Paisley (1990) väidab, et infoteaduse ajalooline areng on seotud loodusteadustega, sest mõned varased uuringud pärinevad loodusteadustest. Loodusteadused on infoteadusele paradigmade ja meetodite allikaks. Paisley (1990) väidab, et raamatukogu ja infoteaduse uuringute praktika on konstrueeritud lähtuvalt loodusteaduslikust mudelist.

Teiseks leitakse, et infoteadus on seotud loodusteadustega eelkõige infotehnoloogia, arvutite ja nendega seotud teooriate kasutamise tõttu (nt Shannoni ja Wieneri teooria signaalide edastamisest).

Saracevic (1992, lk.6) väidab, et infoteadus on lahutamatult seotud infotehnoloogiaga ning infoteadus sõltu infotehnoloogia võimalustest. Fakt, et arvutid ja andmetöötlus on muutunud tavaliseks infootsingul on viinud arvutiteaduse teooriate ja meetodite rakendamisele infoteaduse alases uurimistöös.

Sellegipoolest pole keegi veenvalt tõestanud, et infoteadus on loodusteadus. Harmon (1990) on kirjutanud ühe vähestest artiklitest, mis arutleb raamatukogu ja infoteaduse seoseid loodusteadustega ja teadmustehnikaga. Ta defineerib infoteadust järgnevalt:

"Infoteadus keskendub põhimõtete, seaduste, mudelite ja teooriate arendamisele, mis ennustavad või selgitavad looduslike tehissüsteemidega seotud infofenomeni. Sellised süsteemid sisaldavad näiteks rakke, molekule, organeid, organisme, arvuteid, organisatsioone, kogukondi ja atmosfääri süsteeme" (Harmon, 1990. lk.32, Vakkari, 1994, lk. 13).

See definitsioon on formuleeritud selliselt, et see on kohane loodusteadustele. Tema definitsioon seob infoteadusega bioloogilised ja füüsikalised süsteemid. Kahjuks ei anna artikkel paljudele küsimustele vastuseid ning samuti ei selgitata, milliseid loodusteaduste kontseptsioone, meetodeid või tulemusi saaks kasutada infoteaduste alases uurimistöös (Vakkari, 1994, lk. 14). Seega kohtab kirjanduses väga harva ettepanekuid käsitleda infoteadust kui loodusteadust (Vakkari, 1994, lk. 48).

Infoteadus on seotud arvutiteadusega seoses infotehnoloogia, arvutite ja nendega seotud teooriate kasutamise tõttu. Arvutite ja andmetöötluse kasutamine infootsingul on põhjustanud informaatika meetodite ja teooriate kasutamise infoteaduslikes uuringutes.

Infootsingu infoteaduslikke uurimismeetodeid on rakendatud informaatikas. Seosed on tugevnenud teadmisi vahendavate süsteemide loomise tõttu (tehisintellekt, ekspertsüsteemid, inimese-arvuti interaktsioon) (Vakkari, 1994, lk. 15).

Infoteaduse liitmist arvutiteadusega on üritanud eelkõige need teadlased, kes tegelevad süsteemide ja infotehnoloogia arendamisega (nt Wellisch, 1972, Gorn, 1983). Ingwerseni (1992) arvates võiks ühendada infootsingu, infoesituse ja juhtimise elemendid infoteadusest ning tarkvara ja tehisintellekti arvutiteadusest üheks teadusalaks. Ingwersen rõhutab, et loomulikult on eelduseks see, et tegeldakse oma valdkonnaga ja ei hakata tegema seda, mida teine valdkond on ajalooliselt tavatsenud  teha.