Väärtust loov mõtlemine ja lahenduste leidmine hõlmab endas loovust, probleemilahendust, planeerimist, eetilisust ja jätkusuutlikkust (vt joonis 4)

Joonis 4. Väärtust loov mõtlemine ja lahenduste leidmine (Arro et al., 2018)

Loovus (creativity)

Oskus leida seoseid ja sarnasusi olemasolevates süsteemides ja teadmistes viisil, mis toetab uudse ja väärtusliku terviku loomist.

Loovust võib käsitleda kui protsessi, mille käigus seotakse erilaadseid infoühikuid uudseks ja kindlas kontekstis funktsionaalseks tervikuks. Loovus on arendatav, sõltudes seejuures töömälust ja mõtlemise paindlikkusest ning eeldades sügavaid teadmisi, ilma milleta pole võimalik seoseid leida. Loovus võib avalduda nii oskuses leida seoseid näiliselt mitteseotud asjade vahel, kui ka oskuses toota erinevaid ideid konkreetse probleemi lahendamiseks. Loovuse arengut saab toetada loovate lahenduste otsimist eeldavate õpitegevuste abil.

Probleemilahendusoskus (problem solving)

Oskus märgata ja määratleda probleemi, valida lahendusstrateegia, viia see strateegia ellu ning hinnata lahenduse edukust.

Probleemilahendusoskusena võib käsitleda kui keerukate, raskesti määratletavate, ebaselgete piirangute ja mitme lahendusvariandiga probleemide märkamist ja lahendamist.  Probleemilahendusoskuse arengut saab  toetada õpitegevuste abil, mis võimaldavad läbida  probleemide lahendamise protsessi viis etappi: 1) oskus probleemi märgata, 2) oskus probleemi määratleda ja esitada, 3) oskus tegevust planeerida ja valida sobiv lahendusstrateegia, 4) oskus viia see strateegia ellu, 5) oskus hinnata, kas saavutatu vastas eelnevalt seatud eesmärgile ja hinnata iseenda edukust lahendajana.

Planeerimisoskus e kavandamisoskus (planning)

Oskus tegevusi läbi mõelda, organiseerida ja suunata soovitud eesmärgi saavutamiseks.

Planeerimine on tegevuste läbimõtlemine ja nende organiseerimine soovitud eesmärgi saavutamiseks. Eduka planeerimise eeldus on oskus seda protsessi ise jälgida ja suunata, teadvustades eesmärki, selleni viivaid samme otstarbekas järjekorras ning võimet iga sammu järel analüüsida, kas see viis lõppeesmärgile lähemale või mitte. Heale planeerimisoskusele on omane teatav paindlikkus olukorra muutudes eesmärke ja/või vahendeid muuta. Planeerimisoskus on üks oluline osa probleemilahendusoskusest ning selle arengut saab toetada probleemülesannete lahendamise abil.

Eetilisus ja jätkusuutlikkus (ethics and sustainability)

Suutlikkus mõista ja oma tegemistes järgida sotsiaalse ja loodusliku keskkonna jätkusuutlikkuse põhimõtteid, arvestades otsuste tegemisel eetiliste kaalutlustega.

Eetikapädevus tähendab eetika-alast teadlikkust ja võimet mõista eetilisi probleeme, oskust ja tahet suhelda ja argumenteerida antud teemadel. Eetilisus ja jätkusuutlikkus loob aluse süsteemseks ja ettenägelikuks mõtlemiseks selliste otsuste vastuvõtmisel, mis toetavad indiviidide ja organisatsioonide jätkusuutlikku ja tasakaalukat tegutsemist majanduslike, sotsiaalsete ja keskkonnaga seotud eesmärkide realiseerimisel. Eetiline ja jätkusuutlik mõtlemine eeldab teadmisi asjakohastes valdkondades ning enda teadmiste piiride teadvustamist, samuti keerukate mõtlemisoskuste rakendamist. See eeldab ka mõtlemise arengu sellist taset, mis võimaldab mõista vahetult mitte käegakatsutavat, vaid abstraktset informatsiooni, näiteks põhjus-tagajärg seoseid või nähtuste süsteemset ülesehitust, näiteks ökosüsteemi. Ettevõtlik, eetiliselt ja jätkusuutlikult mõtlev indiviid kasutab teadmisi ühiskonna normidest, tavadest ja väärtustest, et luua uut väärtust, kahjustamata sidusgruppide huve.