Tõenäoliselt suudame me õpetajana erinevaid meeskondi vaadeldes mõista, millised grupid teevad paremini koostööd, kui teised. Omaette väljakutse on nimetada elemente, millest koostööoskus tegelikult koosneb ehk mis viib lõpuks selleni, et õpilaste vahel tekib soovitud nn sünergia ja liigutakse ühiselt püstitatud eesmärgi poole.

Harvardi ülikooli teadlaste mudelist lähtudes (EASEL, Jones & Bouffard, 2012)  tähendab koostööoskus tegelikult ka enda suhete teadlikku ja efektiivset juhtimist mitmekülgsetes suhtlusolukordades. 

Õpilaste koostööoskusele viitavad seetõttu muuhulgas järgmised väljundnäitajad (Jones et al., 2017):

TEKSTIKAST 1: Õpilaste koostööoskusele viitavad väljundnäitajad (Jones et al., 2017) Õpilane mõistab koos töötamise väärtust; aktsepteerib erinevaid kaaslasi; huvitub erinevatest vaatenurkadest ning kuulab tähelepanelikult teiste mõtteid (ei võta ise koguaeg jutujärge üle ning vanemate õpilaste puhul aitab ka teistel enda mõtteid avada nt küsimuste kaudu);  jagab meeskonnas enda mõtteid ja panustab ühistesse tegevustesse (väiksemate laste puhul läheb siia kategooriasse ka enda mänguasjade jms asjade nt kirjutusvahendite jagamine kaaslastega); täidab meeskonnas sõlmitud kokkuleppeid; töötab teistega koostöös ühise eesmärgi nimel nii pikemaajalisemates (nt koostööprojektid) kui ka väiksemates ülesannetes (nt ühiselt õpitu meenutamine, kokkuvõtete tegemine jm nö koos mõtlemine); vahetab meeskonnas paindlikult rolle võttes vajadusel liidrirolli, kuid töötades efektiivselt ka siis, kui keegi teine on liidri rollis lubades end juhtida;  kaasab teisi ühistesse tegevustesse; toetab teisi õpilasi meeskonnas (nt annab meeskonnas sõna ka neile, kes on seda vähe saanud); märkab, mida kaaslased on hästi teinud ning tunnustab teiste pingutust; annab kaaslastele tagasisidet nii, et see toetab meeskonna arengut (nö konstruktiivne tagasiside); lahendab koostöiselt meeskonnas ettetulevaid keerukusi ning küsib selleks vajadusel abi.

Ometi on ka need indikaatorid sageli liiga laiad, et osata planeerida koostööoskuse arendamist. Vaja on teadmisi selle osas, kuidas need oskused kujunevad ning meetodeid arengu toetamiseks. Samuti kombineerub ju koostööoskus sellega, millise ülesandega parajasti tegeletakse, kui palju on näiteks teemakohaseid teadmisi või siis milline on oskus meeskonnas just õpiülesandeid lahendada. Samuti võib olla erinev näiteks meeskonnas probleemülesande lahendamine või siis lihtsalt õpitu meenutamine ja kinnistamine. On suur tõenäosus, et ühes olukorras koostööd teha oskav õpilane saab paremini hakkama ka teises olukorras, kuid teisalt ei pruugi see alati nii olla (nt koostöö virtuaalkeskkondades). Näiteks võib heast koostööoskusest jääda mulje ka siis, kui tolereeritakse erinevate kaaslaste arvamusi, kuid võidakse tegelikult jääda hätta olukordades, kus tuleb ise juhtroll võtta. Samuti võidakse olla hästi koos töötav meeskond, kuid mitte teada, mida on ühe või teise ülesande puhul tarvis teha, et see oleks võimalikult efektiivne õpikogemus. 

Uuri järgnevas, milliseid meeskonnana probleemi lahendamiseks vajalikke koostöö osaoskusi on enda uurimuses rõhutanud Camacho-Morles jt.(2019). Oskusele klikates ilmub alla ka selle täpsem selgitus.

Samavõrra olulised on meeskonnas probleemülesannete lahendamisel lisaks koostööoskustele ka kognitiivsed ehk probleemilahendusoskused, näiteks erinevate vajalike infokildude/teabe  kogumine, süsteemi loomine, ebamäärasuse talumine (nt töötamine kindla lahenduseta olukordades), probleemi analüüsimine, eesmärkide seadmine, seoste loomine, põhjuslikkuse rakendamine (“kui…siis”), hüpoteeside püstitamine. 

---

ÜLESANNE 3. Oled nüüd põhjalikult tutvunud väga erinevate koostööoskusi kirjeldavate elementidega. Mõtle enda õpetatava klassi peale (või meeskonna peale, milles töötad) ning kirjuta enda jaoks  välja 5 elementi, mida arvad, et vajaks nende puhul terve grupiga arendamist parema meeskonnatöö saavutamise nimel. 

Lisa elementidele põhjendus, et miks Sa nii arvad, ehk siis kust Sa tead?