Prantsuse keel ja kultuur

Prantsuse keel ja kultuur

Sind huvitab prantsuse ajalugu, kultuur, kirjandus ja ühiskond? Soovid õppida süvendatult prantsuse keelt? Tahad töötada prantsuse keelt ja kultuuri valdava spetsialistina era- või riigisektoris?

Õppetase Bakalaureuseõpe

Õppe kestus 3 aastat

Õppekeel Eesti keel

Õppekohtade arv 15

Õppevorm Päevaõpe

"On asjatu otsida õnne kusagilt kaugelt, kui unustatakse harida iseennast."

Jean-Jaqcues Rousseau

Ootame sind õppima, kui oled laia silmaringi, humanitaarhuvidega, uudishimulik ja keeleõppes võimekas ning soovid pühenduda prantsuse keele ja kultuuri õppimisele ja uurimisele.

Prantsuse keele ja kultuuri peaerialale saad asuda õppima ka ilma prantsuse keele eelneva oskuseta. Varasema keeleoskusega esimese kursuse tudengid alustavad keeleõpet kõrgemal tasemel.

Miks tulla meile õppima?

Tallinna ülikooli Euroopa nüüdiskeelte ja kultuuride bakalaureuseõppekava pakub sulle võimalust valida prantsuse keele ja kultuuri täiemahuliseks peaerialaks, mis võimaldab:

  • õppida prantsuse keelt kõrgemal tasemel; 
  • õppida mõistma tänapäeva Prantsusmaa kultuuri ja ühiskonna eripärasid ja nende ajaloolist väljakujunemist;
  • kombineerida oma peaeriala mõne teise keele ja kultuuri või muu TLÜ-s pakutava kõrvalerialaga;
  • veeta üks õppesemester või -aasta välisülikoolis.
Õpingud prantsuse keele ja kultuuri erialal 
 
  • toimuvad lahutamatus seoses tänapäeva Prantsuse ühiskonnaga (elulised keeleõppematerjalid, võtmeteemad tänapäeva ühiskonna mõistmiseks, õppimisvõimalus Prantsusmaal);
  • arendavad lisaks kultuuri mõistmisele ja keeleoskusele sinu ettevõtlikkust, enesejuhtivust ja oma vajadustest lähtuva õppimise oskust, mida on vaja edukaks toimetulekuks tänapäeva ühiskonnas;
  • võimaldavad sul spetsialiseeruda mõnele kitsamale sind huvitavale prantsuse keele, kultuuri või ühiskonnaga seotud teemale ja saada praktikakogemus;
  • loovad lõpetajatele eeldused töötada keeleõppe, tõlkimise või turismi valdkonnas, kultuuriajakirjanduse ja -korralduse alal, kirjastustes, samuti eri riikide asutuste ja välisesinduste juures rahvusvahelistes ja Euroopa Liidu organisatsioonides;
  • Erasmuse vahetusprogrammi ja teiste stipendiumide toel veedab suur osa meie üliõpilasi õppesemestri või -aasta Prantsusmaal. Võimalik on osaleda välispraktikal;
  • võimaldavad pärast BA-õppekava lõpetamist jätkata süvendatult õpinguid magistritasemel.

Vaata usutlust Tallinna Ülikoolis prantsuse keelt ja kultuuri õppiva Marten Sirendiga.

 

Õppekava ja -ained

Prantsuse keele ja kultuuri erialal saad õppida, kui astud TLÜ Euroopa nüüdiskeelte ja kultuuride õppekavale. See võimaldab valida viie täismahulise peaeriala – hispaania, inglise, itaalia, prantsuse või saksa keele ja kultuuri – vahel ning õppida kõrvalerialana teist enda valitud keelt ja kultuuri või mõnda muud TLÜ-s pakutavat kõrvaleriala.

Õppevormi kirjeldus

  • Kestus: 3 aastat
  • Õppevorm: päevaõpe
  • Täiskoormusega bakalaureuseõpe toimub peamiselt loengute ja seminaride vormis.

  • Bakalaureusekraadi omandamiseks tuleb sul läbida õppekava ja sooritada bakalaureuseeksam.

