Värsked teosed
|
ISBN 978-9985-58-981-6 |
Neljatine objekt Graham Harmani teos „Neljatine objekt“ vahendab Eesti lugejale esmakordselt ühe olulisema praegusel ajal inglise keeles kirjutava filosoofi mõttemaailma. Harmani looming ületab kodudistsipliini piirid, teda loevad lisaks ametikaaslastele väga paljud mõtlevad inimesed nii-öelda seinast seina – ta on avaldanud mõju näiteks nii ökoloogidele kui ka kunstnikele. Tema teooria, nn objektikeskne ontoloogia (ingl object-oriented ontology ehk OOO), rõhutab objektide autonoomiat väljaspool inimtaju. Harmani mõtte põhiline teravik on suunatud protsessuaalse filosoofia vastu, ta toob suhete ja saamiste asemel filosoofilise vaatluse keskpunkti tagasi „objekti“. Iga iseseisev objekt on Harmani vaates taandumatu individuaalsus. „Neljatine objekt“ ilmus esmalt prantsuskeelsele lugejale 2010. aastal kui sissejuhatus Harmani filosoofiasse. Raamatust käivad läbi kõik Harmani kesksed teemad, mis on hästi ning selgelt lahti räägitud ka potentsiaalselt skeptilise lugeja jaoks. Seetõttu pakub see raamat kindlasti huvi mitte üksnes filosoofiaga tegelevatele, vaid ka laiemale ringile intellektuaalselt uudishimulikele inimestele, kes loodetavasti kõik leiavad siit ulatuslikku mõtteainet. Harmani teooriat aitab eestikeelsele lugejale lahti harutada Rein Raua kirjutatud saatesõna. |
|
ISBN 978-9985-58-979-3 |
Mõisa fenomen Balti kultuuriloos. Vaatenurki üle uurimisväljade Koostajad: Kristina Jõekalda, Linda Kaljundi, Ulrike Plath Mõisa võib pidada Eesti kultuuriajaloo üheks tuntumaks ja populaarsemaks nähtuseks – mõisaid uuritakse ja külastatakse, neist kirjutatakse ja räägitakse, neid pildistatakse ja filmitakse, restaureeritakse, ostetakse ja müüakse. Seejuures on mõis üks väheseid baltisaksa pärandi osiseid, mis on omandanud kindla koha eesti rahvuslikus kultuurimälus ja pärandimaastikus. Siiski näib olevat põhjust küsida, kas ei ole avalik kuvand mõisatest liiga ühekülgne? Antud kogumik on sündinud veendumusest, et mõis on Balti ajaloo ja kultuuri analüüsimiseks võtmelise tähtsusega nähtus. Selle paremaks mõistmiseks tuleks pöörata pilk härrastemajast ja mõisahärrast kaugemale ning otsida eri distsipliinide koostöös uusi vaatenurki. Selles raamatus uurivad eri valdkondade teadlased mõisa kui nähtust, mille ümber koonduvad mitmed siinse mitmerahvuselise ajaloo peateemad: mõis aitab heita valgust eesti ja baltisaksa kultuuri vastastikuste mõjude ajaloole. Muuhulgas avanevad kogumikus uued vaatenurgad mõisate varasemale ajaloole, materiaalse kultuuri ja kunsti tähtsusele mõisate ajaloo allikana, uurimis- ja restaureerimispraktikate rollile mõisate tähenduse teisendajana, mõisatega seonduvatele kultuurilistele kujutelmadele eri aegadel ning baltisakslaste ja eestlaste ambivalentsele mõisasuhtele. |
|
|
