kirjastuse raamatud

groys_n.jpg

978-9985-58-863-5
Pehme köide
243 lk
Ilmumisaasta: 2019

Stalinismi totaalne kunstiteos
Boris Groys
Vene keelest tõlkinud Kajar Pruul, saatesõnad Liisa Kaljula ja Virve Sarapik

16,90 €

Osta e-poest

Boris Groys (snd 1947) on Venemaalt pärit kunstiteadlane, meediateoreetik ja filosoof ning nõukogude kunsti ja kirjanduse ekspert, kes on tegelenud nii vene avangardi kui ka stalinistliku perioodi kultuuriga. Groys emigreerus 1981. aastal Nõukogude Liidust Saksamaale ning käesolev raamat ilmus 1988. aastal paguluses pealkirja all „Gesamtkunswerk Stalin“ esmalt saksakeelsena. Tegemist on Groysi kõige kuulsama, ent ka enim poleemikat tekitanud teosega. Esmailmumise järel tembeldati see nii Idas kui ka Läänes liiga vastuoluliseks, et olla tõsiseltvõetav. Ent nagu murranguliste tekstidega ikka, hakkas teose tõeline väärtus ilmnema hiljem, siis kui nõukogude projektist oli saanud ajalugu. Raamatu keskne mõte on, et stalinism oli modernistliku avangardi-idee edasiarendus ning Nõukogude riik kõikehõlmav kunstiprojekt. Raamatu eestindust vääristavad konteksti loovad saatesõnad kunstiteadlastelt Virve Sarapikult ja Liisa Kaljulalt

strukturalism_n.jpg

978-9985-58-862-8
Pehme köide
518 lk
Ilmumisaasta: 2018

О структурализме: Работы 1965–1970 годов
Juri Lotman
Toimetanud Mihhail Trunin ja Igor Pilshchikov

16,90 €

Osta e-poest
 
„О структурализме: Работы 1965–1970 годов“ („Strukturalismist: Töid aastatest 1965–1970“) avab Juri Lotmani vähe tuntud ja tundmatute publikatsioonide sarja. Väljaanne sisaldab Lotmani tekste strukturalismist kirjandusteaduse lätetel, strukturaalse poeetika küsimustest ja vaimukultuuri nähtuste strukturaal-semiootilisest käsitlusviisist.

Kogumikus avaldatud tekstid jäid autori eluajal avaldamata või avaldati need vaid kärbitud kujul, samuti sisaldab raamat algupäraselt vene keeles kirjutatud artikleid, mis on varem ilmunud vaid tõlgituna teistesse keeltesse. Lotmani tööd on jagatud kronoloogia, žanri ja teema järgi kolme rühma. Esimene osa koosneb 1960. aastatel kirjutatud poleemilistest ja ülevaatlikest artiklitest, kus arutletakse strukturalismi eluliste eesmärkide, strukturaal-semiootilise meetodi eripära ja selle ajalooliste juurte üle. Teises osas avaldatud materjalid on seotud Lotmani tööga entsüklopeediaväljaannetele 1960.–1970. aastate vahetusel. Kolmas osa sisaldab materjale, mis on seotud tšehhi strukturalismi rajaja Jan Mukařovský valitud artiklite venekeelse kogumikuga,  mille Lotman 1960ndate lõpul ette valmistas, aga mis jäi ilmumata.

Raamat on varustatud mahuka ja üksikasjaliku akadeemilise kommentaariumi ning saateartiklitega Igor Pilshchikovi, Nikolai Posseljagini ja Mihhail Trunini sulest.

revalensia 5_n.jpg

ISSN 2346-5824
Pehme köide
367 lk
Ilmumisaasta 2018

 

Slavica Revalensia V (2018) (vene keeles)
Toimetaja: Grigori Utgof
Autorid: Aleksei Balakin, Alexander Dolinin, Sergei Dotsenko, Julia Krasnosselskaja, Olga Makarevitš, Joanna Piotrowska, Marina Salman, Aleksandr Sobolev, Roman Timentšik, Grigori Utgof

10 €

Osta e-poest

Slavica Revalensia viiendas numbris ootab lugejat 9 materjali. Nende hulgas on näiteks Olga Makarevitši uurimus Nikolai Leskovi seni teadmata retsensioonist John Bunyani raamatu “The Pilgrim’s Progress” („Kristlase usurännak”) venekeelsele tõlkele, seni ilmumata Vladimir Nabokovi artikkel «О поэзии» („Poeesiast”) (Aleksander Dolinin ja Grigori Utgofi publikatsioon) ning 33. osa Roman Timentšiki artiklitsüklist „Anna Ahmatova „Märkmikute” nimeloendist”. Äramärkimist on leidnud Lev Tolstoi 190. sünniaastapäev: number algab Julia Krasnoselskaja artikliga tiibadjutantide protektsioonist Lev Tolstoi elus ja loomingus ning lõpeb Joanna Piotrowska publikatsiooniga  „Lev Tolstoi Poolas: Bibliograafilised materjalid (1990–2008)”.