Olulised eriala- ja üldained

Peaeriala ained võimaldavad jõuda prantsuse keele oskuses B2- või C1-tasemeni ja uurida Prantsusmaa ajalugu, ühiskonda ja kultuuri (kirjandust, kunsti, teatrit, filmi), et mõista tänapäeva Prantsusmaa kujunemist, selle eripära, meelelaadi ja aktuaalseid probleeme. Loengutes ja seminarides eelistatakse õppijakeskseid meetodeid ning kultuuri ja keele integreeritud õpet.  

Eriala uurimuslik moodul arendab individuaalse juhendamise ja tagasisidestamise vormis iseseisvaks teadustööks vajalikke oskusi. Meeskonnatöö oskust arendavad uurimisprojektid koos teiste erialade üliõpilastega ja ühised temaatilised seminarid prantsuse keele ja kultuuri eriala eri aastate üliõpilaste vahel. Iseseisvat uurimistööd valmistavad ette bakalaureuseseminar ja tihe koostöö õppejõududest juhendajatega.

Õppekavas ette nähtud erialapraktika  arendab otseselt töötamisele orienteeritud teadmisi ja oskusi ning pakub võimalust esmaseks kokkupuuteks tööturuga. Kõikidel eriala üliõpilastel on võimalus läbida praktika väljaspool ülikooli (Eestis või välismaal) tõlkimise, võõrkeelte õpetamise, kirjastamise, turismi või muudes erialaga seotud valdkondades. 

Üleülikoolilised ja instituudi üldained (globaalne ajalugu, maailmakirjandus, kriitiline mõtlemine, suured küsimused, maailmavaated ja usundid, ELU projekt) annavad sulle võimaluse tutvuda humanitaarse ja humanistliku mõttega laiemas perspektiivis. Need kursused arendavad kriitilise mõtlemise oskusi ja üldkultuurilisi teadmisi, mis on olulised ühiskonna ja kultuuri nähtuste mõtestamiseks ning toimetulekuks tänapäeva kiiresti muutuvas maailmas.

Kõrvaleriala

Vabalt valitud kõrvaleriala raames saad prantsuse keele ja kultuuri õpinguid siduda mõne teise keele ja kultuuri, ajaloo, riigiteaduste, kultuuriteooria, digihumanitaaria või muu Tallinna ülikoolis pakutava erialaga.

See annab sulle võimaluse omandada mitmekülgseid teadmisi, mis tulevad kasuks nii edasiõppimisel kui ka ameti leidmisel. 

Tutvu õppekavaga

Õppekeskkond

  • Erialaaineid õpetav õppejõudude koosseis on tunnustatud ja rahvusvaheline ning õppetöösse on pidevalt kaasatud ka külalisõppejõude ja -teadlasi välisülikoolidest.
  • Prantsuse suund teeb tihedat koostööd teiste romaani keelte (hispaania, itaalia) suundadega, samuti kultuuriteooria, maailmakirjanduse ja ilukirjandusliku tõlke erialadega. Korraldame filmiõhtuid, ühisseminare, vestlusringe ja muid koosviibimisi, hoiame end kursis Prantsuse Instituudi pakutavate kultuuri- ja keeleõppeüritustega.
  • Koostöös Turu ja Ida-Soome ülikooli ning Prantsuse keele kui rahvusvahelise keele uurimisrühmaga GERFLINT annavad prantsuse uuringute suuna teadlased välja prantsuskeelset teadusajakirja Synergies Pays riverains de la Baltique, milles avaldatakse sotsiaal- ja humanitaarteaduste valdkonna uurijate kaastöid.

  • TÜHI-s on suur roll õppetöövälisel tegevusel. Meie aktiivsed üliõpilased osalevad üliõpilasnõukogu tegevustes.
  • Meie ülikoolis õppides on tudengitel kasutuses raamatukogu, avarad auditooriumid nii loenguteks kui ka filmiõhtuteks, mugavad kohvikud ning istumisnurgad õppimiseks ja sõpradega suhtlemiseks ning uute teadmiste üle arutamiseks.
  • Tallinna ülikool asub kesklinnas ja on hõlpsasti ligipääsetav. 