Eesti võõrkeelne raamat ja Estonica 1494–1830 I: Kronoloogiline nimestik 1494–1710 Koostajad: Helje-Laine Kannik, Kertu Maasik, Tiiu Reimo, Aira Võsa Väljaanne „Eesti võõrkeelne raamat ja Estonica 1494–1830“ on osa mitu aastakümmet tagasi algatatud Eesti retrospektiivse rahvusbibliograafia projektist. Kolme köitesse koondatakse Eestis elanud autorite võõrkeeltes ilmunud trükiste ning Eesti kohta mujal ilmunud olulisemate teoste bibliograafia trükikunsti algusest kuni kiirpressi kasutusele võtmiseni. Bibliograafia esimene köide koondab kuni aastani 1710 ilmunud võõrkeelseid trükiseid, hõlmates esimesi teadaolevaid Eestiga seotud autorite kirjatöid, Euroopa ülikoolidesse jõudnud liivimaalaste väljaandeid ning Liivi sõja ja selle jätkusõdade kirjeldusi. 1630. aastatel asutati Eesti oma trükikojad Tartus, Tallinnas ja Narvas, kuid siinsete autorite teoseid ilmus ka mujal. Põhjasõja algusaastaid iseloomustab riigivõimu korralduste suur osakaal trükitoodangus, samas kui muu sisuga töid ilmus üha vähem. Trükiste kirjele on lisatud nende leidumus Eesti jt riikide mäluasutustes ning teadaoleva digikoopia asukoht. 1710. aasta tähistab Eesti- ja Liivimaa üleminekut Vene tsaarivõimu alla. |
ISBN 978-9985-58-974-8 |
|
Eesti võõrkeelne raamat ja Estonica 1494–1830 II: Kronoloogiline nimestik 1711–1830 Koostajad: Helje-Laine Kannik, Kertu Maasik, Tiiu Reimo, Aira Võsa Väljaanne „Eesti võõrkeelne raamat ja Estonica 1494–1830“ on osa mitu aastakümmet tagasi algatatud Eesti retrospektiivse rahvusbibliograafia projektist. Kolme köitesse koondatakse Eestis elanud autorite võõrkeeltes ilmunud trükiste ning Eesti kohta mujal ilmunud olulisemate teoste bibliograafia trükikunsti algusest kuni kiirpressi kasutusele võtmiseni. Bibliograafia teine köide koondab aastatel 1711–1830 ilmunud võõrkeelseid trükiseid. Põhjasõja järgsed esimesed aastakümned olid trükitoodangult väga tagasihoidlikud, haridus- ja kultuurielu elavnes alles 18. sajandi keskpaiku ning hakkas jõudsamalt arenema sajandi viimasel veerandil. Eesti- ja Liivimaale peamiselt Saksamaalt ümber asunud haritlaste teostes avaldusid uued ideed, valgustusajaga kaasas käiv vaade kohalikele oludele ja siin elavale talurahvale. Ilmuma hakkasid nädalalehed, katsetati ajakirjadega, avalikkuse ette jõudsid esimesed pärisorjust kritiseerivad kirjatööd. Euroopa tuntuimaks näite- ja romaanikirjanikuks tõusis sajandivahetusel August von Kotzebue. Ülikooli taasavamine Tartus tõi Eestimaale terve plejaadi õpetlasi, kelle abil sai uue hingamise teaduskirjanduse välja andmine ning Eesti- ja Liivimaa looduse ning ajaloo põhjalikum uurimine. Siinsed meresõitjad ja maadeuurijad avardasid oma rännakutega maailmapilti ning paljud siinsed õpetlased jõudsid oma töödega 19. sajandil Peterburi Teaduste Akadeemia tunnustatud teadlaste hulka. Trükiste kirjele on lisatud nende leidumus Eesti jt riikide mäluasutustes ning teadaoleva digikoopia asukoht. 1830. aasta tähistab rahvusvahelise kokkuleppe põhjal käsitrüki perioodi lõppu Euroopas. |
ISBN 978-9985-58-975-5|
|
