TLÜ blogi

Tutvu personaliarenduskeskuse tegemiste ja inimestega

Selleks, et meie inimeste professionaalset arengut paremini toetada loodi 2023. aasta maikuus personaliosakonna allüksus personaliarenduskeskus. Uurisime lähemalt, mis on personaliarenduskeskuse eesmärgid ja peamised fookusteemad ning kes nende teemadega lähemalt kokku puutuvad.

Pilt - PAK

Mis põhjusel loodi personaliosakonna allüksusena personaliarenduskeskus (PAK)?

Personaliarendus on ülikoolis personaliosakonna üheks oluliseks tegevussuunaks ning seni on selle ülesande täitmise eest hoolitsenud personaliarenduse peaspetsialist Krista Hallik ning koolitus- ja mobiilsusspetsialist Marika Matvejeva. Selleks, et meie inimeste professionaalset arengut paremini toetada, loodi 2023. aasta maikuus personaliarenduskeskus (PAK). Loodud keskus annab personaliosakonnale juurde lisaressursse ja pädevusi, mille abil välja arendada terviklik personaliarenduse süsteem, võtta arvesse ülikooli strateegilisi eesmärke ning töötajate professionaalse arengu vajadusi. Praeguseks on tiimiga liitunud lisaks juhatajale Kaire Povilaitisele ka õppejõuarenduse ekspert Katrin Aava ning 0,2 koormusega analüütik/konsultant Kati Aus, kelle peamine ülesanne on üliõpilaste tagasiside analüüs ning selle väärtustamine ja arengutööriistana kasutamine. Praegu ootame oma meeskonnaga liituma õpetamisoskuste konsultante, kes oleksid partneriteks meie akadeemilistele üksustele kaasaegse ja üliõpilaste õppimist toetava õpetamise tagamisel, õppejõudude õpetamis- ja juhendamisoskuste arendamisel, atesteerimisprotsessi läbimisel. Lisajõudu soovime kaasata ka meie välistöötajate toetamiseks. 

Mis on 2024. aasta personaliarenduse fookusteemad?

Uute arenduste teaduspõhine väljatöötamine on ajamahukas, kuna see toimub osapooltega koostöös ja parimate tavade uurimine võtab aega. 2024.–2025. aastal  on üks PAK-i eesmärke suurendada atesteerimisssüsteemi kaudu organisatsiooni liikmete kaasahaaratust ja leida efektiivseimad viisid, kuidas toetada õppejõude enda õpetamisoskuste arendajatena. Atesteerimine saab olla võimestav ja arengut toetav tööriist, siin võtame arvesse akedeemiliste üksuste vajadusi, atesteerimise tagasiside ning atesteerimiseks valmistuvate töötajate infotundides kuuldut. Selleks, et kogu atesteerimise protsess oleks üheselt mõistetav, selge ja toetav, valmistame ette täpsemad atesteerimise protsessi toetavad juhendid ja programmid nii atesteerimiskomisjonide liikmetele kui atesteerimisele minevatele akadeemilistele töötajatele. Eesmärk on arendada atesteerimise protsess akadeemilise üksuse ja atesteeritava  jaoks selliselt, et see muutuks selgemaks ja lihtsamaks.

Arengukava eesmärkidest tulenevalt võtame käesoleval aastal fookusesse koosõppimise võimaluste loomise. Oleme koostöös õppejõududega loomas ülikooliülest  päeva “KoosÕppeJõud”, mis igal aastal keskendub erinevale fookusteemale. Esimene koosõppimise päev toimub 2. aprillil ja seekord keskendume tehisintellekti kasutamise kogemustele õppes. Loodame, et koosõppimise päevast kujuneb tore, ülikooliperet ühendav ning praktikate jagamist toetav traditsioon.

Pakume jätkuvalt ülikooliperele mitmekesiseid enesearengu võimalusi ja koolitusprogramme. Nii nagu eelmisel aastal on ka tänavu fookusteemadena kindlasti üleval vaimse tervise teemad, tööheaolu, sh tööstressiga toimetulek ja läbipõlemise ennetamine. Suure tähelepanu all on tehisintellekti (TI) teema, eelkõige TI kasutamine õppes. Eelmisel aastal koostasime avaliku, esmase õppematerjali õppejõududele TLÜ õppevara keskkonnas nii eesti kui inglise keeles ning käesoleva aasta jaanuarikuus vaatasime koostöös õppeosakonna ja TI nõukojaga üle ning kaasajastasime TI kasutamise soovitused. Kindlasti on 2024. aastal koolituskaledrisse lisandumas nendel teemadel uusi töötube ja koolitusi ning arendame sügissemestril täiendavaid ja pikemaid õpetamisalaseid arenguprogramme õppejõududele. Õpetamisoskuste arendamine on kindlasti üks olulisemaid fookusteemasid, seetõttu ootame oma tiimiga liituma õpetamisoskuste konsultante, kes saavad akadeemilisi üksusi veelgi paremini toetada õpetamisalaste oskusteabega.