Õppejõud

Tallinna ülikooli prantsuse suuna õppejõud on oma ala tunnustatud spetsialistid, kes tegelevad prantsuse kultuuri ja mõtteloo vahendamisega ja uurimustega prantsuse keele õpetamise alal rahvusvahelisel tasandil.

Meie õppejõududelt ja vilistlastelt on ilmunud märkimisväärne hulk tõlkeid prantsuse ilukirjandusest, ajalookirjandusest, vanemast ja uuemast mõtteloost, samuti nende teoste mõtestamisele suunatud saatesõnu ja uurimusi. 

Meie õppejõudude osalusel on ühistöös Eesti Keele Instituudi ja Pariisi Rahvusvahelise Idakeelte Instituudiga (INALCO) koostamisel "Suur eesti-prantsuse sõnaraamat".


Kaia Sisask on prantsuse kirjanduse ja kultuuri lektor, tõlkija ja toimetaja. Ta on tõlkinud prantsuse keelest nii ilukirjandusklassikuid (H. de Balzac, A. Gide, Stendhal, G. Giono) kui ka humanitaarteaduslikke ja filosoofilisi teoseid (M. Foucault. E. Lévinas, G. Bachelard, J. Kristeva, C. Lévy-Strauss, J. Le Goff, J.-P. Schmitt). Kaia Sisask on Eesti Kirjanike Liidu tõlkijate sektsiooni liige.

Tema teaduslikud huvid puudutavad tõlkeproblemaatikat, kultuuridevahelist kommunikatsiooni ja prantsuse kirjanduse retseptsiooni Eestis. Teda huvitavad ka kultuurisümbolid kollektiivse identiteedi kujundamisel ja rahvusliku/kultuurilise enesemäärtlemise küsimused (vastavalt prantsuse ja eesti) tänapäeva kiiresti muutuvas väärtusteruumis.

 


 

Aleksandra Ljalikova on prantsuse keele didaktika dotsent ning juhtivdidaktik TLÜ haridusinnovatsiooni keskuses. Pärast Tallinna pedagoogikaülikooli lõpetamist (2000) on ta omandanud magistrikraadi Rouen’i ülikoolis (2002), seejärel doktorikraadi (cum laude) Jean Monnet' ülikoolis Prantsusmaal (2007) keeleteaduste alal. Tema doktoritöö on seotud väärtushinnangute konfliktidega välishindamises võõrkeeleõppes Eesti riigieksami näitel. Ta on GERFLINT-i liige (Rahvusvaheline Prantsuse Keele Teadus- ja Uuringuühing), kus ta on eelretsentseeritava rahvusvahelise ajakirja Synergies Pays riverains de la Baltique pea- ja/või kaastoimetaja. Aastal 2009 andis Prantsusmaa talle Prantsuse kunsti ja kirjanduse teenetemärgi rüütlikraadi.

Teaduslikud huvid: võõrkeele didaktika, õpetajakoolitus, hindamine võõrkeeleõppes, diskursusanalüüs, prantsuse teooriad, akadeemiline mobiilsus.

 


 

Ülo Siirak on romanistika lektor. Ta on läbi aastate andnud loenguid, mis puudutavad romanistika üldküsimusi ja romaani keelte eelset aega, nagu ladina keel, Rooma tsivilisatsioon ja Rooma kirjandus, sissejuhatus romanistikasse. 2016/2017. õppeaasta kevadest annab ta ka prantsuse keele ajalugu ning maailmakirjanduse kursuse raames loengut ja seminari Apuleiuse "Kuldse eesli" kohta. Prantsuse keele eriala ainetest on ta andnud prantsuse keele morfoloogiat ja süntaksi, prantsuse keele leksikoloogiat ja fonoloogiat, erikursusena ka seminari Prantsuse humanistidest. Läbi aastate on ta andnud kursust Prantsusmaa ajalugu ja ühiskond pärast Prantsuse revolutsiooni.

Ülo Siiraku teaduslikud huvid puudutavad eelkõige Rooma kirjandust ja selle retseptsiooni Prantsuse ja Itaalia humanistide poolt, sellega seoses ka Prantsuse humanismi tervikuna ning humanistide tegevuse mõjul tänapäeva prantsuse keele väljakujunemist. Tema huvide hulka kuulub ka uuem ladinakeelne kirjandus, mille üheks näiteks on Einhardi "Karl Suure eluloo" tõlke ilmumine "Keskaja kirjanduse antoloogias".