Eesti võõrkeelne raamat ja Estonica 1494–1830 III: Registrid Koostajad: Helje-Laine Kannik, Kertu Maasik, Tiiu Reimo, Aira Võsa Väljaanne „Eesti võõrkeelne raamat ja Estonica 1494–1830“ on osa mitu aastakümmet tagasi algatatud Eesti retrospektiivse rahvusbibliograafia projektist. Kolme köitesse koondatakse Eestis elanud autorite võõrkeeltes ilmunud trükiste ning Eesti kohta mujal ilmunud olulisemate teoste bibliograafia trükikunsti algusest kuni kiirpressi kasutusele võtmiseni. Bibliograafia kolmas köide sisaldab nimestiku kasutamist hõlbustavaid registreid: nime, pealkirja, organisatsiooni, teema, kohanime, ilmumiskoha, trükkali ja trükikoja või keele alusel. Nimeregistrist leiab mitme autori puhul ka lühikese elulookirjelduse koos viidetega allikatele. Köite lõpus on bibliograafia koostamisel kasutatud allikate ja kirjanduse loetelu ning nimestik mäluasutustest, kus Eestis ilmunud võõrkeelsed ja Estonica raamatud teadaolevalt hoiul on. |
ISBN 978-9985-58-976-2 |
|
Eesti võõrkeelne raamat ja Estonica 1494–1830 I–III (komplekt) Koostajad: Helje-Laine Kannik, Kertu Maasik, Tiiu Reimo, Aira Võsa Bibliograafia on üks võimalusi, kuidas teha kättesaadavaks ja säilitada kultuurimälu. Tänapäeval asendavad trükitud bibliograafiaid enamasti arvutipõhised andmebaasid ja elektronkataloogid, kuid kaasaegsete abivahenditega on varasemate sajandite trükiseid tihtipeale keeruline otsida ja leida, sest keel ja kirjaviis on sajandite vältel teisenenud. Väljaanne „Eesti võõrkeelne raamat ja Estonica 1494–1830“ on osa mitu aastakümmet tagasi algatatud Eesti retrospektiivse rahvusbibliograafia projektist. Kolme köitesse koondatakse Eestis elanud autorite võõrkeeltes ilmunud trükiste ning Eesti kohta mujal ilmunud olulisemate teoste bibliograafia trükikunsti algusest kuni kiirpressi kasutusele võtmiseni. Muukeelset kasutajat abistavad tõlked saksa keelde. Bibliograafia koos registritega on mõeldud abivahendiks Eesti ja teiste riikide mäluasutuste vanatrükiste kogude kuraatoritele, aga ka kõigile varauusaja uurijatele ning huvilistele. |
|
ISBN 978-9985-58-978-6 |
See värsikunst Koostanud ja kommenteerinud Călin-Andrei Mihăilescu Jorge Luis Borgese aastatel 1967–1968 Harvardis peetud loengusari „See värsikunst“ pakub sügavalt isikliku ja äärmiselt avara pilgu luulekunstile. Ohtratele näidetele ja terastele tähelepanekutele tuginedes arutleb Borges luule olemuse, kujundite, keele, tõlkimise ja tõlgendamise, loo jutustamise, aga ka elu üle üldiselt. Viimases, luuletaja kreedole pühendatud loengus jagab ta ka näpunäiteid algajale luuletajale. Jorge Luis Borges (1899–1986) oli Argentina proosakirjanik, luuletaja ja mõtleja, kelle mõju 20. sajandi kirjandusele ja kirjandusteadusele on tohutu – inspiratsiooni allikana on teda nimetanud teiste seas Umberto Eco, Gérard Genette, John Updike, Jacques Derrida ja Julio Cortázar. Genfi kolledžis saksa ja prantsuse keelt õppinud Borges liitus õpingute järel avangardistidega. 1922 asutas ta ajakirja Proa ning keskendus kirjatööle, avaldades luuletusi, novelle ja esseistikat. 1950 nimetati ta Argentina Inglise Kultuuri Assotsiatsiooni inglise kirjanduse õppejõuks, 1955 Argentina Rahvusraamatukogu direktoriks. Samal ajal kaotas ta nägemise. Nii pidas fenomenaalse mäluga Borges seda loengusarja juba pimedana. Nende pikka aega kadunuks peetud ja selle sajandi algul leitud loengute ärakiri toob aga lugejani elavalt Borgese hääle: teravmeelse vaimukuse ja südamlikkuse, armastuse luulekunsti ja elu vastu. |
