Linnakorralduse lõputööde lühikirjeldused

• Siin lehel leiad "Linnakorralduse" õppekava magistritööde tutvustused.

• Tutvu õppekavaga: tlu.ee/linnakorraldus.

Kinnisvaraarenduste planeerimine läbi arendajate kogemuse
Üliõpilane: Märt Pärna
Juhendaja: Tauri Tuvikene, PhD

Magistritöö eesmärk on mõista lähtepunkte, mille pealt Eestis uued kinnisvaraarendused kujunevad. Soov on mõista kinnisvaraarenduste planeerimisprotsessi kui tervikut, saades ülevaate selle inimmõõtmelisusest, keskkonnahoiust ja liikuvuse käsitlusest kinnisvara arendajate perspektiivist. Magistritöö empiirilise materjali kogumiseks viisin läbi vabas vormis poolstruktureeritud intervjuud.

Uurimistöö  annab ülevaate ja vastuse, kuidas on struktureeritud uute kinnisvara arenduste protsess, millised faktorid mõjutavad uute arenduste teket ning kes osalevad kujunemisprotsessis. Lisaks pakub töö võimaluse välja tuua kitsaskohad ja positiivsed aspektid erinevate instantside omavahelises koostöös.

Aktiivsete eakate aktiivset liikumist ja vananemist soosivad ja pärssivad tegurid linnaruumis Haabersti ja Kristiine linnaosa näitel 
Üliõpilane: Kirsi Kajamäe
Juhendaja: Anni Müüripeal, MA

21. sajandi arenenud riikidele, sh Eestile, on omane vananev rahvastik.  Inimeste eluea järjepidev pikenemine on küll igati positiivne nähtus, kuid seab riigijuhid keeruliste küsimuste ette: kuidas kohaldada elukeskkonda eakate inimeste vajadustega arvestavaks tagamaks neile võimalused aktiivseks vananemiseks. Liikumisvabadus ja võimalus pääseda ligi kõigile riigis pakutavatele avalikele teenustele, on ÜRO sätestanud kui kõigile võrdselt laieneva inimõiguse. Seega võib eeldada, et nimetatud inimõigused kehtivad eranditult ka Eestis ehk olenemata vanusest, soost, erivajadustest (jms) peaks väliskeskkond, olgu see siis maapiirkonnas või linnaruumis, olema kasutatav ja liikumist soosiv kõigile. 

Magistritöö eesmärk on uurida, millisel määral Tallinna linnakeskkond ja eriti just sotsiaalkeskuseid / tegevuskeskuseid  ümbritsev linnakeskkond toetab eakate aktiivset ja iseseisvat liikumist ja aktiivset vananemist. Erilist tähelepanu pööratakse just sotsiaal- ja tegevuskeskuseid ümbritsevatele aladele, sest eeldatakse, et need on asutused, mis mängivad olulist rolli eakate igapäeva elu sisustamises ehk pakuvad eakale põhjust kodust väljumiseks, liikumiseks ja sotsialiseerumiseks. Lisaks uuritakse Tallinna sotsiaalkeskuseid / tegevuskeskuseid külastavate eakate rahulolu nende elukohta ümbritseva keskkonnaga ning vajadusi ja ootusi avalikule ruumile mugavaks ja sõltumatuks toimetulekuks linnaruumis. 

Kodanikuaktivism ja selle avaldumine nimby-fenomenile omaste hoiakutena detailplaneeringu menetluse käigus
Üliõpilane: Eve Lõo
Juhendajad: Kadri Kasemets, PhD ja Anu Printsmann, MSc

Kvalitatiivne uurimustöö keskendub teoreetilises osas kodanikuaktivismi lahtimõtestamisele selle erinevate väljendumisviiside kaudu, milleks võib olla ka NIMBY-fenomen (akronüüm Not In My Back Yard või eesti keeles väljendina Mitte minu tagahoovis!). Töö põhifookuses on erinevate huvide põrkumisel tekkiv konflikt (selles seisneb NIMBY-fenomeni olemus). Empiirilises töö osas analüüsin kodanikuaktivismi avaldumist olukorras, kui ilmneb kohaliku kogukonna vastuseis neid häirivale planeeritavale arendustegevuse ettepanekule. Töö eesmärgiks on analüüsida kohaliku kogukonna ja neid esindavate asumiseltside huvikaitselist tegevust, nende NIMBY-fenomenile omaste hoiakute kujunemist ja muutumist. Juhtumiuuringu objektiks on menetletav detailplaneering Tallinnas, milleks on Ranna tee 1 kinnistu ja lähiala detailplaneering (Merivälja muul).