Ülo Siirak on olnud aastaid tegev leksikograafina ja teeb aktiivselt kaastööd „Suure eesti-prantsuse sõnaraamatu“ koostamisel. Tegemist on rahvusvahelise projektiga, mille üheks eestipoolseks partneriks on Eesti Keele Instituut. Ta kuulub ka sõnaraamatu projekti elluviimiseks loodud Eesti-Prantsuse Leksikograafiaühingu juhatusse.


 

Merilyn Meristo on prantsuse keele dotsent. Lisaks prantsuse keelele koolitab ta tulevasi õpetajaid.

Tema doktoritöö uuris algajate õpetajate töömotivatsioon, tööga rahulolu ja koolikliima tajumist. Sellega seonduvalt on tema uurimisvaldkondadeks jätkuvalt algajate õpetajate kohanemine koolis. Merilyn Meristot on mitmel korral kutsutud külalislektoriks Sri Lanka Kelanyia ülikooli, kus ta koolitas tulevasi prantsuse keele õpetajaid ja viis läbi võõrkeeleõpetajate täiendkoolitust. Sri Lankaga seob teda ka teadusuuringute tegemine. Ta on mitme õpetajauuringute valdkonna teadusajakirja retsensent.


Ana Sofia Chermont de Magalhães on portugali keele õpetaja. Pärast keelte, kirjanduse ja kultuuride ning tõlke õpinguid Lissaboni ülikoolis tuli ta koostöös Camõesi instituudiga Eestisse õpetama. Alates 2012. aastast juhib ta Portugali Kultuurikeskust, mis pakub õppetööväliseid tegevusi, näiteks võimalust laulda rahvamuusikakooris, osaleda filmiõhtutel ja näitegrupis ning korraldada üritusi. Ta räägib kõrgtasemel inglise ja prantsuse keelt ning teeb keelespetsialistina koostööd keeleprogrammiga Lingvist.

Vastuvõtutingimused

Vastuvõtutingimused

Kandidaadil peab olema keskharidus või sellele vastav kvalifikatsioon. Kandidaat peab olema sooritanud eesti keele või eesti keele kui teise keele riigieksami.

  • Eesti keele riigieksam või eesti keele kui teise keele riigieksami osakaal vastuvõtupunktidest on 40%. Eesti keele riigieksami tulemus peab olema vähemalt 40 punkti, eesti keele kui teise keele riigieksami tulemus vähemalt 50 punkti. Kui kandidaat on lõpetanud kutsekooli või keskkooli enne 1997. aastat või välismaal, siis kandideerib ta 100% vastuvõtueksami tulemusega.

  • Vastuvõtueksami osakaal vastuvõtupunktidest on 60%,  millest kirjalik test on 30% ja vestlus 30%.

  • Vastuvõtulävend on 65 punkti.

Vastuvõtueksam

Vastuvõtueksam koosneb kirjalikust ja suulisest osast.

  • Kirjalik osa on Moodle’i test, mis toimub ülikoolis kohapeal. Test on arvutipõhine ja koosneb 40 küsimusest: 38 valikvastustega faktiküsimust ja 2 lühemat tekstülesannet. Testi tehes ei ole võimalik küsimustes tagasi minna. Küsimused on juhuslikus järjekorras. Testi sooritamiseks on vajalik, et kandidaadil oleks enne olemas Moodle’i konto. Selleks et pääseda vestlusele, on kandidaadil vaja saada testis vähemalt 21 punkti. Kandidaati teavitatakse vestlusele pääsemisest/mittepääsemisest testile järgneval päeval.
  • Suuline osa on vestlus vastuvõtukomisjoniga. Vestluseks tuleb kandidaadil läbi lugeda üks järgmistest prantsuse keelest eesti keelde tõlgitud ilukirjandusteos: 

    Amélie Nothomb, Jumala lapsepõlv. Varrak, 2004.

    Romain Gary, Elu alles ees. Perioodika, Europeia, 1992.

