Kultuuriteadus

Kultuuriteadus

Kultuuriteadus on avar eriala, mis sobib suurepäraselt inimesele, kes ei taha keskenduda vaid ühe konkreetse valdkonna õppimisele, vaid otsib mitmekülgset humanitaarõpet, mille käigus omandada alusteadmised kultuurist, selle ajaloost ja toimimisest, religioonidest, kirjandus-, filmi- ja muusikateoste analüüsivõimalustest, populaarkultuurist, soouuringutest ja feminismist, linnauuringutest, võõrkeeltest ja paljust muust. See on parim võimalus saada tõeliselt kultuurseks inimeseks!

Õppetase Bakalaureuseõpe

Õppe kestus 3 aastat

Õppekeel Eesti keel

Õppekohtade arv 23

Õppevorm Päevaõpe

Millest kõneleme, kui ütleme: „kultuur“?!

  • Kui räägime rahvuskultuurist või erinevate rahvaste kultuuridest, näiteks eesti, vene või lääne kultuurist, aasia kultuuridest; kui kultuuridevahelised erinevused teineteisega kokku puutuvad või lausa vastuollu satuvad.
  • Kui võtame jutuks ajaloo, pärimuse, traditsiooni või religiooni.
  • Kui kõneleme loomingust. Kui teeme midagi uut, ilusat, algupärast; või loome uueks, kasutame uuesti midagi „vana“.
  • Kui loeme head raamatut või koomiksit, vaatame häid filme, käime teatris või kunstinäitusel, tantsime ja kuulame muusikat, tähistame, mängime arvutimänge.
  • Kui uurime, mille kõigega inimesed tegelevad, kuidas nad mõtlevad, end ja oma identiteeti mõistavad, mõtestavad ja kehastavad; kuidas moodustavad kogukondi, kuidas käivad riides, millised on nende kombed; millest teineteisega kõnelevad, mida peavad väärtuslikuks. Kuidas ja miks ikkagi on nii, et ühest kultuurist pärit inimesed mõtlevad üht, aga teised hoopis teistmoodi?
  • Mis on see kiud, mis teeb sellest kõigest terviku? See ongi kultuur!

Miks tulla õppima kultuuriteadust?

Ootame õppima kultuurihuvidega ärksaid inimesi, kes soovivad:

  • süvendada oma teadmisi kultuurist ja selle toimimisest kõige avaramas mõttes;
  • mõista ja analüüsida ümbritsevat kultuurikeskkonda ja võõraid kultuure;
  • tutvuda inspireerivate õppejõudude käe all lähemalt peamiste kultuuriteaduslike teemadega (kultuuriteooria, kultuuriajalugu, semiootika, religiooniuuringud, kirjandus- ja filmianalüüs, populaarkultuuri teooriad, soouuringud ja feminism, ökokriitika, linnauuringud ja palju muud);
  • arendada eneseväljendusoskuseid;
  • õppida, kuidas panna kahtluse alla käibetõdesid ning kuidas kiiresti muutuvas maailmas paremini kohaneda ja toime tulla;
  • omandada laiapõhjalist humanitaarharidust, mis lubab ennast teostada nii erinevates valdkondades ja ametites, nagu seda on kultuur ise!
  • kombineerida Kultuuriteaduse peaeriala kõrvalerialaga, mis lubab oma teadmisi täiendada nii võõraste kultuuride ja keelte kui ka teiste seas näiteks ajaloo, antropoloogia või filosoofia vallas;
  • Erasmuse üliõpilasvahetuse lepingud paljude Euroopa ülikoolidega pakuvad tudengitele võimalust õppida välisülikoolis kuni terve aasta. Võimalus on osaleda välispraktikal.

Õppekava ja -ained

Õppevormi kirjeldus

  • Kestus: 3 aastat
  • Õppevorm: päevaõpe
  • Täiskoormusega bakalaureuseõpe toimub loengute, seminaride ja praktikumide vormis.
  • Bakalaureusekraadi omandamiseks tuleb läbida õppekava ja sooritada bakalaureuseeksam, mis sisaldab nii kirjalikku uurimust kui ka suulist vestlust.

Olulised eriala- ja üldained

Peaerialaained annavad esiteks võimaluse omandada teadmised kultuuriteaduste alusainetest (kultuuriteooria, kultuuriajalugu, semiootika, populaarkultuur) ja teiseks omandada kultuurianalüüsi põhioskused (kultuurikeskkonna analüüs, tekstianalüüs, filmi- ja visuaalkultuuri analüüs, religioossete protsesside analüüs).