2024. aastal pöörame erilist tähelepanu meie välistöötajatele, nende sisseelamise ja keeleõppe toetamisele. Hetkeseisuga on Tallinna Ülikoolis üle 120 välistöötaja ning läbiviidud küsitluste ja tagasiside tulemuste põhjal teame, et parendamist vajab ülikoolisisene töökorraldus alates töötaja tööle võtmisest kuni kultuurilise sisseelamise ja kommunikatsiooni korraldamiseni. Samuti vajab keeleõppe võimaluste pakkumine paindlikumaid formaate. Seetõttu ootame oma meeskonda rahvusvaheliste töötajate koordinaatorit, kelle peamised tööülesanded on seotud ülikooli välismaalastest töötajate tööle asumise toetamisega (nt tööandja toimingute korraldamine, dokumentide vormistamine, nõustamine), sihtrühmale suunatud arendustegevuste korraldamisega (nt koolitusvajaduse väljaselgitamine, keeleõppe võimaluste loomine ja korraldamine, kultuurilise sisseelamise korraldamine, võrgustiku loomine ja hoidmine). Selle ametikoha üheks eesmärgiks ja ülesandeks on vähendada üksuste töökoormust välistöötajatega toimingute korraldamisel.

Seni on meil olnud vähe ressursse ja võimalusi panustada juhtide arengusse. Ülikooli arengukavast tulenevalt on meil eesmärk edendada juhtimiskultuuri ja pakkuda selleks  juhtidele erinevaid arenguvõimalusi. Kevadsemestril toetame üksuseid ja juhte aastavestluste ettevalmistamistajate ja läbiviijatena, sügiseks kavandame järgmisi juhtimisoskuste koolitusi. Pikemas perspektiivis loodame välja töötada tervikliku juhtimisoskusi toetava süsteemi, et olla toeks nii alustavatele kui juba kogenud juhtidele.

Üksustes toimuvad koolitused ja muud personali arengut toetavad sündmused on PAK-ile oluline informatsioon. Personaliarendusega seotud tegevuste info koondab PAK üleülikooliliselt iga-aastases tegevusaruandes, seetõttu soovime parandada üksustevahelist kommunikatsiooni, et meil (sh töötajal endal) tekiks terviklik ülevaade toimunud tegevustest ja osalusest. Selleks, et enesearengu võimalused (koolitused, õppematerjalid, juhendid, metoodikad jms) oleksid meie õppejõududele kiiresti leitavad, oleme arendamas ülikooli välisveebi alamlehte - Õpetamine ülikoolis. 

Mis on personaliarenduskeskuse pikemad plaanid ehk millisest personaliarendusest me unistame?

PAK-i ülesanne on ülikooli töötajatele koolitus- ja arenguvõimaluste loomine strateegilistest eesmärkidest ning eelkõige õppiva organisatsiooni põhimõtetest lähtuvalt. Ülikoolis on meil olemas olulised teadmised ja oskused, suurepärased praktikad, kuid nii nagu ka institutsionaalse akrediteerimise raportis on meile osutatud - need ei levi ülikoolis piisavalt. See on ka üks oluline väljakutse loodud keskusele, luua sellised tingimused, et üksustes toimuv areng ja õppimine, kogemused ja head praktikad saaksid ülikoolis laiemalt levida ning meil kõigil oleks võimalus nendest õppida. 

Soovime liikuda vajaduspõhisema personaliarenduse suunas, disainida erinevaid ja pikemaid koolitusformaate, persoonapõhisemaid arenguprogramme. Lisaks enesearenguvõimaluste loomisele on personaliarenduse roll ja ülesanne leida võimalusi ja viise, et tasakaalustada töötajate töökoormust, suurendada ühtekuuluvuse ja ülikooliga seotuse tunnet ning luua eeldusi akadeemiliste töötajate järelkasvuks. Arendused on enamasti keerukad, mitmekihilised, vajavad erinevaid ressursse (sh ajaressurssi), toimuvad alati koostöös, võrgustikes ning siin näeme arengupartneritena häid kolleege meie ülikooli erinevates üksustes ning ka teistes kõrgkoolides. Seetõttu loodame ülikooliperelt kannatlikkust, mõistvat suhtumist ja koostöövalmidust, et Tallinna Ülikoolist kujuneks kaasegne, õppimist eestvedav organisatsioon.

Kes me oleme?