  • Vestlus toimub üldkultuurilistel ja päevakajalistel teemadel, mis puudutavad Euroopa ja Prantsuse kultuuri (kirjandust, filmikunsti, ajalugu) ja ühiskonda, samuti kandidaadi motivatsiooni ja lugemust. Lisaks arutletakse eksamiks loetud teose üle. Vestlus kestab umbes 15 minutit.

Eksami kirjalikuks osaks aitab valmistuda üldkultuuriliste teadmiste värskendamine, eesti keele õigekirjareeglite kordamine ning erialaga seotud maade ajaloo, kultuuri ja tänapäevasündmuste tähtsamate faktidega tutvumine. Suuliseks osaks tuleb lugeda üks ülalmainitud prantsuse keelest eesti keelde tõlgitud ilukirjanduslik teos ja olla valmis selle üle arutlema. Samuti eeldab komisjon, et kandidaat on valitud erialal õpitavate ainetega tutvunud ja teab, mis teda ülikoolis ees ootab. 

Kandidaat ei pea oskama prantsuse keelt.

Vastuvõtueksami hindamiskriteeriumid. Kirjalikul eksamil hinnatakse kooliprogrammis omandatud üldkultuurilisi erialaga seotud teadmisi (geograafia, ajalugu, kirjanduse põhiteosed ja nende autorid, peamised kunstivoolud), eestikeelsest tekstist arusaamist, sõnaliikide ja lauseliikmete tundmist. Suulisel eksamil hinnatakse kandidaadi eneseväljendusoskust, üldkultuurilisi teadmisi, oskust oma teadmistes orienteeruda ja seoseid luua, vastuseid argumenteerida ja arutleda; motivatsiooni ja huvi tulla valitud erialale õppima ning valmidust õppida õppekaval, mis sisaldab intensiivset keeleõpet. Samuti hinnatakse oskust arutleda eksamiks loetud teose üle ja kirjeldada oma lemmikteemasid antud kultuuris.

Vastuvõtueksami hindamine. Kirjaliku eksamiosa minimaalne positiivne tulemus on 21 punkti. See tagab pääsu suulisele vestlusele. Kandidaadid, kes saavad kirjalikus osas alla 21 punkti, ei pääse eksami teises osas toimuvale vestlusele ja on saanud vastuvõtueksami negatiivse tulemuse. Kirjalik osa on arvutipõhine test, kus valikvastustega küsimusi hinnatakse võtme abil ja tekstiülesandeid etteantud hindamiskriteeriumite abil. Kirjaliku osa tulemus teatatakse kandidaadile testi tegemisele järgneval päeval SAIS-i kaudu. Vestlusele pääsenud kandidaatidele teatatakse sama kirjaga ka vestluse täpne kellaaeg ja ruum. Suulises eksamiosas vestleb kandidaat vastuvõtukomisjoniga, kes hindab kandidaati varem kokkulepitud hindamiskriteeriumide alusel konsensuslikult.

Vastuvõtueksamite ajakava

Lisapunktid vabatahtliku töö eest

Kandidaadil on võimalik saada vastuvõtueksamil kuni 4 lisapunkti varasema vabatahtliku töö eest. Selleks tuleb täita avaldus, see välja printida, võtta vastuvõtueksamile kaasa ja esitada vastuvõtukomisjonile. Avaldusega koos tuleb esitada ka kinnitus organisatsioonilt, kus vabatahtlikku tööd tehti. Vabatahtliku töö eest lisapunktide andmise otsustab vastuvõtukomisjon.

Õppekohad

Prantsuse keele ja kultuuri erialal on 15 õppekohta.

Vilistlased

 

"Õppisin Lääne-Euroopa uuringute suunal ning spetsialiseerusin itaalia ja prantsuse keelele. Mitmekülgne õppekava, palju valikuvabadust ning suurepäraste õppejõudude ja inspireerivate kaastudengite koostöös tekkinud toetav õhkkond on mind julgustanud vastu võtma mitmesuguseid tööalaseid väljakutseid ennekõike hariduse valdkonnas."


 

Jaanus Valk lõpetas Tallinna ülikooli 2008. aastal bakalaureusetööga "Mallarmé luule: kogelemine". Aastatel 2004–2005 viibis ta vahetusüliõpilasena Tōkyōs Waseda ülikoolis ja õppis jaapani keelt. Aastal 2001 asutas ta koos Hasso Krulliga tõlkeluule internetiajakirja Ninniku. Kalju Kruusa on Eesti Kirjanike Liidu ja Eesti PEN-klubi liige.