Slavica Revalensia artiklid on venekeelsed, artiklite resümeed on inglise ja eesti keeles.

Slavica Revalensia on Tallinna Ülikoolis 2014. aastal asutatud rahvusvaheline eelretsenseeritav ajakiri, mis on pühendatud slaavi uuringutele. 

Phil Est_3_n.jpg

ISSN 2504-6616
280 lk
Pehme köide
Ilmumisaasta: 2018

Philologia Estonica Tallinnensis III (2018) Keelest ja kultuurist / On Language and Culture 
Peatoimetaja: Reili Argus
Toimetajad: Reili Argus, Suliko Liiv

Philologia Estonica Tallinnensise kolmas, keeleteemaline number keskendub keele ja kultuuri suhetele. Keele omandamise, õppimise ja kasutamise paljud erijooned tulenevad sellest, et keel on just mingile rühmale kõnelejaile omaste tunnusjoontega, seega kultuuriliselt organiseeritud ja organiseeruv süsteem. Ajakirjanumbrisse ongi koondatud artiklid, mis vaatlevad keele ja kultuuri seoseid kui mingi rühma kõnelejate kollektiivset käitumist ning seda ajaliselt üsna laiades piirides, nii keele omandamise kui ka keele ajaloolise arengu seisukohalt. Kogumikku kuulub üheksa artiklit kolmes keeles, autorite ring on rahvusvaheline. Vaadeldud teemad ulatuvad esimese keele omandamisest eri kultuurides, perekonna keelepoliitikast Tallinna mitmekeelsetes peredes, eesti keele kui teise keele omandamisest, kultuuridevahelise suhtluspädevuse arendamisest koolis, keelelisest viisakusest leedu keeles, eesti ja ungari omanimedest, Tallinna mitmekeelsest keelemaastikust kuni eesti aspektisüsteemi kontaktnähtuse ja selliste eesti keele nähtusteni, mida saab klassifitseerida teise soo väljendamiseks sõnamoodustuse abil.

myller_n.jpg

978-9985-58-858-1
Pehme köide
176 lk
Ilmumisaasta: 2018

Mis on populism?
Jan-Werner Müller
Inglise keelest tõlkinud Triinu Pakk, eessõna Leif Kalev

11,90 €

Osta e-poest

Jan-Werner Mülleri „Mis on populism?“ ilmus esmakordselt 2016. aastal, kuid selle asjakohasus on paari viimase aasta poliitiliste sündmuste käigus üksnes kasvanud. Teos on lühike, ent oluline sissevaade populismi kui demokraatiat ohustavasse nähtusesse, mis kujundab praegu poliitilist maastikku maailma eri paigus. Pooli valimata joonistab autor välja populistliku poliitikategemise viisi erijooned, mis võivad võtta nii parem- kui ka vasakpoolseid vorme. Oht demokraatiale väljendub eeskätt pluralismivastasuses, teiste jõudude mitteaktsepteerimises ja ainuvõimu püüdes. Samas võib populismi mõista ka positiivses võtmes, demokratiseeriva ja vabastava nähtusena – mõõdukal määral populismi võib pakkuda värskust ja see ei lase võimukandjail liiga mugavaks minna.

Jan-Werner Müller (snd 1970) on saksa politoloog ja  Princetoni ülikooli professor. Tema uurimissuunad hõlmavad nüüdisaegse poliitilise mõtte ajalugu, demokraatia teooriat, konstitutsionalismi, religiooni ja poliitika suhteid ning Euroopa integratsiooni teemasid. 

