeguseks on tõlgitud kümnesse keelde.

ordine_n.jpg

ISBN 978-9985-58-867-3
Pehme köide
188 lk
Ilmumisaasta: 2019

Kasutu kasulikkusest. Manifest
Nuccio Ordine
Itaalia keelest tõlkinud Heete Sahkai

15,20 €

Osta e-poest

Itaalia õpetlase Nuccio Ordine „Kasutu kasulikkusest. Manifest“ tuletab meelde, miks mõni esmapilgul kasutu asi võib osutuda eriti kasulikuks ja vastupidi. Raamatust saab teada, miks elu ilma kirjanduseta pole täisväärtuslik, miks ülikoolid ja teadus peavad olema vabad ning miks otsimine vääristab inimest enam kui omamine. Süvatasandil on Ordine teos kaitsekõne humanitaarteaduste ja vabade kunstide vajalikkusele, mida meie praktiline ajastu kipub unustama. Autor sai raamatuks tõuke Abraham Flexneri 1939. aastal avaldatud samateemalisest esseest, mis samuti käesolevas väljaandes esmakordselt eesti keeles ilmub.

Ordine raamatu saatus on kinnitus tema ideedele – seda väikest nõudlikku teost on tõlgitud enam kui 20 keelde ja müüdud sadades tuhandetes eksemplarides. „Kasutu kasulikkusest“ („L'utilità dell'inutile“, 2013) on esimene Nuccio Ordine loomingu eestindus.

badcock_n.jpg

ISBN 978-9985-58-866-6
Pehme köide
457 lk
Ilmumisaasta: 2019

The Diametric Mind. New Insights into AI, IQ, the Self and Society
Diameetriline vaim: Uusi arusaamu tehisintellekti, intelligentsuse, enesetaju ja ühiskonna kohta (inglise keeles)
Christopher Badcock

25,90 €

Osta e-poest

Christopher Badcock esitleb oma raamatus diameetrilist mudelit kui psühhiaatria, psühholoogia ja sotsiaalteaduste uut paradigmat ning näitab, kuidas see lahendab enamiku vaimse võimekuse ja tehisintellektiga seotud paradoksidest. Koos Kanada evolutsioonibioloogi Bernard Crespiga on autor välja töötanud nn vermitud aju teooria (imprinted brain theory), vaimu diameetrilist mudelit analüüsiv „The Diametric Mind” on selle käsitluse edasiarendus.

Vaimu ja vaimsete häirete diameetriline mudel põhineb Austria pediaatri Hans Aspergeri (1906–1980) autismikirjeldusel, mille järgi autism on seisund, milles teiste isikute käitumise mõistmise võime kavatsuste, emotsioonide ja tähenduste seisukohast on puudulik. Diameetriline mudel kutsub seda mõistmise võimet mentalismiks. Diameetrilise mudeli järgi kujutab psühhootiline häire enesest ülemääraselt kõrgendatud mentalismi, mis avaldub hüpermentalismis, kui kavatsuste taju muutub paranoiaks, emotsioon maaniaks ja tähenduste mõistmine kõikvõimalike pettekujutluste tajumiseks.

Diameetrilise mudeli kõige suurem avastus on, et tajutav maailm on kompleksne: see koosneb reaalsest osast, mis põhineb füüsilise maailma põhjuse ja tagajärje seosel, kuid samuti imaginaarsest osast vaimus, millel on vaba tahe.

esikaas

ISBN 978-9985-58-865-9
Pehme köide
368 lk
Ilmumisaasta: 2019

Rahvused ja rahvuslus
Ernest Gellner
Eessõna John Breuilly, järelsõna Georges Schöpflin
Inglise keelest tõlkinud Anneli Andresson

19,40 €

Osta e-poest

Briti filosoofi, sotsioloogi ja sotsiaalantropoloogi Ernest Gellneri (1925–1995) „Rahvused ja rahvuslus“ on üks tuntumaid ja mõjukamaid rahvusluse ning selle sünni analüüse – raamatust on nüüdseks saanud klassika. Gellner väidab, et rahvused, rahvuslus, rahvuskultuur ja rahvusriik ei ole loomulikud nähtused ega inimolukorra püsiv tunnus, vaid tekkisid alles tööstusajastul moderniseerumisprotsessi käigus. 

