Infoteadusel ja eelkõige raamatukogu uuringutel on ajaloolised seosed samuti humanitaarteadustega.

Varane uurimistöö selles vallas tehti ajaloost või ideede ajaloost lähtuvalt. Seda seost tugevdas tõsiasi, et akadeemilist raamatukoguhoidjat nähti eelkõige kui teadlast, kes pidi totaalselt orienteeruma kõigis teadusvaldkondades. Humanitaarteadused moodustasid põhialuse, kuigi peeti vajalikuks meisterlikkust ka kõigis teistes teadustes (Vakkari, 1991).

Ka filosoofia, mis aitas kaasa teadmiste organiseerimisele ja klasifikatsioonisüsteemide loomisele, on olnud seotud raamatukogu- ja infoteadusega.

Peale II maailmasõda on raamatukogutöö muutunud keerukamaks ja üha enam info- ja kommunikatsioonitehnoloogiast sõltuvaks ja see on eelpoolnimetatud ajaloolise trendi kõrvale tõrjunud. Ka uurijate arv, kes tegelevad raamatu ja raamatukogude ajalooga on kahanenud märkimisväärselt (Vakkari, 1994, lk. 15).

Pertti Vakkari väidab, et raamatukogu- ja infoteadusealase analüüsitud kirjanduse põhjal ei nähta infoteadust siiski humanitaarteaduste valdkonda kuuluvana (Vakkari, 1994, lk. 15).