Skip navigation

Intervjuu sisuanalüüs

Intervjuu analüüs algab enamasti andmestiku litereerimisega/transkribeerimisega, mille all mõeldakse salvestatud intervjuu sõnasõnalist üleskirjutamist. Kui räägitud kõne on muutunud kirjalikuks tekstiks, saab seda üha uuesti lugeda ja jõuda andmestiku esialgse liigendamiseni.

Liigendamine võib tähendada andmestiku tüpiseerimist või eri teemade vaatlemist. Analüüs on loov protsess, mis muudab edenedes oma kuju. See on kohati raske töö, mis nõuab kannatlikkust ja hindamisvõimet ning mille tulemusel antakse toormaterjalile paremini mõistetav kuju (Hirsijärvi ja Huttunen, 2005, lk. 202).

Analüüs võib tähendada

  • nähtuse oluliste tunnusjoonte väljatoomist,
  • sarnaste kogemuste või tähenduste otsimist,
  • erinevuste kirjeldamist.

Tõlgenduse abil püütakse tuua uuritavast nähtusest või inimesest esile midagi sellist, mis suurendaks meie arusaamist kõnealusest teemast. (Hirsijärvi ja Huttunen, 2005, lk. 202).

Flicki (2006) sõnul võib eristada kaht põhistrateegiat tekstidega töötamisel. Üks võimalus on tekstist teatud väited esile tõsta ja näidata nende konteksti. Neile lisatakse tõlgendav lõik, aga vahel ka terve lehekülje pikkune tõlgendus. Tulemuseks on tekstimaterjali suurenemine. Selliste analüüsivormide hulka kuuluvad nt vestlus- ja diskursusanalüüs ning osa narratiivseid analüüse (Laherand, 2008, lk 284-285).

Teine tekstianalüüsi suund taotleb tekstimaterjali vähendamist parafraseerimise, summeerimise ja kategooriate moodustamisega. Seda suunda esindavad teoreetiline kodeerimine ja kvalitatiivne sisuanalüüs (Laherand, 2008, lk 285).

Tekstimaterjali suurendavaid ja vähendavaid strateegiaid võib rakendada nii iseseisvalt kui ka kombineeritult.

Mõtisklus

Mõtle hetke, kas oled kasutanud kvalitatiivseid sisuanalüüsi meetodeid. Mis on Sinu jaoks osutunud kõige probleemsemaks/keerukamaks kvalitatiivse sisuanalüüsi protsessis? Jaga oma kogemusi õpingukaaslaste ja tuutoriga.

Litsenseeritud: Creative Commons Attribution Non-commercial No Derivatives License 3.0