Kultuuriteooria praktilises õppes arendatakse kirjaliku eneseväljenduse, kriitilise lugemise, uurimistöö koostamise ja esitlemise oskusi. Üliõpilastel on kohustus läbida erialapraktika, mis eeldab omandatud teadmiste ja oskuste kasutamist ülikooliväliselt (ajakirjanduslik kaastöö, kultuuriürituste korraldamisel osalemine, erialane esinemine jms).

Peaeriala aineid toetavad üldained (globaalne ajalugu, maailmakirjandus, kriitiline mõtlemine, suured küsimused, maailmavaated ja usundid), mille eesmärk on süvendada humanitaarseid teadmisi ning analüüsi- ja esinemisoskuseid. Neile lisandub ELU projekt, mis toetab meeskonnatööoskust ja erialavaheliste probleemide lahendamist.

Kõrvaleriala 

Nagu kõikidel erialadel, nii saavad ka kultuuriteaduse tudengid valida endale meelepärase kõrvaleriala. Kultuuriteadust saab siduda näiteks Aasia uuringute, ajaloo, antropoloogia, filosoofia või hoopis digihumanitaaria erialaga.

Kõrvaleriala võimaldab tudengil omandada laiapõhjalisemat haridust ja mitmekülgsemaid teadmisi, mis on kasuks nii edasiõppimisel kui ka meelepärase ameti leidmisel.

Tutvu õppekavaga

Õppekeskkond

  • Eriala omandamist toetab modernne ülikoolilinnak, kus on õppetööks vajaliku tehnikaga varustatud auditooriumid, mitmekülgne tänapäevaste võimalustega õpperaamatukogu, arvutiklassid ja õpikeskus, aga ka kohvikud ja lastehoid.
  • Kultuuriteaduse eriala üliõpilastel on võimalus osaleda erialastel konverentsidel ja seminaridel. Üliõpilased on väga oodatud instituudi akadeemilistele üritustele: TÜHI saal, TÜHI teadusseminar, TÜHI pop-up seminar.
  • Tallinna ülikool asub kesklinnas ja on hõlpsasti ligipääsetav. 

Õppejõud

Rein Raud on Eesti tuntumaid humanitaarõpetlasi, kultuuriteooria ja Aasia kultuuri spetsialist, kirjanik ja tõlkija. Ta õppis jaapani filoloogiat Leningradi ülikoolis ja kaitses oma väitekirja jaapani keskaja kirjandusest Helsingi ülikoolis. Ta on Eesti Humanitaarinstituudi üks asutajaid. Aastatel 2006-2011 oli ta Tallinna ülikooli esimene rektor. 1995–2016 oli ta Helsingi ülikooli jaapani keele ja kultuuri professor, töötades rööpselt professorina Tallinna ülikoolis.

Tema erialased huvid on seotud ennekõike üldise kultuuriteooria, keskaja jaapani kirjanduse ja võrdleva filosoofiaga. Ta on avaldanud suure hulga raamatuid, nii ilukirjandusteoseid kui ka teaduskäsitlusi, sh eestikeelse kõrgkooli õpiku “Mis on kultuur? Sissejuhatus kultuuriteooriatesse” (2012) ja ingliskeelse monograafia “Meaning in Action: Outline of an Integral Theory of Culture” (2016).

Kuula Rein Raua lühiloengut Teadlane teab: Mille poolest sarnanevad naiselikkus ja raha?


 

Marek Tamm on kultuuriajaloo professor ja vanemteadur Tallinna ülikooli humanitaarteaduste instituudis. Ta on TLÜ Kultuuridevaheliste uuringute tippkeskuse ning Kultuuriteaduste ja kunstide doktorikooli nõukogu esimees. Ta on lõpetanud Tartu ülikooli ajaloo ja semiootika erialal (1998), omandanud magistrikraadi keskaja-uuringutes Pariisis, Ecole des Hautes Etudes en Sciences Sociales’is (1999) ja doktorikraadi ajaloo alal Tallinna ülikoolis (2009). Ta on avaldanud viis monograafiat, üle seitsmekümne teadusartikli mitmes keeles ja toimetanud tosinat teaduskogumikku. Tema peamised uurimisvaldkonnad on keskaja Euroopa kultuuriajalugu, ajalookirjutuse teooria ja ajalugu ning kultuurimälu uuringud.

