Mare Sadam: "Ma hindan seda, kui juhendajad usuvad, et ma saan töö hästi tehtud."
28. septembril 2022 kaitses Mare Sadam haridusteaduste instituudist doktoritööd „Ühiskonna väärtuste murdumine Eesti õpetajate tööelu narratiivides: eluajalooline uurimus“.
Kuidas jõudsid oma uurimisteema juurde?
Teemad, mis on seotud inimese väärtustega – väärtuste kujunemine ja nendest lähtumine – huvitasid mind juba kaua aega enne seda, kui asusin doktoritööga tegelema. Nii jõudsin oma uurimisteema juurde, mis käsitles õpetajate kohanemist ja toimimist ühiskonna väärtuste kontekstis, väga loomulikul viisil. Doktoritöös ma käsitlesin väärtuste teemat lihtsalt kitsamalt õpetajate tööelus.
Edukalt lõpuni jõudmise nippi, mis oleks päris salanipp, siin ei olegi. Igaüks teab, et millegagi edukalt valmis saamiseks tuleb selle asja kallal pidevalt töötada, sest sealt, kuhu panustatakse, on hiljem ka midagi võtta. Üks tänapäeval kindlasti vajalik nipp on oskus keskenduda.
Kuidas muudab Sinu uurimistöö maailma (kasvõi natukene)?
Ma loodan, et minu doktoritöö muudab maailma natuke paremaks sellega, et aitab mõista ja ka lugu pidada õpetajatest, kes on pidanud töötama keerulistel aegadel. Minu doktoritöö üks olulisemaid osasid on kümne õpetaja portreteeringud, millest varaseim on koostatud 1920. aastail ja hiliseim 1990. aastail sündinud õpetaja tööelu loo alusel. Neis portreteeringutes kajastuvad uuritud ajajärgu sotsiaalajaloolisest olukorrast lähtuvad väljakutsed, mille tingimustes õpetajad töötasid ja millesse asetatuna on võimalik õpetaja tööelu paremini mõista.
Millised olid Sinu salanipid, kuidas järjepidevalt oma doktoritööga tegeleda, et edukalt lõpuni jõuda?
Edukalt lõpuni jõudmise nippi, mis oleks päris salanipp, siin ei olegi. Igaüks teab, et millegagi edukalt valmis saamiseks tuleb selle asja kallal pidevalt töötada, sest sealt, kuhu panustatakse, on hiljem ka midagi võtta. Üks tänapäeval kindlasti vajalik nipp on oskus keskenduda. Koha rahulikult töötamiseks leiab ikka, aga peab õppima hoiduma tähelepanu kõrvalejuhtijatest. Vähemalt mina olen pidanud tähelepanu kõrvalejuhtijatest hoiduma õppima. Selline üldse-mitte-salanipp on ka teiste doktorantidega koos kirjutamislaagrites kirjutamine või doktorikoolides osalemine. Arvan, et koos töötamine aitab kõigil õigel lainel püsida ja kokkuvõttes oma uurimusega edukalt lõpuni jõuda.
Milline oli mõni meeldejääv või naljakas seik, mis teadustöö kirjutamise jooksul juhtus?
Üks seik, mis polnud naljakas, aga oli väga meeldejääv, oli ühe ettekande tegemine seminar-konverentsil Klaipedas, kus üks minu doktoritöö juhendajatest oli põhiesineja. Juhendaja tegi kolme päeva jooksul mitu ettekannet ja seik, mis minu jaoks meeldejäävaks osutus, oli, et juhendaja jäi lavale ka selleks ajaks, kui mina laval ettekannet tegin. Selgus, et ta jäi lavale kõigi oma doktorantide ettekannete ajaks, istus pika laua taga, kui doktorant puldi taga kõneles. Ta ei olnud konverentsi läbiviija, kuid iga ettekande järel lisas ta ka omalt poolt mõne kommentaari ja küsis doktorandilt paar toetavat küsimust. Ta justkui tegi ettekannet oma doktorandiga koos, mis muutis konverentsi minu jaoks väga hubaseks.
Lähtudes oma uurimisvaldkonnast, mis on sinu jaoks “tark eluviis”?
Väärtuste teemast lähtudes kuulub targa eluviisi juurde kindlasti elu põhiväärtuste väljaselgitamine ning siis nende väärtuste järgimine.
Mida hindad oma juhendaja või juhendajate juures kõige rohkem?
Minu doktoritööl oli kolm juhendajat ja kõige rohkem hindan ma korraga kolme asja. Ma hindan seda, kui juhendajad usuvad, et ma saan töö hästi tehtud. Doktorandil on palju kasu ka sellest, kui juhendaja on ise doktoritööga sarnastel teemadel uurimusi teinud ja raamatuid või artikleid kirjutanud. Ma hindan väga seda, kui juhendajad kohtuvad doktorandiga regulaarselt. Juhendajate nõuannetest on palju abi ja minu jaoks oli iga kohtumine juhendajatega ka väikeseks vahetähtajaks, mille jaoks ma ise mõne sammu oma uurimistöös ära tegin.
(foto autor: Arno Mikkor)