|
ISBN 978-9985-58-977-9 |
Masinaõpetus. Inimese, tehnoloogia ja meedia sidemed Soome keelest tõlkinud Elle Vaht Meediaarheoloogia teerajaja, nüüdseks ilmakuulus uusmaterialismi teoreetik Jussi Parikka avab oma esimeses, 2004. aastal soome keeles ilmunud raamatus tehnoloogia, meedia ja inimkultuuri põimunud ajalugu. Digikultuuri ja meediateooria valdkond oli raamatu ilmumise ajal veidi teistsugune kui praegu, kuid paljud teemad on arutellu naasnud, nagu küborgid ja tehisintellekt. Parikka mõtlemapanev teos kujutab endast uurimust sellest, kuidas masinad kujundavad meie kultuuri, mõtteid ja arusaamist eksistentsist laiemalt. Teekonnal küberpungi düstoopiatest Deleuze'i filosoofiani seab Parikka küsimärgi alla inimese ja tehnoloogia piiri. Kas masinad mõtlevad? Või on hoopis meie mõtlemine alati olnud masinlik? Raamat viib meid sügavale tehnoloogia aluskihistustesse – sinna, kus masinad ei ole pelgalt abivahendid, vaid kultuuri aktiivsed osalised. „Masinaõpetus“ kutsub lugejat üles oma suhet tehnoloogiaga ümber mõtestama, et leida inimese identiteet maailmas, mida üha enam määravad masinad. See raamat ei räägi ainult tehnoloogiast, see räägib meist endist ja sellest, kuidas me areneme koos loodud vahenditega. |
|
|
Heritage in History Education Koostanud ja toimetanud Anu Kannike, Mare Oja, Tiiu Kreegipuu, Andres Andresen Käesoleva väljaande eesmärk on toetada ajalooõpetajaid ja ülikoolide õpetajakoolituse õppejõude kultuuripärandi teemade mõtestamisel ja käsitlemisel ajalooõpetuses. Ajalooõpetuse kaudu õpitakse tundma kultuuripärandit ja erinevaid väärtussüsteeme, pärandi tähenduse muutumist ajas, oskust seostada minevikusündmusi omavahel ja tänapäevaga ning mõista ajaloosündmuste erineva tõlgendamise ja mälukonfliktide esinemise põhjuseid. Pärandharidusliku lähenemise eesmärk on tugevdada õpilaste kriitilist arusaama ajaloost ja kultuurist. Kogumik koondab artikleid, mis aitavad nooremal põlvkonnal mõista minevikku, mõtiskleda traditsioonide, väärtuste ja hoiakute ning identiteetide keerukuse üle. |
ISBN 978-9985-58-972-4|
ISBN 978-9985-58-971-7 |
The Spread of Orthodoxy and the Architecture of Churches in the Baltics of the 1840s–1917 Alexander Bertash Alexander Bertashi raamat annab olulise panuse väheuuritud teemasse, käsitledes vene õigeusu kirikuehitust Balti regioonis Vene keisririigi hilisperioodil. Põhjalikele arhiiviuuringutele toetudes vaadeldakse selles uurimuses õigeusu kirikute projekteerimist, samuti antakse nüansirikas ülevaade impeeriumi äärealal toimunud poliitilisest ja kultuurilisest koloniseerimisprotsessist. Selles rohkete fotodega illustreeritud teoses esitatakse Baltimaade õigeusukirikute arhitektuuri ajalugu ülima üksikasjalikkusega, mis teeb raamatu hindamatuks allikaks neile, keda huvitab vene õigeusu levik väljaspool Venemaa piire. |
|
ISBN 9772504661094 |