"Ernest Gellneri "Rahvused ja rahvuslus" on rahvusluseuuringute klassika – teos, millest pärineb üks laialt käibesse läinud rahvuslusekäsitlusi. See on sõnastatud lihtsate, selgete, aga ka provokatiivsete teesidena. Gellneri väitel on rahvusluse põhisisuks nõudmine, et riik ja rahvus langeksid kokku. Seda väidet toetab sotsioloogiline analüüs, mis on rõhutanud moderniseerumisprotsessi rolli rahvusluse ideoloogia kujunemisel ja levikul. Gellneri ideid tuleb tunda, kuid ühtlasi ka kindlasti kriitiliselt vaagida, olgu siis mõtteloo või sotsiaalajaloo vaatepunktist," on öelnud raamatu kohta ajaloolane ja filosoof Eva Piirimäe.

Raamatul on põhjalik konteksti loov eessõna John Breuilly sulest ja  järelsõna sotsiaalteadlaselt Georges Schöpflinilt.

Jumalahullus. Kolme monoteismi lahingust kaanepilt

978-9985-58-864-2
Pehme köide
224 lk
Ilmumisaasta: 2019

Jumalahullus. Kolme monoteismi lahingust
Peter Sloterdijk
Tõlge saksa keelest ja järelsõna Hasso Krull

15,90 €

Osta e-poest

Peter Sloterdijki „Jumalahullus“ arutleb selle üle, kuidas on sündinud ja millest on põhjustatud monoteistlike religioonide leppimatu omavaheline võitlus, mis tänapäeval jätkub reaalsete sõdadena. Raamatus võetakse vaatluse alla kolm põhilist monoteismi vormi – judaism, kristlus ja islam – ning visandatakse nende järkjärguline ilmumine ajaloolise konfliktina. Sloterdijk eritleb võimalikke rindejooni monoteismide vahel ja nende sees ning arendab lõpuks mõttekäiku, kuidas monoteismid võiksid oma ainutõe-taotlustest pikkamööda loobuda. 

Peter Sloterdijk (snd 1947) on saksa filosoof ja kultuuriteoreetik. Temalt on ilmunud üle viiekümne raamatu, neist tuntuimad „Küünilise mõistuse kriitika“ (1983) ja triloogia „Sfäärid“ (1998–2004). Sloterdijk on kuulus ka sagedaste avalike väitluste ja poleemilise kultuurikriitika poolest. Erinevalt akadeemilise filosoofia peavoolust ei pelga Sloterdijk huumorit ega spirituaalsust, õrnust ega raevu, säravaid kujundeid ega meeldejäävaid fraase, igavusele eelistab ta erutust ja kitsidusele liialdust. „Jumalahullus“ („Gottes Eifer“, 2007) kuulub Sloterdijki hilisemasse loomingusse. See teos on küpse mõtiskluse vili ja koondab endasse mõttekäike, mille haare on ainulaadne ja aktuaalsus vaieldamatu.

Stalinismi totaalne kunstiteos kaanepilt

978-9985-58-863-5
Pehme köide
243 lk
Ilmumisaasta: 2019

Stalinismi totaalne kunstiteos
Boris Groys
Vene keelest tõlkinud Kajar Pruul, saatesõnad Liisa Kaljula ja Virve Sarapik

16,90 €

Osta e-poest

Boris Groys (snd 1947) on Venemaalt pärit kunstiteadlane, meediateoreetik ja filosoof ning nõukogude kunsti ja kirjanduse ekspert, kes on tegelenud nii vene avangardi kui ka stalinistliku perioodi kultuuriga. Groys emigreerus 1981. aastal Nõukogude Liidust Saksamaale ning käesolev raamat ilmus 1988. aastal paguluses pealkirja all „Gesamtkunswerk Stalin“ esmalt saksakeelsena. Tegemist on Groysi kõige kuulsama, ent ka enim poleemikat tekitanud teosega. Esmailmumise järel tembeldati see nii Idas kui ka Läänes liiga vastuoluliseks, et olla tõsiseltvõetav. Ent nagu murranguliste tekstidega ikka, hakkas teose tõeline väärtus ilmnema hiljem, siis kui nõukogude projektist oli saanud ajalugu. Raamatu keskne mõte on, et stalinism oli modernistliku avangardi-idee edasiarendus ning Nõukogude riik kõikehõlmav kunstiprojekt. Raamatu eestindust vääristavad konteksti loovad saatesõnad kunstiteadlastelt Virve Sarapikult ja Liisa Kaljulalt

О структурализме: Работы 1965–1970 годов kaanepilt

978-9985-58-862-8
Pehme köide
518 lk
Ilmumisaasta: 2018

О структурализме: Работы 1965–1970 годов
Juri Lotman
Toimetanud Mihhail Trunin ja Igor Pilshchikov

16,90 €

Osta e-poest
 
„О структурализме: Работы 1965–1970 годов“ („Strukturalismist: Töid aastatest 1965–1970“) avab Juri Lotmani vähe tuntud ja tundmatute publikatsioonide sarja. Väljaanne sisaldab Lotmani tekste strukturalismist kirjandusteaduse lätetel, strukturaalse poeetika küsimustest ja vaimukultuuri nähtuste strukturaal-semiootilisest käsitlusviisist.

