Skip navigation

Päikeseallergia

  • Päikese põhjustatud nahaärritusi ja -reaktsioone nimetatakse rahvasuus päikeseallergiaks.
  • Päike enamasti leevendab nahahaigusi, kuid liigne ultraviolettkiirgus on kahjulik, mõned inimesed on sellele lausa ülitundlikud.
  • Kergemini tekib päikeseallergia inimestel, kes on ka millegi muu vastu allergilised. Esimesed haigusnähud ilmuvad neil juba kevadel, kui päike hakkab intensiivselt paistma.
  • Päikeseallergia puhul tekivad nahale tugevasti sügelevad punnikesed, ägedama lööbe tunnuseks on villikesed.
  • Allergilised punnikesed ja nahapunetus esinevad paikades, mis saavad päikest kõige enam: näol, kaelal, dekolteepiirkonnal, labakätel ja säärtel, lastel ka kõrvadel.
  • Tõsisema allergia puhul levib reaktsioon edasi piirkondadesse, mis on tavaliselt riietega kaetud.
  • Väga harva võivad päikesest nahale tekkida ka kublad nn. nõgeslööbe reaktsioon.
  • Nahaarsti sõnul võib allergia teke intensiivse päikesekiirguse puhul aega võtta poolest tunnist kuni poole päevani.
  • Tihti tekitavad päikese UVA-kiired nahareaktsioone koostoimes mõne muu faktoriga: näiteks kui kasutatakse antibiootikume, suu kaudu manustatavaid antibeebipille, mõnd kõrgvererõhu- või südamerohtu.
  • Sama oht esineb pealemääritavate kosmeetikumide ja parfüümide puhul, kusjuures allergia võib siis välja lüüa alles mitu päeva hiljem.
  • Allergiline reaktsioon võib tekkida ka päikesekiirguse, higi ja mõne rõivamaterjali koosmõjul.
  • Allergeenina võivad toimida näiteks vahendid, millega on rõivast on pestud/puhastatud.
  • Tasub meeles pidada, et inimene, kel on allergia millegi vastu välja löönud, võib muutuda üleüldiselt tundlikumaks.
  • Päikeseallergia suve jooksul tavaliselt järk-järgult taandub.

Kuidas vältida päikeseallergiat?

  • Võta pikesevanne mõõdukalt, eriti lõunatundide ajal.
  • Päikese käes kanna alati riideid ja laia äärega kübarat või nokkmütsi. Suve täiel rinnal niimoodi küll nautida ei saa, kuid ägeda allergia puhul on see paratamatu.
  • Päikesekaitsekreemi UV-filter peaks olema vähemalt 15. Ei jää keha päevitumata ka kõrgema faktoriga kaitsekreemi kasutades – see toimub lihtsalt aeglasemalt ja nahka šokeerimata.

Litsenseeritud: Creative Commons Attribution Non-commercial Share Alike License 3.0