Hepp esikaas

978-9985-58-859-8
Pehme köide
302 lk
Ilmumisaasta: 2018

Meediakultuur. Meediastunud maailmade kultuur
Andreas Hepp
Saksa keelest tõlkinud Katrin Kaugver, järelsõna Ragne Kõuts-Klemm

16,90 €

Osta e-poest

Kuidas muutub ühiskond olukorras, kus suurt osa tänapäevasest kommunikatsioonist vahendab mõni tehnoloogiline meedium? Andreas Heppi raamat „Meediakultuur. Meediastunud maailmade kultuur“ pakub veenva mõtteraamistiku mõistmaks ja analüüsimaks, kuidas meedia vormib meie igapäevaelu ja sotsiaalseid institutsioone. Raamat räägib sellest, mida on meedia üha suurem maht meie igapäevas teinud meie elu ja ühiskonnaga. Sellist meediast küllastunud kultuurikeskkonda nimetab Hepp meediastunud ühiskonnaks. „Meediakultuur” esitab meediastumise kui kultuurifenomeni sotsiaalteadusliku analüüsi raamistiku, koondab teadmise tehtu kohta ja pakub aluse, kuidas muutusi edasi uurida. „Meediastumine“ on keskse mõiste, mis iseloomustab praegust rahvusvahelist arutelu meedia üle. Hepp on selles arutelus eelkõige silma paistnud oma kauaaegse keskendumisega kultuuriuuringute traditsioonile, ühendades oma meediastumise teoorias kultuuriteooria ja sotsioloogilised ning institutsionalistlikud lähenemisviisid. 

Andreas Hepp (snd 1970) on saksa meediauurija, Bremeni ülikooli professor. Tema uurimissuunad hõlmavad muuhulgas meedia- ja kommunikatsiooniteooriaid, meediasotsioloogiat ning -psühholoogiat ja meediastumise uuringuid.

 

livius 21_n.jpg

978-9985-58-860-4
Pehme köide
157 lk
Ilmumisaasta: 2018

Linna asutamisest alates. Kahekümne esimene raamat
Titus Livius
Ladina keelest tõlkinud Maria-Kristiina Lotman ja Kai Tafenau

11,90 €

Osta e-poest

Titus Liviuse „Linna asutamisest alates“ („Ab urbe condita“) kolmas dekaad – Teise Puunia sõja ehk Hannibali sõja lugu – on antiikaja ajalookirjanduse paeluvaimaid mälestisi. 21. raamat alustab Hannibali sõjale pühendatud dekaadi, käsitledes sündmusi, mida loetakse siiamaani üheks kõige eksistentsiaalsemaks ohuks Rooma riigile ning mis panid kaalule kogu õhtumaise kultuuriruumi tuleviku. Nendeks sündmusteks olid 218 eKr aset leidnud Hannibali tegevus Hispaanias ja invasioon üle Alpide Itaaliasse, mis algatasid II Puunia sõja. Raamatu näol on tegemist Liviuse suurteose ühe laialdasemalt tuntuks saanud alajaotusega, mis osutus erakordselt menukaks ‒ juba autori eluajal pälvis see üldise tunnustuse ja seda ei unustatud ka antiigijärgsel ajastul.

Titus Livius on olnud läbi aegade hinnatumaid ja mõjukamaid Rooma ajalookirjanikke, kes püüdis ühtaegu jäädvustada kogu Rooma ajaloo selle algusest peale, ent keda seejuures huvitas ka ajaloo eetiline külg ning eriti see, kuidas kõrge moraal, distsipliin ja kasinus on ühest väikesest hõimust teinud suure rahva. Liviuse meelest ei olnud ühtegi teist rahvast, mis oleks rohkem väärt uurimist kui roomlased, sest kusagil mujal ei peetud lihtsuse ja õiglusega nii kaua vastu rikkusele ja luksusele.

Raamat on varustatud Vana-Rooma ajaloo asjatundja Märt Tänava põhjaliku järelsõna ning kommentaaridega. Varem on TLÜ kirjastuselt ilmunud „Linna asutamisest alates“ 1. raamat.

sisask_n.jpg

978-9985-58-857-4
Pehme köide
180 lk
Ilmumisaasta: 2018

Noor-Eesti ja prantsuse vaim
Kaia Sisask

16,90 €

Osta e-poest

Kaia Sisaski monograafia „Noor-Eesti ja prantsuse vaim” vaatleb kirjandusrühmitust Noor-Eesti lähtuvalt sellest kultuuriparadigmast, mille keskme 19. sajandi lõpul ja 20. sajandi algul moodustas prantsuse kultuur. Prantsusmaa nn ilusa ajajärgu ehk Belle Époque´i autoriteet kunstiilmas oli nii suur, et sealsete kultuurimustrite eeskujuks võtmine sai peaaegu et kohustuslikuks igale enesest lugupidavale kirjanikule või kunstnikule terves Euroopas ja kaugemalgi. Noor-Eesti ei olnud erand, seda enam, et rühmituse üks juhtivliikmeid, Johannes Aavik oli hariduselt prantsuse filoloog ja et Eesti tollase kaugema kultuuripiiri moodustas tänapäevase anglofoonse maailma asemel ikkagi just Prantsusmaa.

