Kvalitatiivne sisuanalüüs

Sisuanalüüsil on pikk ajalugu ja seda n kasutatud Skandinaavias juba 18. sajandil ning USA-s 20. sajandi algul.  

Eesmärgiks on leida

• sõnumite tähendusi,
• teemasid,
• rõhuasetusi ja
• saada aru nende esitamise organisatsioonist ja protsessist;
• leida mitmesuguseid seletusi, alternatiivseid vaatenurki, vastandlikke seisukohti,
• tekstide erinevat kasutust erinevate rühmade poolt.

Põhimõtteliselt toimub siingi kategooriate moodustamine - sarnase tähendusega tekstiosad koondatakse vastavate kategooriate alla. Need võivad esindada nii selgelt väljaöeldud kui ka mõista antud sõnumeid. Tekstiandmete sisu tõlgendatakse süstemaatilise liigendamis- ja kodeerimisprotsessi ning teemade või mustrite kindlakstegemise abil.

Hsieh ja Shannon (2005, tsiteeritud Laherand, 2008) defineerivad kvalitatiivset sisuanalüüsi kui uurimismeetodit, mida rakendatakse tekstiandmete sisu subjektiivseks tõlgendamiseks süstemaatilise liigendamis- ja kodeerimisprotsessi ning teemade või mustrite kindlakstegemise abil. Eri autorid on rääkinud erinevatest sisuanalüüsi vormidest. Hsieh ja Shannon (2005) eristavad tavapärast, suunatud ja summeerivat sisuanalüüsi. 

Tavapärast sisuanalüüsi kasutatakse siis, kui soovitakse midagi kirjeldada ning huvipakkuva nähtuse kohta ei ole piisavalt teooriaid või uurimisandmeid. Sellisel juhul püütakse vältida eelnevalt määratletud kategooriaid ja nende nimed püütakse leida andmetest. Kõigepealt leotakse kogu intervjuuteksti, et tunnetada tervikut ja seejärel tõstetakse tekstist esile sõnad, mis näivad väljendavat kõige tähtsamaid mõtteid või kontseptsioone. Seda protsessi korratakse ning tekivad koodide nimetused, mis hõlmavad rohkem kui üht võtmesõna. Need tulenevad sageli tekstist ja moodustavad esialgse kodeerimisskeemi. Seejärel ühendatakse koodid kategooriateks, mis moodustavad hierarhilise struktuuri (Laherand, 2008, lk.291-292).

Suunatud sisuanalüüsi kasutatakse juhul kui uuritava nähtuse kohta on olemas teooriaid ja olemasolevad käsitlused vajavad edasiarendamist. Suunatud sisuanalüüsi eesmärk on kinnitada või edasi arendada mingit teoreetilist raamistikku või teooriat. Seda on kirjeldatud ka kui deduktiivset kategooriate moodustamist. See on tavapärasest sisuanalüüsist struktureeritum protsess. Esialgne kodeerimisskeem leitakse olemasoleva teooria või seniste uurimuste põhimõistetest või muutujatest. Hilisemas töötluses alustatakse kodeerimist eelnevalt määratud koodidega, kuid vajadusel lisatakse uusi koode. Suunatud sisuanalüüsi tulemused võivad pakkuda teooriat toetavaid või mittetoetavaid tõendeid (Laherand, 2008, lk.292-296).

Summeeriv kvalitatiivne sisuanalüüs saab alguse teatud sõnade või muude sisuüksuste leidmisega tekstist ja nende arvu kindlaksmäärmisega, eesmärgiga mõista sõnade vm sisu kontekstilist kasutamist.