Insuldi sümptomid e. haigustunnused

• Tavaliselt algab insult äkki (tihti une pealt, tugitoolis istudes).

• Väga iseloomulik leid on ühe kehapoole (k. a. näopoole) halvatus ja tundehäire.

• Ka halvatuse ulatus võib olla väga erinev: täielikust liikumatusest kuni vähese nõrkuseni, mis väljendub ainult väsitavamate tegevuste juures.

• Halvatud kehapoolel ei jaksa inimene oma kätt või jalga tõsta.

• Näo halvatuse korral on üks näo pool liikumatu ja lõtvunud, kõige selgemini on näha suunurga allavajumist.

• Parema kehapoole halvatusega koos võivad esineda kõnehäired e. afaasia. Haige ei pruugi mõista räägitavat ja/või ei suuda ise ennast kõnes väljendada.

• Vasaku kehapoole halvatuse korral võib olla häiritud keha keskjoonest vasakule poole jääva ruumi adekvaatne tajumine.

• Vasakukäelistel võib kõnehäire esineda vasakpoolse halvatuse korral ja ruumitunnetuse häire parempoolse halvatuse korral.
  

Võivad esineda veel

• neelamishäire, tasakaaluhäire,

• nägemishäire, topeltnägemine, vaatevälja väljalangemine, pimedus ühes või mõlemas silmas. Insuldipuhune nägemishäire ei ole prillide ega silmaoperatsiooniga korrigeeritav, sest kahjustatud on aju sees asuv nägemisaistinguid vastuvõttev ala, mitte silm.

• Rasketel insuldi juhtudel esineb uimasus või koguni teadvusekaotus.

• Peaaegu alati koos mõne eelneva sümptomiga (mitte kunagi üksi) tekivad põie- ja seedetegevuse häired, mäluhäired, pearinglus, rahutus, depressioon, psüühika- ja teadvushäired, uimasus, peavalu.

• Püsivat vaimsete võimete langust (dementsust) võib insult samuti põhjustada, eriti suur tõenäosus on korduvate insultide puhul.