Kogumikus avaldatud tekstid jäid autori eluajal avaldamata või avaldati need vaid kärbitud kujul, samuti sisaldab raamat algupäraselt vene keeles kirjutatud artikleid, mis on varem ilmunud vaid tõlgituna teistesse keeltesse. Lotmani tööd on jagatud kronoloogia, žanri ja teema järgi kolme rühma. Esimene osa koosneb 1960. aastatel kirjutatud poleemilistest ja ülevaatlikest artiklitest, kus arutletakse strukturalismi eluliste eesmärkide, strukturaal-semiootilise meetodi eripära ja selle ajalooliste juurte üle. Teises osas avaldatud materjalid on seotud Lotmani tööga entsüklopeediaväljaannetele 1960.–1970. aastate vahetusel. Kolmas osa sisaldab materjale, mis on seotud tšehhi strukturalismi rajaja Jan Mukařovský valitud artiklite venekeelse kogumikuga,  mille Lotman 1960ndate lõpul ette valmistas, aga mis jäi ilmumata.

Raamat on varustatud mahuka ja üksikasjaliku akadeemilise kommentaariumi ning saateartiklitega Igor Pilshchikovi, Nikolai Posseljagini ja Mihhail Trunini sulest.

Slavica Revalensia V (2018) kaanepilt

ISSN 2346-5824
Pehme köide
367 lk
Ilmumisaasta 2018

 

Slavica Revalensia V (2018) (vene keeles)
Toimetaja: Grigori Utgof
Autorid: Aleksei Balakin, Alexander Dolinin, Sergei Dotsenko, Julia Krasnosselskaja, Olga Makarevitš, Joanna Piotrowska, Marina Salman, Aleksandr Sobolev, Roman Timentšik, Grigori Utgof

10 €

Osta e-poest

Slavica Revalensia viiendas numbris ootab lugejat 9 materjali. Nende hulgas on näiteks Olga Makarevitši uurimus Nikolai Leskovi seni teadmata retsensioonist John Bunyani raamatu “The Pilgrim’s Progress” („Kristlase usurännak”) venekeelsele tõlkele, seni ilmumata Vladimir Nabokovi artikkel «О поэзии» („Poeesiast”) (Aleksander Dolinin ja Grigori Utgofi publikatsioon) ning 33. osa Roman Timentšiki artiklitsüklist „Anna Ahmatova „Märkmikute” nimeloendist”. Äramärkimist on leidnud Lev Tolstoi 190. sünniaastapäev: number algab Julia Krasnoselskaja artikliga tiibadjutantide protektsioonist Lev Tolstoi elus ja loomingus ning lõpeb Joanna Piotrowska publikatsiooniga  „Lev Tolstoi Poolas: Bibliograafilised materjalid (1990–2008)”.

Slavica Revalensia artiklid on venekeelsed, artiklite resümeed on inglise ja eesti keeles.

Slavica Revalensia on Tallinna Ülikoolis 2014. aastal asutatud rahvusvaheline eelretsenseeritav ajakiri, mis on pühendatud slaavi uuringutele. 

Philologia Estonica Tallinnensis III (2018) kaanepilt

ISSN 2504-6616
280 lk
Pehme köide
Ilmumisaasta: 2018

Philologia Estonica Tallinnensis III (2018) Keelest ja kultuurist / On Language and Culture 
Peatoimetaja: Reili Argus
Toimetajad: Reili Argus, Suliko Liiv