Juhataja Kaire Povilaitis

Hariduselt olen andragoog, olen Tallinna Ülikoolis lõpetanud andragoogika erialal nii bakalaureuse- kui magistriõppe ning praegu olen värskelt alustanud doktoriõpingutega. Varasemalt olen Tartu Ülikoolis õppinud ka kommunikatsiooni, kuid pikalt olen tegutsenud siiski täiskasvanuhariduse valdkonnas. Hetkel olen ülikoolis justkui “kahel toolil”. Personaliarenduskeskuse juhatajana (0,5 koormusega) on minu ülesandeks keskuse juhtimine ning ülikooli töötajatele arenguvõimaluste loomiseks parima süsteemi välja arendamine, seda toetavad ka minu doktoriõpingud. Teine “tool” asubki haridusteaduste instituudis, kus töötan nooremteadurina (0,5 koormusega), sh elukestva  ja mitteformaalõppe suuna õppejõuna. Juhina, arendajana ja õppejõuna väärtustan dialoogilisust, kaasavat lähenemist, uudsete lahenduste julget katsetamist.

Vabal ajal armastan lugeda, rännata, oma aias toimetada. 
 

Personaliarenduse peaspetsialist Krista Hallik

Olen Tallinna Ülikooliga olnud seotud alates 2007. aastast, mil alustasin andragoogikaõpinguid ja selle raames tegin oma praktika tolleaegses avatud ülikoolis. Peagi avanes võimalus sinna tööle jääda ja seega olen üle 10 aasta olnud erinevates üksustes seotud koolituste kavandamise ja korraldamisega nii ülikooliperele kui väljapoole. Meie ülikoolis olen omandanud ka magistrikraadi hariduse juhtimise õppekaval. 

Tänases rollis on minu vastutada eelkõige mitteakadeemiliste töötajate ja juhtide arengu toetamine alates koolitusvajaduse kaardistamisest ja sobivate formaatide väljatöötamisest kuni nende elluviimiseni.  Meie inimesed on meie väärtus - minu jaoks on innustav, et ülikool väärtustab üha enam töötajatele õppimisvõimaluste loomist ja mul on rõõm, et saan selleks anda oma panuse.

Ülikoolis töötan osalise koormusega (0,6) ja teine pool minu südamest kuulub Saaremaale, kus tegelen Kuressaare Rahvaülikoolis kohalikele õppimisvõimaluste loomisega.

 

Õppejõuarenduse ekspert Katrin Aava

Kandideerisin personaliarenduse osakonda tööle, kuna soovin rakendada enda oskusteavet peatselt valmivas kogumiku „Õppejõud õpetamist arendamas ja uurimas“ kaastoimetaja ja artiklite autorina. Selles kogumikus on edasi antud põhimõtted, kuidas arendusuuringute kaudu ülikooli eri osapoolte koostöös jõuda tulemini, mis mõjutaks ülikooli õpetamiskultuuri ja õpetamisoskusi kõige mõjusamal viisil. 

Olen uues rollis õppejõuarenduse eksperdina käivitanud koostöös kolleegidega arendusuuringu, kuidas toetada atesteerimissüsteemi osapooli  ja arendada välja parim toetustegevus õppejõudude õpetamisoskuste arendamiseks. Uuringu käigus töötame välja koostöös muutuste osapooltega ülikooliülesed lahendused, kuidas atesteerimissüsteemi kaudu toetada nii õppejõudude ja õpetamisoskuste arendamist ning toetada kollegiaalset õppimist meie ülikoolis. Tegutsen selle nimel, et õppejõud kogeksid enda tööd ülikoolis väärtusliku ja tähenduslikuna.

Kõnnin jala tööle. Harin oma aeda. Reisime oma korvpallinaiskonnaga mööda maailma ringi ja toome kodumaale ikka säravaid medaleid. 

 

Koolitus- ja mobiilsusspetsialist Marika Matvejeva

Minu koordineerida on töötajate Erasmus+ lähetused, lisaks sellele hoolitsen koostöös kolleegidega selle eest, et ülikooli töötajatel oleks võimalik end tööalaselt täiendada ning osaleda põnevatel ja kasulikel sisekoolitustel.

Olen lõpetanud TLÜs bakalaureuseõppe sotsioloogia erialal ning mulle on loomupärane uudishimu ühiskonnas toimuva osas - millised on seosed erinevate protsesside vahel ning milline on neile omistatav tähendus. Uudishimu on mind suunanud ennast nii professionaalselt kui ka isiklikult arendama ka väljaspool Eestist, olen elanud ja töötanud Inglismaal, Itaalias ja Maltal. Väärtustan avatust uuele ja innovatiivsele aga samas on mulle südamelähedane ja oluline meie rahvuskultuur, eriti just koorimuusika, millega olen tegelenud suure osa oma elust.

Liitu personaliarenduskeskuse tiimiga: 

Õpetamisoskuste konsultant

Rahvusvaheliste töötajate koordinaator