Koostööskuste toetamise fookuse seadmine erinevas vanuses õppijatel
Algklassides
Erinevas vanuses õpilastel nõuab koostööoskuste toetamise planeerimine mõnevõrra erinevat lähenemist. Nii näiteks vajavad algklasside lapsed kindlasti rohkem tuge meeskonnatöö olukorras läbi erinevate kokkulepete, selgete juhiste ning jooksva toetamise õpetaja poolt. Nende fookus on kindlasti veel baasiliste juhtprotsesside (pidurdus, töömälu, paindlikkus ja teadlik tähelepanu) harjutamisel ning seetõttu tuleks meeskonnatöös ka sellele fookus seada õppides pigem ennast meeskonnatöös juhtima ning teisi märkama ja kuulama. Seetõttu ei saagi eeldada selles vanuses meeskonnatöös ilma pikema nö süsteemse tegevuskäikude harjutamiseta sügavat õpitava teema üle arutelu. See omakorda ei tähenda, et algklassides ei võiks harjutada sisukat õppimist, pigem tasuks tähelepanu hoida sellel, milliseid ülesandeid anda ning kuivõrd need sobivad meeskonnatööks ja toetavad õpilaste oskuste kujunemist. Näiteks on välja toodud (Janssen & Wubbels, 2018), et algklassi õpilastele võivad kõige keerulisemaks osutuda raskused koostöö koordineerimisel rühmaliikmete vahel, üksteise kuulamine ja alternatiivsete mõtete aktsepteerimine. Õpilasi aitab edasi õpetaja juhendamine ning koostegutsemise kokkulepete omandamine ja järgima õppimine.
Järgnevas on kokkuvõte mõnedest näidetest täidesaatvate funktsioonide arendamiseks meeskonnatöö olukorras. Välja toodud kokkuvõte on koondatud SMARTS veebilehe materjalidest, kuid valik ja kohandused on tehtud toetudes Diamondi ja Lingi (2016) poolt välja toodud kitsaskohtadele.
- Töömälu. Õpilased vajavad tuge enda grupis arutatu üles märkimisega, et seda edaspidi kogu klassile esitada. Näiteks võib õpilastele anda infot küsimuste kaupa, kus nad peavad korraga arutama vaid ühe küsimuse üle. Samuti saab õpilastele koostada abistavaid töölehti ning aidata rollide suunamisega selliselt, et iga küsimuse juures on keegi grupiliikmetest see, kes kuulab ja märgib üles teiste mõtteid.
- Tähelepanu. Meeskonnas töötamisel on tähelepanu hoidmine ühel tegevusel väga keerukas. Õpilasi saab aidata sellega, et leppida nendega kokku, kuidas tunda ära, et tähelepanu on hajunud (alguses saab õpetaja aidata neid märkamisega) ning mida siis selles olukorras teha (näiteks lugeda uuesti läbi viimane ülesanne, millega mäletatakse end tegelevat). Tähelepanu aitavad hoida ka erinevad füüsilised lisategevused. Näiteks lugemise ajal hoida näpuga järge, kuulamise ajal panna käed sõrmseongusse, rääkimise ajal hoida pilku mõnel abistaval pildil vms.
- Paindlikkus. Õpilastega saab harjutada grupitöös ühelt tegevuselt ja mõttelt teisele üleminekut näiteks rääkimise ja kuulamise vaheldumisi harjutamisega. Alguses võib kasutada abivahendeid, kus õpetaja annab õpilastele märku, millal saab rääkimise aeg ühel grupiliikmel otsa ning hakkab näiteks kuulamise aeg. Järgmise sammuna saavad õpilased koostöös tutvuda mõne materjaliga ning selle pinnalt arutleda, mida nad lugedes ja teha märkmeid. Kas see vajab õpilastelt pingutust, et järjestikku lugeda, kuulata ning olulisem näiteks töölehele üles märkida.
- Pidurdus. Teiste kuulamine grupis eeldab head enda pidurdamise oskust. Tõenäoliselt vajavad algklasside lapsed abi harjutamaks strateegiaid, mis aitavad end tagasi hoida ja kuulata. Näiteks saab õpilastega arutada, et mis kuulata aitab ning teha sellest lähtuvalt grupi kokkulepped. Samuti tasub lastega arutada ja harjutada seda, mida ja kuidas öelda grupikaaslastele, kui on märgata, et nad ei suutnud end pidurdada. Tihti ei osata muud teha, kui neile jõuliselt kokkuleppet meenutada, kuid tavaliselt ei ole see abistav. Rohkem aitavad sõbralikud meeldetuletused.
Meeskonnatööoskusi algklassides toetab ka 2. klassi inimeseõpetuse tundides rakendatav programm “Meie Maailm”.
