Koosõppimise päev „Üldpädevuste õpetamise kunst"

Tallinna Ülikooli teadlased ja teaduskorralduse spetsialistid kogunesid 7. novembril teiseks koosõppimise päevaks, millel keskenduti tehisaru kasutamisele teadustöös.

Information in English

Pildigalerii

Prof. Marek Tamme ettekanne "Kuidas võib tehisaru muuta teadlase elu?

Ettekande slaidid

Professor Marek Tamm käsitles oma avakõnes küsimust, kas tehisaru võiks olla teadlase assistent ja/või teadlase asendaja. Tamm tõi näiteid oma kogemustest tehisaru kasutamisel erinevates teadustööga seotud tegevustes nagu info kogumine, tõlkimine, toimetamine, ülevaatamine ja projektikirjutamine.

Rühmaülesanne

Koosõppimise päeva keskel oli laudkondadel ülesandeks kirjutada leheküljepikkune annotatsioon (abstrakt) ning selle tegemiseks oli lubatud kasutada ainult tehisaru (ChatGPT) abi. 

Lähteülesanne

Osalejate tagasiside näitas, et tehisarule leiti rakendus igas etapis. Siiski paistis tehisaru teatud etappides oskuslikum kui teistes. Enim nähti tehisaru postiivse abilisena kirjanduse analüüsis, kus genereeriti kokkuvõtteid teadusartiklitest ja raamatutest. Samas oli üsna keeruline kasutada tehisaru teksti otse - seda oli vaja toimetada. Tehisaru sõnastamisoskus sai palju kriitikat ning osalejatele ei imponeerinud klišeedest kubisev tekstimassiiv. Teatud osalejad leidsid aga viisi, kuidas muuta genereeritud tekst konkreetsemaks ning seeläbi ka kasutatavaks. 

Huvitavamatest näidetest toodi veel välja tehisaru võimet vältida tühja lehe sündroomi ehk kirjutamistõrget. Vesteldes tehisaruga oli kiiresti võimalik oma mõtteid koondada või uusi uksi oma mõtlemises avada. Sellele vastukaaluks rõhutati, et säilima peaks kriitiline mõtlemine ning erialavälise info usaldus oli madal, sest puudus intuitisoon või teadmine, kas genereeritud tekst on õige. Mitmel osalejal oli kogemus, kus küsitud viite peale genereeris tehisaru olematu (kuid vormiliselt õige) viite. 

Tulevikku vaatavalt jäid veel küsimärkideks tehisaru kasutamise reeglid ning eetilised küsimused. Osalejad sooviksid selles vallas veel lisateadmisi.

Paneeldiskussioon 

Mitmeid Marek Tamme tõstatatud küsimusi arendati edasi paneeldiskussioonis “Tehisaru teaduses: võimalused ja eetilised väljakutsed”. Nii teadusprorektor Katrin Niglas kui ka osaluskultuuri professor Katrin Tiidenberg tõid esile oma mure seoses erisustega erinevate põlvkondade vahel: tänased teadlased, kes on õppinud ilma tehisaruta, suudavad paremini mõista erinevusi, märgata eetilisi väljakutseid ja valeteavet, kuid kuidas õpetada uusi põlvkondi traditsiooniliste meetodite järgi, et neil oleks olemas võrdlus tehisaru abil töötamise ja ilma tehisaruta töötamise vahel.

Digihumanitaaria ja tehisaru lektor Andres Karjus rõhutas, kui oluline on kaaluda riske tehisaru kasutamisel ja mitte kasutamisel, kuna kõrvalejäämine võib tähendada mahajäämust arengus ja tööefektiivsuses. Oldi ühel meelel, et tehisaru on tulnud, et jääda, ning mõjutab paratamatult teadustöö tegemise viise. Rõhutati ka seda, kui tähtis on mõelda sellele, kuidas teadlased kasutavad potentsiaalset vaba aega, mis tekib tänu sellele, et tehisaru kasutamine muudab töö tegemise kiiremaks. Katrin Tiidenberg juhtis tähelepanu sellele, et on oluline vältida olukorda, kus ühe keskmise tasemega artikli asemel kirjutatakse kolm keskmise tasemega artiklit, kuna lõpuks ei pruugi olla kedagi, kes neid loeks.

Kui interaktsioonidisaini dotsent Sonia Sousa rõhutas, et tehisaru on vaid tööriist ja see sõltub meist endist, kuidas me seda kasutame, siis digihumanitaaria ja tehisaru külalislektor Krister Kruusmaa märkis, et tavaliselt on tööriistad ja tehnoloogia neutraalsed. Suured keelemudelid ei ole neutraalsed, neil on sisemised eelarvamused ja mida rohkem neid meie igapäevastesse süsteemidesse integreeritakse, seda vähem me neid eelarvamusi märkame ja neist teadlikud oleme ning see on aspekt, mille suhtes peaksime olema ettevaatlikud.