Philologia Estonica Tallinnensis 9 (2024) Koostanud ja toimetanud Luule Epner ja Piret Viires Philologia Estonica Tallinnensise üheksas number on jätk 2021. aastal ilmunud kuuendale numbrile, mis keskendus siirdeajastul toimunud kultuurimuutustele. Siirdeajastu, mis algas Eestis 1980. aastate teisel poolel ning jätkus taasiseseisvuse esimesel kümnendil, tõi kaasa kiired ja sügavad muutused kõigil ühiskonnaelu tasanditel. Sotsiaalsetest ja majanduslikest muutustest mõjutatud siirdekultuur oli mosaiikne ja vastuoluline, samuti oli eri kunstiliikide ja kultuurivaldkondade areng ebaühtlane. Pingeid on tekitanud nii suhestumine nõukogude aja kultuuripärandiga kui ka siirdeajastul hoogsalt edenenud suhted lääne kaasaegse kultuuriga. Philologia Estonica Tallinnensise teemanumber vaatleb siirdekultuuris toimunud muutusi kirjanduses, teatris ning visuaalkunsti ja kirjanduse lõikumisalal. Lisaks Eestile käsitletakse muutusi Ida-Saksamaal ja Ukrainas. Artiklid käsitlevad postmodernismi siirdeaja eesti teatris (Luule Epner), haiguse teemat ja metafoori Madis Kõivu dramaturgias (Piret Kruuspere), teatri ja filmivaldkonnas toimunud institutsionaalseid muutusi (Kristiina Reidolv), Priit Pärna lasteraamatut „Tagurpidi“ (Mari Laaniste), postsotsialistliku elu kujutamist saksa ja eesti kirjanduses (Aigi Heero) ning postkoloniaalset identiteeti ukraina kirjaniku Halõna Pahutjaki noorteromaanis „Maailma silm” (Irena Peterson). Teemanumbri avaartiklis vaatlevad Luule Epner ja Piret Viires üldistavalt siirdeajastu kultuuri põhijooni ja -vastuolusid. Teemanumbri artiklid on hea lugemisvara kõigile, kes tunnevad huvi siirdeajastu kultuuri vastu Eestis ja laiemalt Ida-Euroopas. |
|
ISBN 978-9985-58-970-0 |
Mis on kultuuriajalugu? Inglise keelest tõlkinud Triinu Pakk „Mis on kultuuriajalugu?“ on kujunenud asendamatuks käsiraamatuks selle kohta, mida kultuuriajaloolased teevad ja kuidas mõtlevad. Teises väljaandes esitab juhtiv briti ajaloolane Peter Burke värskendatud ülevaate kultuuriajaloo minevikust, olevikust ja tulevikust, nii nagu seda nähakse mitte ainult ingliskeelses maailmas, vaid ka Mandri-Euroopas, Aasias, Lõuna-Ameerikas ja mujal. Burke vaatleb kõigepealt kultuuriajaloo klassikalist etappi, mida seostatakse Jacob Burckhardti ja Johan Huizingaga, ning seejärel käsitleb selle marksistlikku vastulauset Frederick Antalist Edward Thompsonini. Edasi käsitleb ta uuema põlvkonna esiletõusu, mida on nimetatud ka „uueks kultuuriajalooks“. Burke asetab kultuuriajaloo oma konteksti, märkides ära seosed ajaloomõtte uute suundade ja feminismi vahel ning postkoloniaalsete ja igapäevaelu-uuringute vahel, kus arusaam kultuurist mängib üha olulisemat rolli. Uues väljaandes antakse ülevaade ka valdkonna viimastest arengutest ning kaalutakse, millise suuna on kultuuriajalugu 21. sajandil võtnud ja millise võib tulevikus võtta. See teedrajav raamat on jätkuvalt oluline lugemisvara ajaloo-, antropoloogia-, kultuuri- ja kirjandusteaduse üliõpilastele ning teistelegi huvilistele. |
|
ISSN 2346-5824 (trükis) |
