Intervjuu kavandamine ja läbiviimine

Kvalitatiivse intervjuu läbiviimisel on esimeseks sammuks intervjueeritavate valik. Kvalitatiivses uuringus  tavatsetakse kasutada eemärgile vastavat valimit (purposive sampling). Sellisel juhul võetakse valimisse uurija poolt populatsioonist valitud isikud,kes vastavad uurimuses seatud kriteeriumitele. Juhul, kui tehakse valim nendest subjektidest, keda on kõige mugavam valida või kõige hõlpsam leida, räägitakse mugavusvalimist või mugavuse kriteeriumist. 

Intervjuu läbiviimiseks koostatakse intervjuu kava. Intervjuu kava koostatakse nii, et selle abil oleks võimalik saada vastused uurimistöö uurimisküsimustele. Intervjuu on soovitav kavandada temaatiliste plokkide kaupa, st et igale uurimisküsimusele aitaks vastuseid leida konkreetne küsimuste plokk. Intervjuuküsimuste kontrollimiseks viiakse läbi prooviintervjuud. Prooviintervjuude käigus katsetatakse intervjuu küsimuste sobivust, st kas moodustatud intervjuuküsimused on intervjueeritavatele arusaadavad ja kas nende kaudu on võimalik saada vastuseid uurimisküsimustele. Prooviintervjuude käigus samuti kontrollitakse kui palju aega vajatakse intervjuude läbiviimiseks ning kontrollitakse kasutatavat intervjuutehnikat (diktofonid, mikrofonid jms). Prooviintervjuude käigus harjutatakse ka intervjueerimist. Intervjueerimine vajab hoolikat ettevalmistamist ja teatud oskusi. Fontana ja Frey (1994) on intervjuurimist nimetanud kunstiks.

Intervjuu läbiviimiseks tuleb saada luba intervjueeritavalt ja leppida selleks kokku sobiv aeg. Tavaliselt kulgeb intervjuu mitmes etapis. Intervjuud alustades, nn sissejuhatavas etapis, tuleb kinnitada intervjueeritava anonüümsust (st et intervjueeritava nime ega ka intervjuu vältel mainitud isikute nimesid ei avaldata) ja anda lühikene informatsioon uurimuse kohta, selgitada, miks intervjuud tehakse, miks konkreetne intervjueeritav valiti ja miks tema arvamus on oluline. Kirjeldatakse samuti, kuidas kasutatakse intervjuu analüüsi tulemusi. Lisaks tuleb küsida luba intervjuu salvestamiseks ja märkmete tegemiseks. Intervjueeritav allkirjastab ka informeeritud nõusoleku lehe (informed consent), mis kinnitab, et intervjueeritav teab uuringu eesmärki ja on selles nõus vabatahtlikult osalema. Intervjuueeritav võib intervjuu igal ajahetkel katkestada ja sellest loobuda - see on seotud vabatahtlikkuse põhimõttega. Lastega tehtud intervjuude puhul kehtivad erinormid ja erinõuded, millega tuleb uuringu alguses tutvuda.

Hea intervjuu on selline, kus intervjueerija formuleerib küsimused selgelt ja ühemõtteliselt, kuulab tähelepanelikult intervjueeritava vastuseid ja säilitab neutraalse hoiaku, et mitte vastajat mõjutada. Optimaalne intervjuu kestab ligikaudu üks tund, kuid erinevate intervjuu vormide puhul võivad intervjuud olla lühemad või pikemad. On enesestmõistetav, et intervjueeritavat tuleb intervjuu ja selleks leitud aja eest tänada.

Peale intervjuud tuleb kirja panna muljed intervjuu käigust, milline oli intervjuu õhkkond, kas intervjueeritv vastas kõikidele küimustele, kas intervjueeritav oli avatud või kinnine, milliste küsimuste puhul kõhkles või kahtles.  Need tähelepanekud aitavad hiljem intervjuu töötlemisel sellest paremini aru saada ja intervjuuvastuseid tõlgendada. Intervjuu transkriptsiooni võib saata intervjueeritavale kommenteerimiseks, et kindlustada, kas uurija on intervjueeritava mõtetest õigesti aru saanud.

Intervjuude kohta on soovitav teha andmebaas, mis sisaldaks järgmist informatsiooni: keda intervjueeriti (vajadusel pseudonüümid), aeg, kuupäev ja kellaaeg, intervjuu kestvus ning toimumiskoht.

Vaata mõningaid inglise keelseid videoklippe intervjuu läbiviimisest ja näiteid headest ning halbadest intervjuudest.