Lk 4

Vaimulikuks õppimine algas noviitsiajaga s.t. perioodiga, mis pidi näitama, kas poiss on üldse võimeline teadmisi omandama, distsipliinile alluma, vastavate reeglite järgi elama ja ilmalikest lõbudest lahti ütlema.

Ka vaimulike kasvatuses oli “õpipoisi periood” kõige õigusetum. Sellesse perioodi jäi kirjatarkuse omandamine. Vaimulik seisus oli mõneti vahepealne aadlike ja kolmanda seisuse vahel, selle seisuse piirid olid kõige hägusemad. Nimelt võis madalast soost pärit poiss, kui tal oli vaimuandeid, tahtejõudu ja püsivust, saavutada küllalt kõrge koha kiriku hierarhias. Kuigi, mida aeg edasi, seda kindlam oli eriti Lääne-Euroopa katoliku kiriku süsteemis (erinevalt Bütsantsi kreeka kirikust), et kõrgemad kohad kirikuhierarhias olid vaid aadlisoost õpetatud meeste päralt, oli siiski just kirikumeeste hulgas üsna palju madalast tõusnud ning tänu oma annetele, sealhulgas kahtlemata eelkõige heale kõneoskusele aga mõnikord ka eeskujulikule vagale askeetlikule elule kõrge positsiooni ning mõjujõu ja kuulsuse saavutanud mehi. Ka paavstide hulgas oli madala päritoluga kuid tugeva tahtejõuga ja pika askeedieluga silmapaistnud mehi.

Nagu rüütliks, nii ka munkadeks ei pühitsetud alaealisi. Noormees pidi 21 aastat vana olema, kui talle see au osaks sai. Just nimelt au, sest kogu õppimise aja jooksul sisendati noviitsile, et pühendumine Jumala teenimisele on ülim, mis siin mööduvas ja patuses maailmas osaks võib saada. Peame mäletama, et ka siin olid silme ees eeskujud, pidevalt mitte ainult nähti üht või teist eriti karmi ja vaga meest, vaid osati ja võidi lugeda kloostri raamatukogu arvukatest raamatutest kõige kuulsamatest, targematest ja õigematest jumalateenritest. Nagu noor rüütel tahtis olla kangelaste moodi, tahtis pühendunud munk saada kuulsamate kirikuisade ja pühakute eeskujul väljavalituks. Oli ju siin panus palju kõrgem: kaalul oli igavene elu.

Mungad olid tavaelust kõige erinevamad ja ka salapärasemad. Nende tegevus- ja elukeskkond oli võõras ja ranged käitumisreeglid kutsusid esile imetlust ja lugupidamist. Munki ei tohtinud häirida tavaelu probleemid.


Maria Tilk, Tallinna Ülikool 2009