Slavica Revalensia XI (2024) (vene keeles) Ajakirja rubriigi „Uurimused ja materjalid“ esimeses osas ootavad lugejat 3 artiklit 20. saj kirjandusloost. Järgmises rubriigis, mis on pühendatud Tallinna Ülikooli audoktor Lazar Fleišmani 80. sünnipäevale ja mille koostajad on Viini Ülikooli professor Fedor Poljakov ning ajakirja peatoimetaja, avaldakse 13 artiklit ja lühikirjutist 19. ja 20. saj vene kirjandusest (nt Anna Ahmatovast, Vjatšeslav Ivanovist, Vladimir Nabokovist, Boriss Pasternakist, Aleksandr Vvedenskist jt), lähiajaloost (nt argielust Lätis Teise maailmasõja ajal) ning välisvene kunstist (Andrei Beloborovoi näitel). Ajakirja rubriik „Kroonika“ käsitleb 2024. a kevadel toimunud poola keele ja kultuuri projekti „Re:Poola. Polsko-estońska szkoła języka polskiego i kultury polskiej”, mida rahastas Poola Akadeemilise Vahetuse Agentuur (NAWA) ja mis sai teoks Varssavi Ülikooli ja Tallinna Ülikooli koostöös. Number lõpeb bibliograafiaga, mis kajastab Slavica Revalensia sisu alates ajakirja asutamisaastast (2014) kuni 10. numbrini (2023). |
|
ISBN 978-9985-58-968-7 |
Sündimust mõjutavad tegurid Enamikku tänapäeva arenenud riike iseloomustab võrdlemisi madal sündimus, mille süvenemine seab pikemas perspektiivis heaoluühiskonna järjest suurenevate probleemide ette. Erialased uurimused aitavad mõista sündimusega seotud tegureid ning seletada sündimustaseme erinevust riikide ja rahvastikurühmade vahel. Käesolev kogumik teeb ülevaate 21. sajandi esimese kahe kümnendi jooksul peamiselt Euroopa ja USA kohta saadud uurimustulemustest. Raamatus keskendutakse rohkem sündimuse sotsiaalseid aspekte käsitlevatele teguritele, sest valdavalt mõjutavad tänapäeva sündimustaset just inimeste endi soovid ja otsused pereloome ning laste saamise suhtes. Kogumikus on vaatluse all rida tegureid ja tegurite rühmi, tutvustatud on nende uurimise teoreetilisi alused ja peamisi uurimistulemusi. Peatükkides on käsitletud hariduse ja õppimise, tööturul osalemise ning majandusliku olukorra seost sündimusega. Samuti eluaseme, kooselude ja nende kvaliteedi, soorollide, sotsiaalsete võrgustike, väärtuste ja riiklike perepoliitika meetmete rolli. Ülevaade tehakse ka sellest, kuidas on pensionisüsteem, füüsiline ja vaimne tervis, pärilikkus ja ränne sündimusega seotud. |
|
|
Semiotics of Conflict. A Lotmanian Perspective Toimetanud ja koostanud Daniele Monticelli, Merit Maran ja Franciscu Sedda. Ingliskeelses kogumikus uuritakse konflikti kui kultuurinähtust Juri Lotmani semiootika vaatepunktist. Nii teoreetiliste käsitluste kui ka konkreetsete juhtumiuuringute kaudu annavad kogumiku autorid oma panuse konfliktide semiootilise olemuse selgitamisse. Kuigi Lotmani töödest ei leia süsteemset konfliktiteooriat, pakuvad tema ideed koodide kokkusobimatusest, tõlkimatusest, stereoskoopilisusest, kommunikatsioonipartnerite vahelisest semiootilisest vastupanust, mittemõistmisest kui vestlusest eri keeltes või pingest vastandlike struktuuripooluste vahel semiootilistes süsteemides rikkalikku pinnast kultuuriliste ja sotsiaalsete konfliktide mõtestamiseks. Esmakordselt avaldatakse ingliskeelses tõlkes ka kolm Lotmani esseed, mis on kirjutatud 1990. aastate alguses, mil Nõukogude Liidu lagunemine tekitas nii uusi lootusi kui ka uusi konflikte. Kogumiku kaastöödes avalduv vaatenurkade mitmekesisus näitab, et Lotmani ideedes on piisavalt teoreetilist sügavust ja ka paindlikkust, et pakkuda mitmekülgset konfliktide analüüsi ning ka vajalikku reflektsiooni meie vastuoludest kantud kaasajale. |
