Intervjuu, vaatlus ja sisuanalüüs
Intervjuu valimise põhjendused
Andmekogumismeetodite valik sõltub meie uurimuse eesmärgist ja uurimisküsimustest.
Intervjuu kui andmekogumismeetod sobib järgnevatel põhjustel:
- Kõne all on vähe uuritud, tundmatu valdkond.
- Uurijal on vastuste suunda raske ette näha, intervjueeritav võib rääkida endast ja teemast rohkem, kui uurija on suutnud ennustada
- Eesmärk on nähtust/ tähendust mõista, tüüpilisus on teisejärguline.
- Tulemused soovitatakse paigutada laiemasse konteksti.
- Uurimuse seisukohalt on oluline vastaja näoilmet ja zeste näha.
- Enamik küsimusi on avatud ning nõuavad pikki, põhjalikke ja erinevaid vastuseid.
- Vastused nõuavad põhjendusi.
- Tegemist on tundlike, raskete ja personaalsete teemade ning valdkondade ning emotsioonide uurimisega (Denscombe, 2003, lk 165).
Viimases punkti osas ei ole uurijate vahel täielikku üksmeelt. Osa uurijaid arvab, et selliseid teemasid on parem uurida ankeetküsitlusega, kus uuritav võib jääda anonüümseks ning tal ei teki uurijaga lähedast kontakti.
Mõtisklus
Mõtle hetke ning esita üks teema ja uurimisküsimus, mille puhul oleks otstarbekas kasutada intervjuumeetodit.
Jaga oma mõtteid õpingukaaslaste ja tuutoriga.
Litsenseeritud: Creative Commons Attribution Non-commercial No Derivatives License 3.0