Vesiravi ehk hüdroteraapia
-
hõlmab vee kasutamist tahkes (jää, lumi),
vedelas ja aurutaolises olekus (auruduššid, inhalatsioonid jt.).
- põhineb vee füüsikalistel- keemilistel omadustel: suurenenud
soojusjuhtivusel (28 korda suurem kui õhul), tunduval soojusmahtuvusel
(2 korda suurem kui ravimudal), vähesel viskoossusel ning erikaalul,
mis on lähedane inimkeha erikaalule.
- Võrdse temperatuuri juures tundub vesi
külmem kui õhk. Sellest tuleneb vee ärritav toime.
- Vesi avaldab
organismile ka mehaanilist toimet (rõhk, hõõrdumine jm.), eriti duši ja
supluste ajal. Vannis oleva inimese hingamisele ja vereringele avaldab
mõju ka hüdrostaatiline rõhk (1/20 at).
- Suur tähtsus on sellelgi, et vesi on hea
tahkete, vedelate ja gaasiliste anorgaaniliste ja orgaaniliste ainete
lahusti.
- Sõltuvalt vajadusest kasutatakse raviks ja profülaktikaks üht või
teist vee füüsikalis-keemilist omadust, allutatakse organism
termilistele, mehaanilistele või keemilistele ärritustele.