Teoreetiline kodeerimine

Teoreetiline kodeerimine on andmeanalüüsi protsess, mille eesmärk on luua põhistatud teooriat. Seda protseduuri tutvustasid Glaser ja Strauss (1967). Edaspidi eelnimetatud uurijad eraldusid ja  teooria arendamine läks kahes erinevas suunas. Strauss ja Corbin (1990) on põhistatud teooriat mõnevõrra modifitseerinud ja seda tuntakse ka pideva võrdleva analüüsi nime all. Tõlgendamisprotsessis eristatakse erinevaid tekstiga töötamise protseduure:

• Avatud kodeerimine (Open coding).
• Telgkodeerimine (Axial coding).
• Valikuline kodeerimine (Selective coding)

Need on tekstimaterjali käsitlemise erinevad viisid, mille vahel uurija võib vajadusel edasi-tagasi liikuda ja mida võib analüüsi käigus kombineerida.

Avatud kodeerimine:

• Rida realt analüüs.
• Lause või paragrahvi analüüs – "mis on peamine idee, mis on selles lauses või paragrahvis esitatud".
• Kirjutada peamised mõisted reaäärele või kaartidele nii nagu nad analüüsis esile kerkivad.
• Tulemuseks on koodide ja kategooriate süsteem ning memod.
• Kui kategooriad on määratletud, siis on võimalik määratleda omadused ja dimensioonid. 

Näiteks kategooria "lendamine" omadused:

• Lendamine – [mis iseloomustab seda kategooriat]
• Miks?
• Millal?
• Kui kaua?
• Kui kaugele?
• Kui kiiresti?
• Kui kõrgel?
• Me võime olla samuti huvitatud sellest, kuidas need omadused varieeruvad [linnu lennuvõime on erinev lennuki lennuvõimest.

Võib eristada järgmisi variatsioone:

Omadus             Dimensioon
Kõrgus:              kõrge – madal
Kiirus:                kiire – aeglane
Periood:            pikk – lühike
Sellise omaduste ja dimensioonide kirjeldamise abil eristame me üksteisest kategooriad ja võime hakata formuleerima iseloomulikke esinemisviise (pattern).