Sissejuhatus

Intervjuu ja vaatlus on olulised kvalitatiivsete andmete kogumise meetodid. Kvalitatiivsete meetodite ulatuslik levik leidis sotsiaalteadustes aset peamiselt 1990. aastatel. Näiteks, konstruktivism kui kvalitatiivne lähenemine eeldab, et reaalsus on sotsiaalselt konstrueeritud. Konstruktivistide jaoks pole teadmised reaalse maailma objektiivne ja passiivne peegeldus, vaid inimeste poolt keelelis-kultuurilises ja ajaloolises kontekstis konstrueeritud. Konstruktivism tugineb ontoloogial, mis lähtub relativismist. Konstruktivistlikud uurijad leiavad, et uurija ülesanne on mõista mitmekesiseid teadmuse ja tähendusmaailma sotsiaalseid konstruktsioone ja nad kasutavad uurimismeetodeid nagu intervjuud ja vaatlused, mis võimaldavad omandada mitmekesiseid perspektiive selle mõistmiseks. Konstriktivistliku käsitluse kohaselt aitavad teaduslikus uurimuses osalejad konstrueerida nn "reaalsust" koos uurijaga (Robson, 2002). Uuringud kognitiivse neuroteaduse valdkonnast näitavad, et meie füüsiline ehitus mõjutab seda, mida ja kuidas me teame (Rizzolatti, Fadiga, Fogassi ja Gallese 1997).

Käesolevas õpiobjektis käsitletakse intervjuud ja vaatlust ning pööratakse tähelepanu eelnimetatud meetodite eelistele ja puudustele. Käsitletakse intervjuu ja vaatluse liike ja erivorme ning tuuakse inglise keelseid materjali täiendavaid videoklippe. Õpiobjektis käsitletakse ka kvalitatiivsete andmete sisuanalüüsi. Kirjeldatakse lühidalt teoreetilist kodeerimist ja selle erivorme.