Philologia Estonica Tallinnensise kolmas, keeleteemaline number keskendub keele ja kultuuri suhetele. Keele omandamise, õppimise ja kasutamise paljud erijooned tulenevad sellest, et keel on just mingile rühmale kõnelejaile omaste tunnusjoontega, seega kultuuriliselt organiseeritud ja organiseeruv süsteem. Ajakirjanumbrisse ongi koondatud artiklid, mis vaatlevad keele ja kultuuri seoseid kui mingi rühma kõnelejate kollektiivset käitumist ning seda ajaliselt üsna laiades piirides, nii keele omandamise kui ka keele ajaloolise arengu seisukohalt. Kogumikku kuulub üheksa artiklit kolmes keeles, autorite ring on rahvusvaheline. Vaadeldud teemad ulatuvad esimese keele omandamisest eri kultuurides, perekonna keelepoliitikast Tallinna mitmekeelsetes peredes, eesti keele kui teise keele omandamisest, kultuuridevahelise suhtluspädevuse arendamisest koolis, keelelisest viisakusest leedu keeles, eesti ja ungari omanimedest, Tallinna mitmekeelsest keelemaastikust kuni eesti aspektisüsteemi kontaktnähtuse ja selliste eesti keele nähtusteni, mida saab klassifitseerida teise soo väljendamiseks sõnamoodustuse abil.

Mis on populism? kaanepilt

978-9985-58-858-1
Pehme köide
176 lk
Ilmumisaasta: 2018

Mis on populism?
Jan-Werner Müller
Inglise keelest tõlkinud Triinu Pakk, eessõna Leif Kalev

11,90 €

Osta e-poest

Jan-Werner Mülleri „Mis on populism?“ ilmus esmakordselt 2016. aastal, kuid selle asjakohasus on paari viimase aasta poliitiliste sündmuste käigus üksnes kasvanud. Teos on lühike, ent oluline sissevaade populismi kui demokraatiat ohustavasse nähtusesse, mis kujundab praegu poliitilist maastikku maailma eri paigus. Pooli valimata joonistab autor välja populistliku poliitikategemise viisi erijooned, mis võivad võtta nii parem- kui ka vasakpoolseid vorme. Oht demokraatiale väljendub eeskätt pluralismivastasuses, teiste jõudude mitteaktsepteerimises ja ainuvõimu püüdes. Samas võib populismi mõista ka positiivses võtmes, demokratiseeriva ja vabastava nähtusena – mõõdukal määral populismi võib pakkuda värskust ja see ei lase võimukandjail liiga mugavaks minna.

Jan-Werner Müller (snd 1970) on saksa politoloog ja  Princetoni ülikooli professor. Tema uurimissuunad hõlmavad nüüdisaegse poliitilise mõtte ajalugu, demokraatia teooriat, konstitutsionalismi, religiooni ja poliitika suhteid ning Euroopa integratsiooni teemasid. 

Meediakultuur. Meediastunud maailmade kultuur kaanepilt

978-9985-58-859-8
Pehme köide
302 lk
Ilmumisaasta: 2018

Meediakultuur. Meediastunud maailmade kultuur
Andreas Hepp
Saksa keelest tõlkinud Katrin Kaugver, järelsõna Ragne Kõuts-Klemm

16,90 €

Osta e-poest

Kuidas muutub ühiskond olukorras, kus suurt osa tänapäevasest kommunikatsioonist vahendab mõni tehnoloogiline meedium? Andreas Heppi raamat „Meediakultuur. Meediastunud maailmade kultuur“ pakub veenva mõtteraamistiku mõistmaks ja analüüsimaks, kuidas meedia vormib meie igapäevaelu ja sotsiaalseid institutsioone. Raamat räägib sellest, mida on meedia üha suurem maht meie igapäevas teinud meie elu ja ühiskonnaga. Sellist meediast küllastunud kultuurikeskkonda nimetab Hepp meediastunud ühiskonnaks. „Meediakultuur” esitab meediastumise kui kultuurifenomeni sotsiaalteadusliku analüüsi raamistiku, koondab teadmise tehtu kohta ja pakub aluse, kuidas muutusi edasi uurida. „Meediastumine“ on keskse mõiste, mis iseloomustab praegust rahvusvahelist arutelu meedia üle. Hepp on selles arutelus eelkõige silma paistnud oma kauaaegse keskendumisega kultuuriuuringute traditsioonile, ühendades oma meediastumise teoorias kultuuriteooria ja sotsioloogilised ning institutsionalistlikud lähenemisviisid. 

Andreas Hepp (snd 1970) on saksa meediauurija, Bremeni ülikooli professor. Tema uurimissuunad hõlmavad muuhulgas meedia- ja kommunikatsiooniteooriaid, meediasotsioloogiat ning -psühholoogiat ja meediastumise uuringuid.

 

 

 

 

Vaata kõiki TLÜ kirjastuse väljaandei
d