Õpilaste ettevõtlikkust toetavat kombineritud õppemeetodit kasutas ehituse erialade kutseõpetaja ehitustööriistade teema õppes. Õpi
lastel puudus varasem praktiline kokkupuude kutsealal kasutatavatest tööriistadega.
Eesmärk oli toetada ehitustööriistade tundmaõppimist enne praktiliste harjutuse juurde asumist. Õppe tulemusel suutsid õppijad tööjuhistes nimetatud tööriistu ära tunda, nende kasutamise võimalusi kirjeldada ja omasid ülevaadet tööriistade hindadest.
Õppemeetodi rakendamiseks koostas õpetaja õppeülesande, õppija juhise ja töölehe. Õpe viidi läbi kolmes etapis erinevate õppepäevade jooksul. Õpikeskondadena kasutati nii erialaõppe klassi, kooli praktikabaasi ja ehituspoodi.
Esimeses etapis, mis viidi läbi eriala õppeklassis, kaardistasid õppijad oma esialgsed teadmised ehitustööriistadest fotode abil, püüdes fotodel olevatele tööriistadele nimetusi anda. Seejärel andis õpetaja ülevaate ehitustööriistadest. Õppeülesande juurde asudes selgitas õpetaja õppijatele ülesannet ja töölehte. Õppijad kirjutasid läbitud teooriaõppe põhjal iseseisvalt töölehel olevate tööriistade juurde nimetused. Tulemused vaadati koos üle ja iga õpilane sai selle põhjal oma teadmistele tagasisidet.
Teises etapis kooli õppebaasis demonstreeris õpetaja samu ehitustööriistu, nende käsitsemist ja hooldamist. Õppijad said tööriistu lähemalt oma käes vaadelda. See võimaldas teadmisi juurde omandada ja kinnistada.
Kolmandas etapis ehitustarvete kaupluses oli õpilaste ülesandeks töölehel olevad tööriistad üles otsida, poetöötajate abi kasutades neid võrrelda ning kindlaks teha ja töölehele lisada tööriistade hinnad. Tõendamaks ülesande sooritamist pidid õppijad telefoniga pildistama ennast koos töölehel olevate ehitustööriistadega ja esitama täidetud töölehe ja foto.
Selle näite puhul kasutati õppemeetodit müürsepa ja betoneerija eriala 4. taseme kutsekeskharidusõppes koolipõhises õppevormis õppijatega. Seda saab aga kasutada erinevate õppetasemete ning erinevate erialade õppes, kui eesmärgiks on tundma õppida kutsealases tegevuses kasutatavaid töövahendeid ja -riistu, seadmeid või materjale.
Selle näite puhul oli õppe maht orienteeruvalt 6 akadeemilist tundi, kuid õppemeetodit on võimalik kohandada erineva õppemahu jaoks.
Strateegiat saab rakendada erineval viisil lähtuvalt õppijate vajadustest, eelnevatest teadmistest ja kogemusest, kasutades erinevaid õpikeskkondi, ja töökorraldust (individuaalset tööd või rühmatööd).
Kombineeritud meetod aitab kinnistada teooriateadmisi ja võimaldab:
- rakendada erinevaid lõiminguid, näiteks liikumine, keelepädevus;
- kasutada erinevaid digivahendeid, mis võimaldab toetada õppijate digipädevuste arengut;
- lõimida teooria- ja praktilist õpet;
- kasutada mitmekesiseid õpikeskkondi;
- arendada ettevõtlikkuspädevust. Arendatavad pädevusvaldkonnad ja alapädevused on toodud järgnevas tabelis.
| Pädevusvaldkond |
Alapädevus |
| Enesejutimine |
Arenguuskumus Autonoomne motivatioon Metatunnetus |
| Sotsiaalsete olukordade lahendamine |
Algatusvõime Suhtlemisoksused |
| Väärtust loov mõtlemine ja lahenduste leidmine |
Loovus Probleemilahendusoskus Planeerimisoskus |
| Äriideede elluviimine |
Keskkonna mõistmine Finantskirjaoskus |