ISBN 978-9985-58-969-4 |
|
Arvutikasutaja tervis Selleks, et tõsta teadlikkust võimalikest terviseriskidest ja aidata töötajatel neid vältida, et elada täisväärtuslikumat elu, on olulised tervisedendamine ja heaolu töökohal. Käesolevas kogumikus tutvustatakse terviseriske, millele arvutikasutajad on altid, ja võimalikke meetmeid nende riskide vähendamiseks. Lisaks kehalisele tegevusetusele kannatavad arvutikasutajad ka ebatervislike toitumisharjumuste all. Kogumikus on esitatud toitumis- ja liikumissoovitusi arvutiga töötavatele inimestele ning pakutakse välja meetmeid, mida tööandja võiks kontoris rakendada. Mitmetunnine arvuti taga töötamine jätab inimese vaimsele tervisele jälje; kahjulikud mõjud on seotud ka sõltuvuste või stressi tekitavate olukordade, näiteks küberkiusamisega. Viimastel aastatel on muutunud populaarseks veebipõhine töö ja veebikoosolekud, mis on toonud kaasa nn Zoom-väsimuse tekkimise – käesolevas kogumikus antakse soovitusi, kuidas tervislikumalt veebikohtumistel osaleda. |
ISBN 978-9985-58-967-0|
|
Õppejõud koostöiselt õpetamist uurimas ja arendamas Koostanud ja toimetanud Katrin Aava, Katrin Karu, Katrin Niglas, Kätlin Vanari Kogumik on kutse liituda diskussiooniga, mis mõtestab õpetamise tulevikku kõrghariduses. Ühendades teooria ja praktika, pakub see väärtuslikku teadmist nii õpetavatele inimestele, haridusjuhtidele kui ka kõigile, kes on huvitatud hariduse arengust. Koostöine valdkondadeülene õpikultuur on muutunud üha olulisemaks, et toetada üliõpilaste õppimist. Tõstatub küsimus, kuivõrd traditsiooniline individuaalne õpetamisviis suudab ellu jääda üha koostöisemaks muutuvas akadeemilises maailmas? See inspireeriv kogumik pakub põhjaliku ülevaate, kuidas õppejõud ühendavad jõud, et uurida ja täiustada õpetamisviise ning luua organisatsioonikultuuris muutust akadeemiliste ja tugitöötajate teaduskoostöö abil. Kogumik koondab artikleid, mis käsitlevad õpetamise arendamist ja organisatsioonilist õppimist, pakkudes samal ajal praktilisi näiteid. Tule ja avasta, kuidas koostöö ja teaduspõhine lähenemine muudavad haridust paremaks – üks artikkel korraga. |
ISBN 978-9985-58-963-2|
|
Breakthroughs in Cultural Psychology Koostajad: Jaan Valsiner ja Marek Tamm Kultuuripsühholoogia on uus erinevaid teadmisi sünteesiv valdkond 21. sajandi sotsiaalteadustes. See ühendab psühholoogia – eelkõige arengu- ja sotsiaalpsühholoogia – kultuuriajaloo, antropoloogia, etnograafia, kunsti, muusika, semiootika ja sotsioloogia. Kultuuripsühholoogia teaduslik fookus on tähenduslikel inimkogemustel. Artiklikogumik sisaldab maailma juhtivate teadlaste ainulaadseid isiklikke narratiive, mis tõstavad esile valdkonda edendavaid võtmeideid. Raamat on oluline ressurss nii teadlastele, praktikutele kui ka üliõpilastele. |
ISBN 978-9985-58-962-5|
ISBN 978-9985-58-961-8 |