"Prantsuse keele erialale sattusin mingil hetke ajel. Olin 1997. aasta kevadel edasiõppimise kavatsuseta viibinud mõned nädalad Pariisis ning koju Tallinnasse tagasi jõudes järsku läksin ja andsin paberid sisse. Prantsuse keel nõuab mu meelest romaani keeltest kõige rohkem harjutamist, kuna on kõige kulunum, sõnad sulavad üksteisesse kokku. Kui prantsuse keel on omandatud, on võrdlemisi lihtne saada järje peale itaalia ja hispaania keeleski (vastupidi on hulga raskem). Õppima asumisel oli tähtis osa mu huvil Mallarmé loomingu vastu, mis tundus lähedane. Mu prantslastest õpetajad pidasid teda väga keeruliseks autoriks, aga mulle kummalisel kombel ei tundunud see sugugi nii. Seevastu kippusid mulle kaugeks jääma lihtsamad autorid. Muidugi mitte alati – olen väga rahul osa saamast näiteks Christian Bobini ja Michel Houellebecqi luulest."


 

"Kui ülikooli sisse astudes oma valikus igaks juhuks pisut kõhklesin, siis üsna kiiresti sai selgeks, et midagi õigemat oleks olnud keeruline valida – seda nii õppesuuna kui ka ülikooli mõttes. Tallinna Ülikool on mulle kinkinud kustutamatu teadmistejanu ning eriala, mis on samal ajal minu suur huviala. 

Erialased teadmised saadavad mind nii igapäevatöös kirjastuses kui ka ilukirjanduse tõlkimisel. Ülikoolis omandatud oskused toetavad vaikimisi peaaegu kõiki mu ettevõtmisi. Lisaks romaani keeli ja kultuure puudutavatele teadmistele olen veel eriliselt tänulik oskuse eest suurt infokogust süstematiseerida, ülesandeid ja tegevusi selgelt piiritleda ning erinevat tüüpi tekste luua ja vahendada.

Soovin erialase enesetäiendamisega kindlasti jätkata!"


 

"Olen eluaeg tundnud, et keeled on minu ala. Teadsin juba enne bakalaureuseõppesse sisse astumist, et minu edasine elu on seotud tõlkimisega, niisiis oli mul kindel soov omandada bakalaureusekraad mõnes Euroopa Liidu keeles. Kuna olin prantsuse keele õpingutega juba keskkoolis alustanud, tundus romanistika eriala prantsuse keele ja kultuuri suund olevat loogiline valik. Ma ei kahetse absoluutselt, et selle kasuks otsustasin. Lisaks sain juurde õppida itaalia keelt ja kultuuri. Pakutavate ainete valik oli mitmekesine ja mul avanes võimalus kustutada oma teadmisjanu keele, kirjanduse, antiikkultuuri ja mitme teise teema vallas. Tõeliselt suure teadmistepagasiga õppejõud mõjusid inspireerivalt ja nendega oli rõõm koostööd teha. Praegu tegelen igapäevaselt tõlkimisega ja annan prantsuse keele eratunde keskkooliõpilastele. Kuna õppisin mitut võõrkeelt, on minu keeltepagas nüüd tõlketööd tehes suurem, mis võimaldab mul võtta vastu rohkem erinevaid pakkumisi. Ülikooliõpingud on minus kinnistanud teisigi vajalikke omadusi, nende seas täpsust, aja planeerimise oskust, info süstematiseerimise oskust ja palju muud. Jään oma õpinguid alati hea sõnaga meenutama."


 

“Peale keskkooli otustasin prantsuse keelt edasi õppima minna, kuna soovisin oma keelt arendada ja selles paremaks saada. Tegelikult sain lisaks väga heale keeleõpingule palju rohkem elutarkust humanitaarvaldkonnast üldiselt. Avastasin enda jaoks keeleteaduse, kultuuriteooria, sotsioloogia, semiootika ja antropoloogia. Üks põnevamaid momente oli bakatöö kirjutamine, kus sain uurida just täpselt seda, mis mind tol hetkel kõige rohkem kõnetas – analüüsida kaasaja prantsuse autori teoseid kultuuriteooria ja sotsioloogia kaudu.