Andres Karjus toonitas, et paljud probleemid, mida kipume “süüks panema” tehisarule, on tegelikult eetilise ja läbipaistva käitumise küsimused või kuuluvad andmekaitse (GDPR) alla. Huvitav oli ka teada saada, et inimesed kipuvad uusi tehnoloogiaid kas liiga positiivselt (utoopiliselt) või liiga negatiivselt (düstoopiliselt) hindama, mistõttu ei saa me Katrin Tiidenbergi sõnul usaldada oma kollektiivset reageeringut tehnoloogiale.

Pädevamatele tehisaru kasutajatele soovitas Andres Karjus oma tehisaru lahenduse käivitamisel kasutada võimalusel pilveteenuste asemel keelemudeleid lokaalselt, kui tegemist on näiteks tundlike või isikuandmetega.

Tallinna Ülikooli poliitikate ja strateegiate loomisel rõhutas Sonia Sousa visiooni olulisust. Katrin Niglas märkis, et noore ülikoolina on TLÜ jaoks oluline olla eksperimentaalsete arengute puhul esirinnas.

Katrin Tiidenbergi sõnul on samuti huvitav, kuidas tehisaru kasutamisest teadustöös rääkimine aitab esile tuua erinevaid arusaamu sellest, mis on teadustöö tegemise põhiosad ja kui erinevalt me neist igaühte mõistame.

TLÜ õppejõud kogunesid 11. juunil Nova kohvikusse koosõppimise piknikule, et arutada selle üle, kuidas tehisintellekt, eelkõige tekstirobotite kasutamine, on mõjutanud lõputööde koostamist ja kaitsmist. Vabas õhkkonnas, kolleegidega arutledes tõid osalejad välja olulised mõtted ja ettepanekud, mida uueks õppeaastaks tasuks tehisintellekti ja lõputööde osas tähele panna.

Koosõppimise pikniku galerii

Millele peaks tähelepanu pöörama ülikooli tasandil?

• Olulised on ülikoolis ühised arusaamad ja kokkulepitud TI kasutamise raamistik (ka instituudi tasandil)
• Uute süsteemide kasutamine ja muudatuste tegemine peab olema läbimõeldud ja mõtestatud
• Jätkata TI kasutamisvõimaluste tutvustamise ja töötajate oskuste arendamisega
• Arvestama peab, et TI kasutamine võimendub ning ülikool peab selleks valmis olema.
• Kaitsmisprotsess ei saa muutuda automatiseerituks, oluline on väärtustada ning soodustada loovust

Millele peaks tähelepanu pöörama instituudi tasandil?

• TI kasutamine sõltub valdkonnast, arvestada tuleks valdkonna eripäraga
• Toetada oma valdkonna raames tehnoloogiate tundmist 
• Väärtustada suulist diskussiooni
• Vaadata üle lõputööde hindamiskriteeriumid

Millele peab tähelepanu pöörama õppejõud ise?

• Arutelud inimeste vahel muutuvad aina tähtsamaks ehk tagasi Sokratese juurde!
• Oluline on üliõpilaste juhendamine, kuidas kasutada TI konstruktiivselt ja eetiliselt
• Arutada koos üliõpilastega ning jõuda ühiste kokkulepeteni (fookuses eetiline vastutus, akadeemiline eetika)
• Leida ise võimalusi ning harjutada TI kasutamist, sh suunata üliõpilasi kasutama mõne ülesandega, mis toetab õppimist konkreetses aines

Lisaks andis haridustehnoloogia professor ja TLÜ tehisintellekti nõukoja eestvedaja Kairit Tammets lühiülevaate TI nõukoja tegemistest ning tutvustas põgusalt Tartu Ülikoolis 2024. aasta veebruaris läbi viidud küsitlust “Tartu Ülikooli õppejõudude praktikad ja probleemid seoses tekstirobotite kasutamisega õppetöös.” Tartu küsitluse tulemused näitavad, et enam kui pooled vastanutest ei kasuta tekstiroboteid mitte millekski, vähemus üritab tekstirobotite kasutamist kuidagi oma ainetes reguleerida ja/või õppetööd tekstirobotitele vastavaks kohendada. Õppetöö raames on populaarseimad tekstirobotite kasutusviisid: õppetöö ettevalmistamine ning üliõpilastel iseseisvates töödes tekstiroboti kasutamise lubamine. Tekstirobotite kasutamisest hoidutakse, kuna puudub kindlus nende efektiivse kasutamise osas ja usaldus tekstirobotite vastu, samuti ei pruugi tekstirobotid iga aine õpetamiseks sobida. Koolitustel oodatakse praktilisi (sh eesmärgipäraseid, konkreetseid, erialapõhiseid) soovitusi, aga ka võtteid oma töö tõhustamiseks tekstiroboti abiga. Unustada ei tohi ka õiguslikke ning eetilisi aspekte.

