Rogat ja Linnenbrink-Garcia (2011) on esile tõstnud koostööoskustega seotud väljakutsete mõistmise vajalikkuse erinevates vanusegruppides. Nimelt on koostööoskusi uuritud pigem vanemate õpilaste puhul, kuid grupitööd kasutatakse õppimise meetodina kõikides kooliastmetes. Meeskonnatöö on tegelikkuses väga nõudlik meetod ning esitab osalejatele mitmeid sotsiaal-emotsionaalseid väljakutseid. Nii näiteks on uurijad näidanud, et meeskonnatöös väheneb ülesandega seotud tähelepanu ning seotus ja fookus läheb suhete juhtimisele tehes õpiülesannete sooritamise suuremat väljakutset pakkuvaks (Barron, 2003).  

Just seetõttu on koostööoskuse arengu toetamisel ning meeskonnatöö kui meetodi kasutamisel oluline teada, mis võib erinevas vanuses ja oskustega õppijate jaoks olla väljakutset pakkuv. Täidesaatvate funktsioonide ja baasiliste eneseregulatsiooni printsiipide mõistmine aitab kindlasti paremini mõista ka võimalikke keerukusi meeskonnatöö olukorras, mida siis omakorda toe pakkumisega leevendada.  

Täidesaatvate funktsioonide määratlusi on veidi erinevaid, kuid ka varem kirjeldatud  Bailey ja Jones-i (2019) mudelis tuuakse eraldi välja just pidurdust, tähelepanu, töömälu ning paindlikkust. Täidesaatvate funktsioonide areng on seotud aju otsmikusagara arenguga, mis küpseb veel ka noorema täiskasvanueani. See tähendab, et alles arenevad täidesaatvad funktsioonid on just noorematel õpilastel mitmete meeskonnatöös esinevate väljakutsete taga ja just koolieas on oluline toetada täidesaatvate funktsioonide aina tõhusamaks kujunemist. Täidesaatvaid funktsioone on tarvis, et enda käitumist teadlikult suunata eesmärgi saavutamiseks. See tähendab, et suhtlusolukordades aitab parem täidesaatvate funktsioonide tase (Jones jt 2017):

TEKSTIKAST 2:  mõista tegevuste järgnevusi (nt selleks, et ülesannet lahendada, tuleks kõigepealt läbi töötada ülesande juhis),  pidurdada harjumuspäraseid või nö automaatseid reageeringuid nende reageeringute kasuks, mis on konkreetsele olukorrale sobivamad (nt hoida end tagasi meeskonnakaaslase pideva kritiseerimise sooviga),  hoida tegevuste sobivaks sooritamiseks meeles vajalikku informatsiooni (nt hoida meeles seda, mida meeskonnakaaslane ütles, et siduda tema mõte mõne teise meeskonnakaaslase mõttega leidmaks koostöist lahendust), tulla toime segajatega (nt vajaduse korral ignoreerida helisid, mis tulevad samas ruumis töötava teise grupi suminast),  kasutada olemasolevat infot, et teha olukorrast lähtuvaid otsuseid (nt leppida grupiga kokku, kuidas jõutakse lahenduseni) ning   olla paindlik muutuvate tingimuste korral (nt kui selgub, et plaanitud tegevust ei ole võimalik sooritada, siis leitakse koostöös uusi lahendusi ning muuhulgas ei tekita selline ümberkorraldus halvavat ärevust).

See tähendab, et täidesaatvad funktsioonid osutuvad vajalikuks kõikides olukordades, mis nõuavad keskendumist, planeerimist, probleemilahendust, koordinatsiooni, teadlike otsuste tegemist valides erinevate alternatiivide vahel ning pidurdades esmaseid reaktsioone. (Diamond & Lee, 2011). Seda kõike on tarvis, et tulla toime meeskonnas töötamisega.  Näiteks on välja toodud, et algklassi õpilastele võivad kõige keerulisemaks osutuda raskused koostöö koordineerimisel rühmaliikmete vahel, üksteise kuulamine ja alternatiivsete mõtete aktsepteerimine.  Soovi korral saab lisaks lugeda ja kuulata “Õppimine ja psühholoogia sarjast”. (T. Talpsep Tähelepanu; M-L Kaldoja Pidurdusprotsessid ning Andero Uusberg Töömälu). Õpilasi aitab edasi õpetaja poolne juhendamine ning koostegutsemise kokkulepete omandamine ja järgima õppimine.

---

ÜLESANNE 5. Vaata veelkord loetelu kuuest suutlikkusest (tekstikast 2), mis on seotud täidesaatvate funktsioonide tasemega. Leia nendest üks, milles oled ise mingil eluhetkel kogenud raskust. Mõtle, mis oleks aidanud Sul paremini hakkama saada?