Prantsuse sajandilõpuvaimu võib iseloomustada ka üldmõistega „dekadentsikultuur“. See üliküpsuse ja allakäigu meeleolusid kultiveeriv vaimsus läbis kõiki sajandivahetuse kirjandusvoole, kuid oli eriti tugevalt esindatud tollases uues voolus, sümbolismis. Käesolev monograafia vaatlebki lähemalt, mida tegid nooreestlased selle üle-euroopalise kunstidiskursusega ja seda olukorras, kus nende eesmärk oli ühelt poolt rahvuskultuuri edendamine, teiselt poolt noore eesti kultuuri legitimeerimine rahvusüleses kirjandusruumis. Kuigi nooreestlaste eesmärk polnud midagi vähemat kui kogu senise kunstist rääkimise viisi asendamine uuega, polnud see uus käsitlusviis siiski läbini modernistlik, vaid jäi seguks kosmopoliitsest ja rahvuslikust. Nooreestlaste püüdlustes kohtuvad kaks omavahel justkui lepitamatut komponenti: ühelt poolt idee kunstist kunsti enese pärast ja teisalt vajadus konstrueerida ja kehtestada eesti rahvuslikku identiteeti.

austin_n.jpg

ISBN 978-9985-58-851-2
Pehme köide
227 lk
Ilmumisaasta: 2018

Kuidas teha sõnadega asju
J. L. Austin
Inglise keelest tõlkinud Triin Kallas

14,90 €

Osta e-poest

J.  L. Austini kuulsaim teos, keelefilosoofia klassikaks saanud raamat „Kuidas teha sõnadega asju“ („How to do things with words“, 1962) pani aluse kõnetegude teooriale, mis põhineb ideel, et igasugune keelekasutus sisaldab performatiivset aspekti ‒ öelda tähendab teha. John Langshaw Austin (1911–1960) oli üks XX sajandi juhtivaid filosoofe ja keeleteoreetikuid. Oxfordi ülikooli moraalifilosoofia professorina kuulus ta nn tavakeelefilosoofide ringi, mis üritas käsitleda suuri filosoofilisi probleeme igapäevase keelekasutuse uurimise kaudu. Teos ilmus kaks aastat pärast autori surma ning põhineb 1955. aastal Harvardi ülikoolis peetud William Jamesile pühendatud loengutel.

Tegemist pole mitte monograafia, vaid loengukursusega, mis ei pretendeeri ammendava süsteemi loomisele, vaid teeb midagi olulisemat: avab ukse uude keelefilosoofia valdkonda. Raamat jaotub kaheks ebavõrdseks osaks. Esimene keskendub nendele ütlustele, mida Austin nimetab performatiivseteks, analüüsides detailselt nii nende esitamistingimusi kui ka keelelist eripära. Raamatu teises pooles skitseerib Austin üldisema kõnetegude teooria.

Austin illustreerib oma teooriat rohkete ja kohati humoorikate näidetega. Nimepanekud lapsele, laevale, linnale jne on performatiivsed kõneteod, mida saavad sooritada kindlad isikud kindlates olukordades. Öeldes „Jah!“ abielutseremoonial pannakse toime abiellumise akt. Teisalt aga toob Austin näiteks, et kui ta näeb kail jalutades laeva küljes rippuvat šampanjapudelit ja lööb selle vastu laeva puruks, öeldes „Ma ristin selle laeva Härra Staliniks“, siis vaatamata vormeli õigsusele on see performatiivne ütlus ebaõnnestunud. Laev ei saa nimeks Härra Stalin ning härra Austini tegevus ei kvalifitseeru nimeandva kõneteona, vaid väärteona (huligaansusena).

Austin osutas oma mõjuka raamatuga probleemide hulgale, mis ei raputanud mitte üksnes filosoofiat ja keeleteadust, vaid ka kõiki kommunikatsiooniga seotud valdkondi, nt antropoloogiat, sotsioloogiat, kirjandusteadust, juurat, tehisintellekti, samuti teatrit ja lavakunsti.