TÜ küsitluse tulemused peegeldavad ilmselt sarnaseid trende ka Tallinna Ülikoolis.

Personaliarenduskeskus tänab kõiki õpisündmustel osalejaid ning loodab kohtuda juba peagi järgmistel koolitustel ja sündmustel. Sügissemestri koolituskalender on registreerumiseks avatud!

2. aprillil 2024 toimus Tallinna Ülikoolis esimene koosõppimise päev, mille fookusteema oli „Tehisintellekti kasutamise kogemused“.

Koosõppimise päeval:

• saime teada, millised on TI nõukoja sõnumid TI arengutest haridusvaldkonnas;
• kuulsime, millised on kolleegide kogemused TI kasutamisel õppes;
• mõtestasime üheskoos, millised on TI õppes kasutamise võimalused ja väljakutsed ning kuidas mõjutab see näiteks üliõpilastööde hindamist.

Koosõppimise päeva galerii

Päevakava

• 12.30–13.00 Kogunemine ja lõuna
• 13.00–13.15 Avasõnad Kristi Klaasmägi
                       Häälestus, moderaator Kaire Povilaitis
• 13.15–13.35 Sissejuhatav ettekanne "Millest me räägime, kui räägime tehisintellektist hariduses?" - Kairit Tammets
• 13.40–14.40 Maailmakohvik/töötoad*
• 14.40–15.00 Kohvipaus
• 15.00–15.30 Maailmakohviku ja töötubade refleksiooniring
• 15.30–16.15 Paneeldiskussioon "Tehisintellekt akadeemilises hindamises: Lõputööde tulevik?" 

Kokkuvõtted

Piret Räni joonistus

Sissejuhatav ettekanne "Millest me räägime, kui räägime tehisintellektist hariduses?" - Kairit Tammets

Haridustehnoloogia prof. Kairit Tammets andis oma sissejuhatavas ettekandes ülevaate AI rollist hariduses, toonitades, et selle rakendamine on palju enamat kui lihtsalt tööriistade kasutamine. Tehisintellekt on hariduses olnud kasutusel juba aastaid ja selle mõju õppimisele sõltub paljudest teguritest, nagu õpetamisviisid, organisatsioonilised struktuurid, tehnoloogilised vahendid ja mis eesmärgil nad on loodud ja õppijate individuaalsed vajadused. Tööriistad iseenesest ei ole kasulikud ega kahjulikud, kuid nende laiem kasutuselevõtt pakub võimaluse uuesti läbi mõelda meie õpetamismeetodid, hindamiskriteeriumid ja hindamise fookused - kas me keskendume lõpptulemustele või õppimisprotsessile endale. (VAATA SLAIDE SIIN)

Töötoad

Aigi Heero “Tehisintellekt õppejõu igapäevatöös” (VAATA SLAIDE SIIN)

Andres Jõesaare töötoas õpiti, kuidas luua erinevate tehisintellektide abil pilkupüüdvat graafika-, pildi- ja videomaterjale. Andres Jõesaare töötoas ei olnud esitlust. 

Piret Räni joonistus

Maailmakohviku laudkondades tutvustasid oma tehisintellekti kasutamise kogemusi erinevad TLÜ õppejõud, millele järgnes arutelu üles kerkinud teemadel.

1. Tõnis Saarts “Kuidas kasutasin TI-d (uurimismeetodite-alastes) seminaritöödes?

Tõnis Saarts andis õppeülesandes üliõpilastele vaba valiku, kas nad kasutavad uurimisprobleemi, -eesmärgi, uurimisküsimuse püstitusel tehisintellekti abi või mitte. 20% õppijatest kasutas ja need tööd olid suurepärased põhjusel, et nad ei olnud TI-ga nõus - nad argumenteerisid sellele vastu, mõistsid, kui TI pakub trafaretseid lahendusi, tegid täpsemaks, panid viited juurde. Need, kes ei kasutanud TI abi, ei saanud õppeülesandega nii hästi hakkama. Õppejõule võib TI kasutamine olla lisatöö, aga õppetöö kvaliteet tõuseb. Kirjalikule tööle on kindlasti juurde vaja suulist arutelu, eriti olukorras, kus õppejõud ei tea, kas töö on üliõpilase või TI tehtud. Õppejõu roll on õpetada üliõpilasi küsima õigeid küsimusi. TI-d kasutavad üliõpilased on teadlikumad oma metakognitiivsetest protsessidest. Ohukohaks on tasulistele versioonidele ligipääsu erinevus, mis tekitab ebavõrdsust üliõpilaste vahel. TI treenib kriitilist mõtlemist, kontseptsioonidest arusaamist, argumenteerimist, juhul kui üliõpilane teab, et TI ei saa alati küsimustele vastamisega suurepäraselt hakkama. 