Põhikooli II ja III astmes
Põhikooli teises ja kolmandas astmes soov õppida teistega koostöös suureneb (Blakemore, 2018), kuid väljakutset võib pakkuda endiselt üksteise mõtete aktsepteerimine ja teise perspektiivi võtmine, enda emotsioonide juhtimine meeskonnas õppides ning edasiste eesmärgini viivate tegevuste süsteemne planeerimine. Sellest lähtuvalt vajavad noorukid just tuge erinevate väljakutsetega toimetulekul ning võimalust strateegiaid ühiselt läbi arutada ning harjutada. Seetõttu on mõistlik koostööoskuste arendamiseks planeerida põhikooli II ja III astmesse ülesandeid, mis võimaldavad teha koostööd erineval moel. See tähendab, et tundides saab teha lühemaajalist koostööd, kus lahendatakse ühiselt mõnda probleemülesannet, jagatakse kodus ettevalmistatud materjale või siis lahendatakse etapiliselt mõnda pikemat koostööd eeldavat projektülesannet. Õpilastele võib olla väljakutseks ka motivatsiooni hoidmine õppeülesannetega tegelemisel (nt matemaatika valdkonnas vaata Gaspard et al., 2017) ning seetõttu vajavad nad igakülgset tuge enda tegevuse planeerimisel nii, et sellega seotud tajutav emotsionaalne nö hind oleks väiksem (meenuta eelnevalt loetud ootused-väärtused-hind teooriat Eccles & Wigfield, 2020). Uurimused on näidanud, et grupid, kelle ühistöö motivatsioon on kõrgem ning nad usuvad, et koos töötades jõuavad nad väärtusliku tulemusi saavutavad ka ainealaselt paremaid tulemusi (Klassen & Krawchuk, 2009).
Oluline on läbi mõelda ka see, kellega õppijad koos tegutsevad. Väärtus omaette on erinevate kaaslastega koos töötamise õppimine, kuid kui grupikaaslaste vahetamine ei ole varasemalt saanud harjumuseks, siis võib uute grupiliikmetega kohanemine vajada lisaaega ning vähendada soovi ülesandega meeskonnana tegeleda. Oluline on võimaldada noorukitele aega meeskonnas asjade läbi arutamiseks ning seetõttu võiks planeerida ühist aruteluaega nii tundidesse, kui ka anda võimalus veebikeskondandades või tunniväliseks koostööks. Sarnaselt on ka Yeager (2017) rõhutanud just noorukite sotsiaal-emotsionaalse pädevuse arendamisel (sh meeskonnatöö) sisukate arutelude soodustamise olulisust, kus noored saavad ise kaasa mõelda etteantud ülesande väärtuse osas, kaardistada tundeid, mida nad erinevate teemadega tegeledes kogevad ning leida lahendusi, mida saab hiljem võrrelda näiteks etteantud töölehtedel pakutavate strateegiatega.
Sarnastele põhimõtetele tuginevalt on loodud erinevaid veebivahendeid, mis aitavad ehitada õpilastele justkui tellinguid meenutades neile koostöise õppimisega seotud olulisi aspekte. Neid tellinguid ei pea kasutama vaid veebikeskondades, ka tavapärase meeskonnatöö toetamisel saab ülesandeid disainides pidada silmas erinevate nö müksajate (prompts) lisamist, mis meenutaksid vajalikul hetkel, et tasub enda tegutsemisele kotkavaade võtta ning samuti pakkuda erinevaid lahendusi näiteks töölehtede ja küsimuste näol, mis aitaks keerukast olukorrast edasi saada. Meeskonnatöö oskuse arengu toetamisel peetakse õppijate jaoks esiletoomisel oluliseks (Järvelä et al., 2015; Lyons et al., 2021):
- Õppijate metakognitiivse teadlikkuse suurendamist. Nt ülesannetele lisatakse fookust suunavad küsimused, mis panevad õppijaid analüüsima enda kogetut nii mõtlemise, emotsioonide kui ka motivatsiooni aspektist. Nt Kuidas saame me ülesandest aru? Kuivõrd me usume, et me saame ühiselt planeerituga hakkama? Kuidas ma ennast tunnen X olukorras? Kuidas me teineteist kuulame ja toetame?
- Meeskonnas toimuva õppimise protsessi esiletoomist. Meeskonnas saab arutada, kuidas on üks või teine grupi liige mõistnud õpitut? Kuidas saaks selle pinnalt luua uut teadmist? Mis on see arusaam, mille suunas liigutakse? Mida saaks selleks teha, et õppimine oleks veel tõhusam? Mis on üldse tõhus õppimine?
