Seda õppemeetodit kasutati ohvitseride õpetamisel tulevikuoskuste teema õppimisel.
Selle õppemeetodi rakendamisel tuleb õpetajal esmalt õpitava teema osas püstitada teatud arv küsimusi, et nendele vastamine tagaks õpitava teema vajaliku tervikliku sisu õppimise või kordamise ja oleks kooskõlas seatud õpiväljundi(te)ga. Need küsimused tuleb kirjutada suurtele paberlehtedele ja riputada ringiratast seintele. Antud näite puhul oli igale paberile kirjutatud üks kümnest tulevikuoskusest (mõtestamine, sotsiaalne intelligentsus, loovus ja kohanemine, kultuuridevaheline kompetents, programmeeriv mõtlemine, uue meedia kirjaoskus, transdistsiplinaarsus, disainmõtlemine, enesejuhtimine ja kognitiivse koormuse ohjamine, virtuaalne koostöö), mille kohta õppijad pidid infot leidma internetist ja paberitele kirjutama.
Tunni alguses õpetaja teeb sissejuhatuse, kus selgitab teemat, õpiväljundeid ja õppimise meetodit. Seejärel jagab ta õppijad lähtuvalt küsimuste arvust rühmadesse (antud näite puhul tuli kümme rühma) ja suunab iga rühma ühe küsimuse juurde, millele hakatakse vastust/infot otsima internetist. Kasutatakse oma nutitelefone. Seda esimest küsimust nimetatakse iga rühma koduküsimuseks. Kui küsimusele vastamise aeg on möödas (2 min), siis õpetaja palub rühmadel liikuda järgmise küsimuse juurde. Esmalt loetakse juba küsimusele lisatud vastuseid ning seejärel rühm otsib internetist lisainformatsiooni ja lisab oma vastused juurde või täiendab olemasolevaid vastuseid. Selleks antakse aega 3 minutit.
Selline liikumine toimub senikaua, kuni iga rühm jõuab oma esimese küsimuse ehk koduküsimuse juurde tagasi. Iga rühm loeb üle teiste rühmade lisatud vastused ning teevad nendest kokkuvõtte ja selle alusel esitluse. Peale iga rühma esitlust toimub kokkuvõttev arutelu tulevikuoskustest.
Selle õppemeetodi rakendamisega antakse õppijatele aktiivne roll õppeprotsessis, mis võimaldab õppijatel jagada oma arusaamu teema õppimisel ja toetab samal ajal koosõppimist ning annab tagasisidet selle kohta, kuidas õppijad on õpitavat teemat mõistnud. Lisaks võimaldab see õpetamispraktika lõimida õpitavat teemat ja internetist infot otsimise oskust.
See õppemeetod on sobilik erinevates erialavaldkondades uue teema õppimiseks ja/või kordamiseks, aga ka õppijate varasemate teadmiste ja kogemuste jagamiseks õpitava teema kontekstis. Lisaks saab õpetaja seda õppemeetodit mitmel viisil modifitseerida, et see vastaks õppeülesandele, õpiväljunditele ja /või sihtrühma vajadustele.
See õppemeetod võimaldab arendada ka ettevõtlikkuspädevust. Arendatavad pädevusvaldkonnad ja alapädevused on esitatud järgnevas tabelis.
| Pädevusvaldkond | Alapädevus |
| Enesejutimine |
Arenguuskumus Autonoomne motivatioon Metatunnetus |
| Sotsiaalsete olukordade lahendamine |
Algatusvõime Suhtlemisoksused Koostööoskused Eetilisus ja jätkusuutlikkus |
| Väärtust loov mõtlemine ja lahenduste leidmine |
Loovus Planeerimisoskus Eetilisus ja jätkusuutlikkus |