2. Triin Lauri “Kuidas kasutasin TI-d õppeülesannete koostamisel?”

Laudkonnas oli erinevaid arvamusi - toodi välja, et peaks olema oluliselt kriitilisemad TI kasutamise suhtes. Triin Lauri kogemuses ei olnud TI kasutamine vabatahtlik, kuna siis hakkavad seda ära kasutama vaid kogenenumad üliõpilased ja see võib suurendada ebavõrdsust. Teisalt kui teha TI kasutamine kohustuslikuks, siis on üliõpilasel valikuvabadus piiratud ja õppejõud peab teda võimestama ja aitama, kui tal sellega kogemusi ei ole. Õppejõul võib siis tekkida küsimus, mida ma õpetan - kas TI-d või oma ainekursuse sisu. Õppejõud peavad arenema mitmekesisemate hindamismeetodite suunas ja mõtestama, kas nad hindavad protsessi või produkti. Tekkis küsimus, kuidas TI-d õppetöös kasutada, et see arendaks üliõpilast, aga et seda oleks võimalik ka hinnata. Positiivse ideena tuli esile mõte anda üliõpilastele ülesanne küsida TI-lt tagasisidet oma tööle. 

3. Lianne Teder “Kuidas kasutasin TI-d noorte ettevõtlikkuse toetamiseks?

Leiti, et õpiväljundid muutuvad - mitte niivõrd nende sisu vaid kuidas õppejõud tegelikult õpetavad mõtlemist. Tehisaru kui subjekt - kui palju tuleb talle viidata? Tavapäraselt kui kasutatakse otsingumootori abi või arutatakse sõbraga, siis ei kajastata seda viidetes. On oluline selgeks mõelda, kes TI on. Leiti, et üks võtmesõna on vastutus - see, kes esitab teksti ka vastutab selle eest. 

4. Alar Pink “TI kui üliõpilaste kaaslane kodutöödes”

TI positiivne mõju on kriitilise mõtlemise, küsimuste esitamise arenemine. Õppejõu seisukohalt nõuab see kindlasti rohkem aega ja tagasisidestamist, miks mingid asjad ei ole nii nagu TI ütleb. Teine asi, mida arutati, oli see, et õppejõud peaksid olema autoriteedid, aga praegu on olukord, kus TIga seoses nad enam kõike ei tea. Leiti, et toimub paradigma muutus - õppejõud peab üliõpilastega koos õppima. 

5. Halliki Põlda ja Andrea Annus “Kuidas kasutasime TI-d õpiruumi loomisel?”

Leiti, et tehisintellekt on võimalus mõtestada oma õpetamist. Lisaks õpiväljunditele peavad muutuma ka õppemeetodid. Kui õppijate kogemuses uus teadmine võib sündida arutelus TI-ga, siis kuidas seda arutelu asjakohasel viisil toetada. Olulise punktina mõtestati ka seda, kuidas toetada TI kirjaoskuse omandamist ja kuidas selleks leida aeda. Uuringud näitavad vajadust, et õppejõud toetaksid TI kirjaoskuse arengut aga küsimus jääb, kuidas leitakse selleks aega õppe sisu kõrvalt. Tekstiloomes kolitakse tihti oma aru juurde tagasi, sest TI loodud tekst ei ole enda loodud tekst, ta ei leia artiklist neid mõtteid, mis inimest ennast kõnetavad. Küsimus, mis laudkonnas õhku jäi - kas saab praeguselt hetkel enam olla kõrvale jäätud tehisintellekti kasutamisest?

Piret Räni joonistus

Paneeldiskussioonis vahetasid mõtteid eksperdid mitmest valdkondast, peegeldades töötubade ja maailmakohvikute kogemusi. Arutelu keskmes oli generatiivse AI mõju õppejõudude ja üliõpilaste suhetele, eriti seoses AI kasutamisega iseseisvates töödes ja sellega kaasneva usalduse probleemiga. Nii õppejõud kui ka üliõpilaste esindaja julgustasid õppejõude muretsema vähem ning keskenduma rohkem lõputööde protsessile - pigem mõtestada läbi lõputöö protsess, kuidas üliõpilastega nende tööde tähenduslikkusest rääkida -  ja üliõpilaste juhendamisele AI rolli osas nende töödes. Paneelis rõhutati vajadust kursuste õpiväljundite, hindamismeetodite ja -kriteeriumite ümbermõtestamiseks, et kõik üliõpilased oskaksid generatiivset AI-d tõhusalt kasutada ja ei tekiks lõhet paremini ja halvemini toime tulevate õppijate vahel.