Raamat on varustatud Mihhail Lotmani järelsõnaga

conrad_n.jpg

ISBN 978-9985-58-856-7
Pehme köide
259 lk
Ilmumisaasta: 2018

Mis on globaalne ajalugu?
Sebastian Conrad
Inglise keelest tõlkinud Olavi Teppan

18,70 €

Osta e-poest

„Mis on globaalne ajalugu?” võtab arutluse alla globaalse ajaloo kui 21. sajandile iseloomuliku ajalookirjutuse suuna, mis käib ühte sammu üha enam globaliseeruva maailmaga. Sõna „globaalne” viitab vaatenurgale, mis käsitab maailma lõimitud tervikuna ja vaatleb üksikküsimusi laiemal globaalsel foonil.

Globaalne ajalugu on suuresti tekkinud vastukaaluks rahvuslikule ajaloole. Ajalooprotsessid ei peatu tingimata alati riigipiiride taga ning selleks, et nüüdisajast aru saada, vajatakse rahvusüleseid lähenemisi rohkem kui kunagi varem. Nii omandavad kohalikud eripärad tähenduse vaid globaalsete protsesside raamistikus. Globaalne ajalugu püüab olla kaasavam ning ületada eurotsentrism ning senise ajalookirjutuse märkimisväärne „Põhja“ ja „Lääne“ kallak.

„Berliini ülikooli professor Sebastian Conrad on üks neid, kes töötab globaalse ajaloo eesrindel, ja tema sissejuhatus valdkonda on kindlasti üks parimaid, mis seni kirjutatud”, on märkinud TLÜ humanitaarteaduste instituudi kultuuriajaloo professor Marek Tamm. „Nii nagu globaliseerub tänapäeva maailm, globaliseerub ka tänapäeva ajalookirjutus. Maailm ei ole enam isoleeritud üksuste kooslus, vaid põimunud tervik, ning on seda olnud õigupoolest pikka aega, nagu üha uued globaalse ajaloo uurimused näitavad,” lisas ta.

Sebastian Conrad (snd 1966) on saksa ajaloolane, kelle uurimistöö hõlmab (post)koloniaalajalugu, historiograafiat, ideedeajalugu ja Jaapani ajalugu. Valdkonna juhtiva eksperdina võtab Conrad raamatus kokku globaalse ajaloo põhiseisukohad.

Eestikeelsele väljaandele on lisatud Marek Tamme intervjuu Sebastian Conradiga. 
 

Rannad ja rannikud esikaas

ISBN 978-9985-58-852-9
Kõva köide
351 lk
Ilmumisaasta: 2018

Rannad ja rannikud. Õpik kõrgkoolidele
Kaarel Orviku

23,80 €

Osta e-poest

Õpik „Rannad ja rannikud“ on ühest küljest mõeldud kasutamiseks kõrgkoolides, kuid teisalt ka tõhus käsiraamat inimestele, kes suuremal või vähemal määral randade ja rannikumerega kokku puutuvad. Rohkelt illustreeritud raamatu autor tutvustab rannikutega seotud terminoloogiat ja klassifikatsioone ning selgitab peamisi randade arengut mõjutavaid tegureid (lainetus, tuuled, merejää jm). Lisaks teoreetilisele taustale on rohkete näidete varal kirjeldatud põhilisi rannaprotsesse (setete ränne, murrutus, kuhje) ning selgitatud, kuidas need protsessid ajas ja ruumis muutuda võivad ja miks nende tundmine on vajalik.

TLÜ Loodus- ja terviseteaduste instituudi vanemteaduri Mihkel Kanguri sõnul on Eesti randade omapäraks selle vaheldusrikkus. Oleme justkui elus labor, kus on võimalik jälgida randade kujunemise protsesse väga eritüübilistes randades ja Kaarel Orviku on olnud pikki aastakümneid selle labori juhataja, märkis ta. Kangur leiab, et „Rannad ja rannikud“ on soovituslik lugemine kõigile, kellel huvi randade vastu ja kohustuslik kirjandus kõigile, kelle ametiülesannete hulka kuulub inimtegevuse juhtimine randades. Toob ju looduslike protsesside ignoreerimine üldjuhul kaasa asjatut segadust ja kulutusi. Ehk aitab Kaarel Orviku teadmiste kasutamine nii mõndagi viga tulevikus vältida, lisas ta.

„Rannad ja rannikud“ ilmus Tallinna Ülikooli Kirjastuse sarjas „ACTA Realia et Naturalia. Raamatu väljaandmist toetasid SA Archimedes ja Haridus- ja Teadusministeerium.

 

 

 

 

Vaata kõiki TLÜ kirjastuse väljaandeid