Kriisis demokraatia? Poliitika, valitsetus ja poliitikakujundus Inglise keelest tõlkinud Erkki Bahovski Yannis Papadopoulose raamat „Kriisis demokraatia? Poliitika, valitsetus ja poliitikakujundus“ põhineb mahukal kirjandusel ja annab ajakohase ülevaate demokraatlike riikide poliitikast ning valitsemise nüüdisolukorrast ja suundumustest. Raamat käsitleb selliseid teemasid nagu kodanikuosalus, esindusdemokraatia, meediastumine, tehnokratiseerumine, aga ka valitsemise ja rahvusvaheliste suhete teisenemine. Juhitakse tähelepanu harjumuspärase modernse esindusdemokraatia ja valitsemise õõnsaks muutumisele ning pakutakse välja võimalusi sellest edasi liikumiseks. Raamat sobib esmaseks lugemiseks nüüdispoliitika mõtestamisel, seda toetab ka autori tasakaalukas käsitluslaad. |
|
ISBN 978-9985-58-955-7 |
Meedia ja poliitiline protsess Kuidas on elukutselised suhtekorraldajad poliitikat muutnud? Kuidas kasutavad poliitilised organisatsioonid meediat selleks, et sise- ja välispoliitilisi otsuseid avalikkusele vahendada? P. Eric Louw’ raamat „Meedia ja poliitiline protsess” hindab meediategevuse mõju liberaalsetes demokraatiates, kus suhtekorraldus ja mainekujundus on muutunud poliitilises protsessis peaaegu sama oluliseks kui seadusandlus. Raamat uurib poliitilise protsessi meediastumist, alates Vladimir Putini tõusmisest poliitikaareenile ja lõpetades spinndoktorite tegevusega 2008. aasta USA presidendivalimistel. Teos annab põhjaliku ülevaate poliitilise kommunikatsiooni arengust, toimimisest ja terminoloogiast ning on kasulik käsiraamat nii meediat, politoloogiat, ajakirjandust kui ka suhtekorraldust õppivatele üliõpilastele, aga ka kõigile teemast huvitatuile. |
|
ISBN 978-9985-58-954-0 |
Taimmõtlemine. Vegetaalse elu filosoofia Tänapäeva filosoofid hoiduvad enamasti taimse elu kohta ontoloogilisi ja eetilisi küsimusi tõstatamast, aga Michael Marder seab oma raamatus „Taimmõtlemine. Vegetaalse elu filosoofia“ just taimse olemise esiplaanile. Marder käsitleb õhtumaise filosoofia ajalugu ja vaatleb, kuidas on taimede olemist eri aegadel mõtestatud ning milliseid probleeme on mõned püsivad kinnismõtted põhjustanud meie suhetele keskkonna ja iseendiga. Autor kirjeldab taimede elu eksistentsiaalset mõõdet ning näitab inimmõtte taimset algupära, mis seisab vastu üldistavale loogikale ja kitsale otstarbekesksusele. |
|
ISBN 978-9985-58-953-3 |
Kuidas mõelda kliimakriisist. Mõistlikuma eluviisi filosoofiline juht Kliimakriisiga toimetulek on meie kui liigi suurim väljakutse. Teame, et peamine ülesanne maailma praegusele ja tulevasele elanikkonnale tekitatava kahju minimeerimiseks on vähendada heitkoguseid nii kiiresti kui võimalik. Mida saab küll sellises olukorras pakkuda meile filosoofia? 2020. aastal ilmunud raamatus „Kuidas mõelda kliimakriisist“ kirjeldab filosoof Graham Parkes, millises klimaatilises olukorras me oleme ja kuidas me siia oleme sattunud. Ta selgitab, kuidas me võiksime kliimakriisit uutmoodi mõelda, võttes arvesse asjakohast ajalugu, teadust, majandust, poliitikat, aga ka nende aluseks olevaid filosoofiaid. Parkes näitab, kuidas suurem teadlikkus eelkõige Aasia mõtteloost võib aidata meil tõhusamalt toime tulla kliimamuutusega ning areneda rohelisema tuleviku suunas. |
