Doktoriõpe

Doktoritöö uuris kuidas õpetajad lähevad kaasa ühiskonnas valitsevate ideoloogiatega

Eesti koolides õpetab palju õpetajaid, kes on pidanud tegema oma tööd erinevate ühiskondlike ideoloogiate perioodil. Mitte alati ei kattu õpetajate isiklikud väärtused ühiskonnas kehtivatega. Tallinna Ülikooli haridusteaduste instituudis doktoritöö kaitsnud Mare Sadam analüüsis õpetajate tööelu lugusid nende sotsiaalses meelsuses.

Mare Sadam

„Uurisin õpetajate kohanemis- ja toimimisviise ühiskonna väärtuste kontekstis. Uurimisteema on oluline, sest ühiskonnas on alati erinevate väärtustega huvigruppe, kellel on erinevad ootused uuele põlvkonnale antava hariduse osas,“ tutvustab Mare Sadam oma doktoritöö tausta. Töös koostas Sadam intervjuude põhjal kümne õpetaja portreteeringud. Neid analüüsis ta elu ajaloo meetodil, mis võimaldab mõista sügavuti nii ühiskondlikku kui ka individuaalset elu. 

„Nendes portreteeringutes võivad leida äratuntavaid kogemusi nii õpetajad kui ka õpilased, sest paljude eestlaste elud on sarnaselt mõjutatud uuritud ajajärgu sotsiaalajaloolisest olukorrast,“ kutsub Sadam portreelugusid lugema. Portreteeringutest varaseim on koostatud 1920. aastail ja hiliseim 1990. aastail sündinud õpetaja tööelu loo alusel. Kogemuslugudest võib leida kuidas sotsialistlikus ühiskonnas sai õpetajana hakkama inimene, kelle perekond tema noorukieas kulakuks kuulutati või kuidas taasiseseisvunud Eesti ühiskonnas toimib õpetaja, kes oma nooruses osales aktiivselt kommunistlikes organisatsioonides. Kaasa mõtlema kutsuvad ka portreelood õpetajast, kes liberaalses ühiskonnas järgib traditsioonilisi väärtusi või õpetajast, kes suures ebaisikulises uuslinnaku koolis pingutab õpilastega hooliva kontakti loomise nimel.  

Doktoritöö tulemustest ilmneb, et kui õpetaja väärtused ei kattu ühiskonna väärtustega või kattuvad vaid osaliselt, siis ühiskonna väärtused rakenduvad muutunud kujul ehk need murduvad. Varasemad murdumise uurimused on näidanud, et muutusealgatused või ideoloogiad teisenevad nende rakendamisel ühiskonna erinevatel tasanditel. „Minu uurimuse tulemused viitavad õpetajate väärtustele kui võimalikele muutusealgatuste teisenemise põhjustele, kuna õpetajate tööelu lugudes küll kajastuvad ühiskonna väärtused, kuid õpetajad ei kujunda oma väärtusi ühiskonna väärtustele vastavaks. Õpetajad kohanevad ühiskonna väärtustega ning jätkavad võimaluste piires oma väärtuste järgimist,“ selgitab Sadam.

Haridusvaldkonna esindajate ühiskonna väärtustega kohanemine ning nende kontekstis toimimine on mitmekülgsem kui vaid vastuhakk või valitseva ideoloogia pooldamine. Ka selles uurimuses leidis Sadam õpetajate tööelu lugudes mitmekülgsemaid viise ideoloogiatega kohanemiseks ja toimimiseks. 

„Oma doktoritööga kutsun lugu pidama õpetajatest, kes töötavad ühiskonna huvirühmade väärtuste paljususes igal ajajärgul. Eestis tähendab see ümber mõtlemist negatiivse kuvandi osas, mis taasiseseisvumise järgsel ajal on levinud nõukogude kogemusega õpetajate kohta. Tegelikult püüdsid paljud neist õpetajatest keerulistel aegadel kaudsete vahenditega ametlike nõuete mõju õpilastele vähendada. Õpetajate alalhoidlikkusel ja ettevaatlikul suhtumisel uutesse algatustesse võib sageli olla tõeliselt kaalukaid põhjusi,“ nendib Sadam.

Uurimistööst nähtus, et kui õpetaja on teadlik ühiskonnas valitsevast ideoloogiast, on tal võimalik valida, kas ideoloogiaga kaasa minna või üritada midagi muuta. Samuti selgus, et õpetajad ei võta ühiskonna norme automaatselt ja kriitikavabalt omaks. „See kinnitab õpetajate asjatundlikkust ja professionaalsust. Tulemused on olulised ka mõistmaks, et õpetajate tööelu on tihedalt seotud nende tervikliku elulooga,  õpetaja tööd ei saa lahutada nende elukogemustest,“ võtab Sadam oma doktoritöö kokku.

Mare Sadam kaitses 28. septembril haridusteaduste instituudis doktoritöö „Ühiskonna väärtuste murdumine Eesti õpetajate tööelu narratiivides: eluajalooline uurimus“, Doktoritöö juhendajad olid Tallinna Ülikooli dotsent Larissa Jõgi, vanemteadur Rain Mikser ja Brightoni Ülikooli professor Ivor Goodson. Oponendid olid Tartu Ülikooli professor Veronika Kalmus ja Tallinna Ülikooli teadur Maria Erss.