- Erinevate strateegiate kasutamise planeerimist ja näitlikustamist enamlevinud väljakutset pakkuvates olukordades. Nt luua kokkulepete sõlmimise tööleht, mida grupid saavad vajadusel kasutada; panna kirja küsimused, mis aitavad kaasa ühiste eesmärkide seadmisel ning nende talletamisel; ühiste õppimiskohtade kaardistamine etteantud ajavahemike järel; üksteisele tagasiside andmine näidismudeli kaudu; soovitused esmaseks rollide jaotamiseks nii, et säiliks tõhus õppimine (nt mitte jaotada ära, et üks teeb ühe osa ja teine teise, vaid pigem arutada, mis võiks olla rollid, mida grupp toimimiseks vajab ning leida iga protsessi vahendajaks keegi, kes parajasti tahaks seda osa harjutada, sest see on tema jaoks väljakutse) jms.
Lisaks saab näidisena uurida lähemalt sarnastel alustel koostatud 2022 aasta Õpioskuste talgute ülesannet siit.
Koostööoskusi II ja III kooliastmes aitab kaardistada ka loodav ettevõtlikkuspädevuse e-test.
Keskkoolis ja täiskasvanueas
Keskkooli jõudes ning ka täiskasvanueas ollakse tõenäoliselt juba väga mitmetes koostöisetes olukordades viibinud, erinevaid oskusi omandanud, kuid võimalik, et ka selgeks saanud mõned vähem tõhusad koos töötamise strateegiaid või süvendanud uskumust, et koostöö pole kuigi efektiivne viis õppimiseks. Sellest lähtuvalt on oluline rohkemate kogemuste olemasolul alustada meeskonnatöö oskuste toetamist varasema kogemuse kaardistamisest ja mõtestamisest. Selleks võib kasutada arutelusid, kuid ka näiteks enesehindamise küsimustikku ettevõtluspädevuse hindamisvahendist või enesehindamise manuaalist. Edasi saab soodustada eneseteadlikkuse kasvu erinevatest mõtetest ja tunnetest, mis meeskonnas töötamisega kaasnevad ning vajadusel toetada plaani loomist nende muutmiseks. Lisaks on oluline kaardistada kasutatavaid strateegiaid erinevate ettetulevate väljakutsetega tegelemisel ning vajadusel pakkuda tuge rohkem efektiivsemate strateegiate kasutuselevõtu osas. Ettevõtluspädevuse arendamise ja enesehindamise juhendis (Malleus et al., 2021) tuuakse välja, et üks võimalus koostööoskuste arendamiseks on õpetada märkama n-ö koostöö osaoskusi (nt eesmärkide seadmine, vastutuse jagamine, teistega arvestamine jne). Näiteks teistega arvestamise juures on oluline jälgida, et kõik meeskonnaliikmed saaksid oma mõtted välja öelda (nt sõnastus „Minu arvates võiksime …“, „Mul on ettepanek …“), antakse ja küsitakse tagasisidet ning arvestatakse kõikide meeskonnaliikmetega (nt küsimused „Too palun mõni näide“, „Selgita palun täpsemalt“ jms).
Järgnevalt on esitatud näidis (tekstikast 4) Ettevõtluspädevuse arendamise ja enesehindamise juhendist (Malleus et al., 2021) koostööoskuste võimaliku toetamise kohta. Näidise on kokku pannud Marianne Kallaste.
|
TEKSTIKAST 4 Soovides toetada meeskonnatööoskuste arengut võib õppijatega alustada arutelust meeskonnatöö etappide üle, kus igaühe pingutus määrab meeskonna lõpptulemuse. Õpetaja/õppejõud peaks tooma näiteid oma kogemusest ning uurima õppijate seniseid kogemusi. Seniste kogemuste pealt saab analüüsida, mis põhjustas ühe või teise tulemuse, kuidas õppija end meeskonnatöö olukordades tundis ning mida peaks järgmisel korral teisiti tegema. Õpetaja/õppejõud toetab oma tagasisidega õppijate arutelu. Õppijatega võiks arutada, kuidas meeskonnas töötamine erineb või sarnaneb, kui koos töötab 2, 3, 6, 8 inimest või terve klass. Samuti võiks arutleda, kuidas koostööd peaks korraldama lähtuvalt sellest, kas meeskonnaliikmed valivad üksteist ise või pannakse meeskond kokku õpetaja poolt. Mis juhtub, kui peab koos töötama virtuaalselt? Õpetaja/õppejõu poolt on oluline tuua elulisi näiteid ning küsida õppijate kogemusi ja aidata neid mõtestada. Järgnevalt on toodud üks võimalik ülesanne, mis suunab õppijaid märkama koostööoskuse planeerimise olulisust. Edukas meeskonnatöö eeldab eelkõige ühiselt kokkulepitud eesmärki ning kõikide meeskonnaliikmete pingutust selle eesmärgi nimel. Ilma ühiselt kokkulepitud eesmärgi ja ülesanneteta ei saa liikmed oma tegevusega tulemusse ka panustada. Kui plaanitud on mõni ülesanne meeskonnas, siis tuleks esmalt leppida kokku meeskonnatöö reeglid. Seetõttu saab õppijaid toetada andes neile esmaseks ülesandeks koostöökokkulepete tegemise (sh rollide üle arutelu).
|
