Vihtlemine saunas on oluline ja vajalik tegevus!

• soodustab higistamist, sest viht ajab laiali keha ümber paikneva külmema õhukihi ja toob leiliruumi kuuma õhu keha pinnale.

• võrdub kerge massaažiga, see ergutab vereringet ja mõjub lõõgastavalt kogu organismile.

• selle tagajärjel paranevad uni ja meeleolud, lihaste-liigeste töövõime jne.

Tähtis on õigesti vihelda. See protseduur peaks toimuma ühtlaselt, rahulikult. Vihtlemist alustatakse peast ja liigutakse allapoole, ajades laiali kuumalained kogu kehas. Jalatallad on eriti olulised vihelda, kuna peidavad endas keha aktiivseid punkte..

Erinevatest vihtadest:

• Kaseviht on saunades kõige tavalisem- peletab väsimust.

• Nõgeseviht aitab reuma jm. liigestehädade korral. Nõgesevihast on kasu vaid sellisel saunalisel, kes täpselt teab, kuidas ja millise kehaosa ravimiseks ta seda kasutab. Kui peksta nõgesevihaga kogu keha, võib see rohkem kahju kui kasu tuua.

• Tammeviha kohta öeldakse, et see on haigetele, sest lehed on eriti pehmed. Tammeviht on hea südamehaiguste korral.

• Kõige ärritavama toimega on kadakaviht, mis on hea närvi-ja liigesepõletike korral jne.

Vihtlemine puhul oleks kasulik tunnetada oma ihu vajadusi ja taluvuspiire.

Pärast vihtlemist on kasulik jahutada end vees või talvel lumega hõõruda, seejärel loputada sooja vee all ja puhata sauna eesruumis.