Seda strateegiat rakendati erinevate erialade kutseõppes Hollandi kutseõppeasutuse projektõppe keskuses.
Strateegiat kasutati erinevate õppijate sihtrühmade õppeks. Projekti rakendati valikõpingute raames ja õppijaid julgustati erialaõpingute jooksul vähemalt ühest projektist osa võtma. Projektõpet viidi läbi kooli struktuuris olevas eraldi projektõppe keskuses, mis paiknes väljaspool kooli ruume.
Projektide eesmärgiks oli väljastpoolt kooli tulevate vajaduste või probleemide lahendamine. Igal vajadusel või probleemil oli kindel “omanik”, kes selle raames projektõppe keskusega koostööd soovis teha. Näiteks kavandati ja viidi läbi väga erinevaid üritusi sh seminare, töötube ja konverentse, samuti teemapäevi (keskkonna jätkusuutlikkuse teemal jne), mille vajadus tuli kas kohaliku omavalitsuse, mõne organisatsiooni või ettevõtte poolt.
Eesmärgiks oli luua keskkond, kus õpilased saaksid omandada uusi ning rakendada seni omandatud teadmisi ja oskusi, töötades kompleksse interdistsiplinaarse, kas töömaailmast, kogukonnast või ühiskonnast tuleneva vajaduse, probleemi, väljakutsega. Samuti oli eesmärgiks luua erinevate erialade ja kursuste õpilastele mitmekülgne õpikeskkond interdistsiplinaarseks koostööks heterogeensetes meeskondades. Üheks strateegia kasutamise eesmärgiks oli pakkuda mõnevõrra probleemse taustaga õpilastele laiemat vaatenurka neile pakutavatest valikutest, oskustest ja võimalustest, mida nad ei olnud seni teadvustanud ja millega nad väljaspool seda valikkursust ei oleks kokku puutunud.
Kutseõppeastuse õpetajad ja projektikeskuse juhendajad valmistasid protsessi ette, luues keskkonna, kus saaks keskenduda õppimisele, mitte protsessi pidevale ümberselgitamisele. Selleks lõid nad esmalt tugeva sidusrühmade võrgustiku, mille liikmed pakuksid väljakutseid ning oleksid protsessis nende nö omaniku rollis. Seejärel määratleti koostöös partneritega reaalsed vajadused, probleemid või väljakutsed, mille tulemus ei peaks olema niiöelda kivisse raiutud (divergentse lahendusega). Samuti selgitasid juhendajad oma välistele partneritele väljakutse omaniku rolli ja kohustusi ning lepiti detailselt kokku, mis rolli kannab projektis probleemi omanik ja millist juhendaja.
Projekte alustati sellega, et vajaduse, probleemi või väljakutse omanik ise tutvustas seda õpilastele. Seejärel moodustati õpilastest projektimeeskonnad, milles iga õpilane sai panustada lähtuvalt oma oskustest ja tema enda poolt määratletud rollist meeskonnas. Järgnes eesmärkide püstitamine, tegevuste planeerimine ja elluviimine. Koostööpartneri poolt määratud tähtajal esitleti projekti tulemusi kas siis väljakutse omanikule, näiteks selleks korraldatud üritusel. Järgnes nö tähistamine, kus õpilastel võimaldati tehtut peegeldada ja tagasisidet ning tunnustust saada. Arvestades erinevate õpilaste tausta, individuaalseid eesmärke ning nende erinevaid rolle meeskonnas, viidi hindamine läbi vastastikuse hindamisena. Iga osaleja andis hinnangu meeskonnakaaslaste panusele meeskonna töösse ja tulemustesse. Õpilased reflekteerisid ka oma tegevust, püüdes leida enda jaoks vastuseid mõnedele etteantud küsimustele, näiteks: „Kas/kuidas probleem sai lahenduse? Milline on loogiline järgmine samm? Kuidas väljakutse omanik on tulemustega rahul?”.
Arendatavad pädevusvaldkonnad ja alapädevused on toodud järgnevas tabelis.
| Pädevusvaldkond | Alapädevus |
| Enesejutimine |
Arenguuskumus Autonoomne motivatioon Emotsioonidega toimetulek Metatunnetus |
| Sotsiaalsete olukordade lahendamine |
Algatusvõime Suhtlemisoksused Koostööoskused |
| Väärtust loov mõtlemine ja lahenduste leidmine |
Loovus Probleemilahendusoskus Planeerimisoskus Eetilisus ja jätkusuutlikkus |