Eakate ootused ja kogemused linnaruumilt sõidutee ületamisel Tallinna näitel/ The Expectations and Experiences of the Elderly in Regards to Crossing the Road in Tallinn
Üliõpilane: Liis Sepp
Juhendaja: Tauri Tuvikene, PhD

Eesti vananeva ühiskonna tõttu tuleb suuremat tähelepanu pöörata eakate teeületamisele, kuna eakaid on igapäevaliikluses aina rohkem. Kõige sagedamini said 2018. aastal liiklusõnnetuses kannatada eakad ning Tallinnas on vigastatud ja hukkunud jalakäijate arv kõige kõrgem (Maanteeameti liiklusaasta 2018 andmete põhjal). Magistritöö eesmärgiks on välja selgitada eakate jalakäijate ootused sõidutee ületamisel, arutada eakatega nende kogemusi ning tuua välja võimalikke murekohti ja lahendusi sõidutee ületamise parendamiseks ehk linnaruumi ohutumaks muutmiseks. 

Uurimistöö empiirilise osa meetoditeks on meetodite triangulatsioon, mis kujutab endast intervjuude läbiviimist, vaatlusi ja andmeanalüüsi. Muutes linnaruumi paremaks eakate jaoks, muudame seda paremaks ka tulevikus iseenda jaoks.
 

Kaasamisprotsess Nõmme linnaosa üldplaneeringu näitel / Participation Process on the Example of the General Plan of Nõmme District
Üliõpilane: Eelika Lumiste
Juhendajad: Tauri Tuvikene, PhD ja Andres Levald

Magistritöö eesmärk on Nõmme linnaosa üldplaneeringu muutusi ajas, keskendudes säästva arengu põhimõtetele ning siduda teema kaasamisprotsessidega, kelle kaudu on planeeringus muutused tekkinud ja kuidas Nõmmel kaasamisprotsess on toimunud ning kas see läheb kokku tänapäeva kaasamise hea tavaga.

Uurimistöö annab vastuse, mil määral on Nõmme üldplaneeringus arvesse võetud säästva arengu põhimõtteid, millised olulised sündmused ja huvigrupid on olnud suuremate muudatuste põhjustajaks, millised on olnud märgilised arengud säästva arengu suunas ja milline on olnud riigi, linnaosavalitsuse, linnaplaneerimise ameti, elanike ja kinnisvaraarendajate koostöö.

Liikumisviisi valiku sotsiaal-psühholoogilised tegurid autokasutuse näitel / Socio-psychological determinants of travel mode choice
Üliõpilane: Katrina Kask
Juhendaja: Merlin Rehema, MA

See, kuidas me teeme oma igapäevaseid liikumisviisi valikuid, on mõjutatud mitmetest teguritest. Liikuvusalased uuringud keskenduvad tihti ruumilistele teguritele, kuid üha enam on rõhutatud ka sotsiaal-psühholoogiliste tegurite olulisust liikuvusvalikute tegemisel. Töö teoreetilises osas käsitlen erinevaid liikuvusvalikute ja - käitumise uurimisel kasutatud teooriaid ning empiirilises osas uurin, millised sotsiaal-psühholoogilised tegurid esinevad Eestis läbiviidud liikuvusuuringutes. Teema on oluline, kuna Eesti on jätkuvas autostumise faasis ja detailsem arusaam selle protsessi põhjustest aitaks kaasa ka kestvate lahenduste loomisel.