Tallinna Ülikoolist siirdusin edasi õppima rahvusvahelist kultuurikorraldust Lyoni ülikooli. Õpingutest olen kõige väärtuslikuma kogemusena kaasa võtnud isikliku arengu. Lisaks akadeemilistele teadmistele on ülikool andnud mulle võimaluse end paremini tundma õppida ning juhatanud teemade juurde, mis mind enim huvitavad. Olen õppimise tõeline fänn.”

Kuhu edasi?

Millistel erialadel võib tööd leida?

Eriala lõpetajad võivad leida tööd väga erinevates valdkondades, mis nõuavad prantsuse keele ja kultuuri põhjalikku tundmist ja selle vahendamist: keeleõpe, tõlkimine, turism, ajakirjandus, kirjastamine, ettevõtlus, välissuhted, Euroopa Liidu ja muud rahvusvahelised organisatsioonid jm.

Prantsuse suuna seniste lõpetanute töökohtade hulgas on esindatud järgmised alad: prantsuse keele õpetaja üldhariduskoolides või keeltekursustel, töö Prantsuse Instituudis või Prantsuse saatkonnas, ilukirjanduse, filmisubtiitrite või tarbetekstide tõlkija, giid, töö Eesti välisministeeriumis, Eestis tegutsevates välisfirmades ja ühisettevõtetes, kirjastustes, ajakirjanduses. Levinud on ka muud avarat silmaringi, võõrkeelteoskust ja Lääne-Euroopa kultuuri- ja ühiskondlikus ruumis orienteerumist nõudvad valdkonnad. 

Edasiõppimisvõimalused

Kolmeaastased õpingud loovad aluse spetsialiseeruda magistritasemel prantsuse keele  õpetamise, kirjandus- ja kultuuriteaduste, kirjaliku tõlke  (nii ilukirjandusliku, audiovisuaalse kui ka tarbetekstide tõlke) või suulise tõlke aladele.

Magistriõpinguid on võimalik jätkata ka teistel (osaliselt) avatud õppekavadega humanitaarteaduste ja muude valdkondade erialadel.

Võta ühendust!

PostiaadressNarva mnt 29, 10120 Tallinn

Telefon(+372) 640 9376

Sarnased erialad

Itaalia keel ja kultuur

Humanitaarteaduste instituut

Soovid mõista, kuidas aja- ja mõttelugu, kirjandus ja kunstid on kujundanud tänapäeva Itaalia ühiskonda ja kultuuri? Tahad õppida ennast ja oma kultuuri paremini mõistma läbi elava kokkupuute Itaalia kultuuri uurijate ja esindajatega? Soovid õppida süvendatult itaalia keelt? Tahad töötada itaalia keelt ja kultuuri valdava spetsialistina era- või riigisektoris?

Bakalaureuseõpe
Eesti keel
15
Päevaõpe
Vaata eriala

Hispaania keel ja kultuur

Humanitaarteaduste instituut

Ootame sind õppima, kui sulle pakub huvi Hispaania või teiste hispaaniakeelsete maade ajalugu, kultuur, kirjandus ja ühiskond ning sa soovid õppida süvendatult hispaania keelt ja tahad töötada keelt ja kultuuri valdava spetsialistina era- või riigisektoris.

Bakalaureuseõpe
Eesti keel
15
Päevaõpe
Vaata eriala

Prantsuse keele (ja teise keele) õpetaja

Humanitaarteaduste instituut

Globaliseeruvas maailmas vajavad Eesti koolid võõrkeeleõpetajaid, kes suudavad keele õpetamisega avada uksi teistesse kultuuriruumidesse. Kuna Prantsusmaa on üks võtmeriike Euroopa liidu majanduses ja poliitikas ning Eesti partner, siis vajatakse prantsuse keele oskajaid nii kultuuris, majanduses kui ka poliitikas.

Magistriõpe
Eesti keel
Võõrkeeleõpetaja kaval kokku 35 õppekohta
Sessioonõpe
Vaata eriala