Marek Tamm meedias:


 

Eneken Laanes on võrdleva kirjandusteaduse professor ja Eesti Teaduste Akadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskuse vanemteadur. Tema teadustöö keskendub rahvusülesele mälule ja kultuurideülestele mäluvormidele nõukogudejärgse Ida-Euroopa mälukultuuris. Eneken Laanes on õppinud võrdlevat kirjandusteadust Tartu ülikoolis, Bologna ülikoolis (kevad 2001), Berliini vabaülikoolis (2003-2004) ning on töötanud teadurina Yale’i ülikoolis (2013-2014). Ta on avaldanud raamatu "Lepitamatud dialoogid: subjekt ja mälu nõukogudejärgses eesti romaanis" (Tallinn, 2009) ja toimetanud kogumikud "Novels, Histories, Novel Nations: Historical Fiction and Cultural Memory in Finland and Estonia" (Helsingi, 2015, koos Ilona Pikkase ja Linda Kaljundiga) ja "Metamorfiline Kross: Sissevaateid Jaan Krossi loomingusse" (Tallinn, 2005) ning Keele ja Kirjanduse erinumbri ajalooromaanist ja kultuurimälust (2013, nr 8-9).

Tema peamised uurimisvaldkonnad on kultuurimälu, traumateooria, ajalooline romaan, kriitiline teooria ja kultuurianalüüs, kaasaegne kirjandus, subjektsuse teooriad, autobiograafia, maailmakirjandus, rahvusülene kirjandus ja mitmekeelsus.


Margus Vihalem on filosoofia dotsent ja Humanitaarteaduste instituudi direktor. Ta on kaitsnud magistri- ja doktorikraadi Kultuuriteooria ja filosoofia Pariisis. Alates 2007. aastat õpetab ta Tallinna ülikoolis muu hulgas kursusi esteetikast, epistemoloogiast, metafüüsikast jm.

Tema teadustöö üheks suunaks on esteetika ning küsimused kunstist ja mittekunstist, esteetilistest väärtustest, samuti esteetilise kogemuse iseloomust ja tähendustest. Sealjuures kuulub tema huvivaldkonda uuematest esteetikasuundumustest näiteks argiesteetika ehk argikogemuse esteetiline analüüs. Lisaks tegeleb ta filosoofilise antropoloogiaga, sealhulgas subjektiteooriatega, mis püüavad mõtestada inimese isesust ning isesuse kultuurilisi ja ühiskondlikke seoseid muutuvas maailmas.

Margus Vihalem meedias:


Jaan Lahe on kultuuri- ja religiooniuuringute dotsent. Doktorikraadi teoloogias sai ta 2009. a Tartu ülikoolis väitekirjaga, mis käsitles gnostitsismi ja judaismi seoseid. Tema juhendajaks oli maailma üks tuntumaid gnostitsismi eksperte, professor Kurt Rudolph Saksamaalt. Jaan Lahe on täiendanud ennast õpingute ajal Marburgi ja Berliini Humboldti ülikoolis ning töötanud külalisteadurina Erfurti, Bonni ja Heidelbergi ülikoolis.

Jaan Lahe uurimisvaldkonnaks on usundid Rooma keisririigis – erinevad nn idamaised kultused (Mithras, Isis), gnostitsism ja varane kristlus. Ta on tegev ka tõlkija ja esseistina ning antiikkultuuri populariseerijana.

 

 


Lauri Linask on kultuuriteooria lektor. Ta õpib Tartu Ülikooli semiootika ja kultuuriteooria doktoriõppes. Oma teadustöös tegeleb ta semiootika teooriaga, uurib kultuuri ja mõtlemise suhteid ning nende suhete kujunemist lastel semiootika vaatenurgast. Samuti paeluvad teda kultuuri ja tähenduslikkuse piirid ja suhted looduses, millesse kultuur on istutatud ja seotud.

 

 

 

 

 

 

 


 


Mihhail Lotman on rahvusvahelise mainega kirjandusteadlane ja kultuurisemiootik. Ta on õppinud Tartu ülikoolis vene filoloogiat ja semiootikat, alates 1991. aastast on õpetanud Eesti Humanitaarinstituudis ja seejärel Tallinna ülikoolis.

Praegu on ta Tallinna ülikooli kirjandusteooria ja semiootika professor ning samuti Tartu ülikooli juhtivteadur. Tema erialased huvid on seotud ennekõike värsianalüüsi, kultuurisemiootika, kirjandusteooria, vene kultuuriloo, retoorika ja poliitikaga. Ta on avaldanud suure hulga erialaseid uurimusi eesti, vene, inglise jt keeltes. Oma blogis  analüüsib ta päevakajalisi sündmusi.

Vastuvõtutingimused

Riigieksamid

  • Eesti keele riigieksam või eesti keele kui teise keele riigieksam

Vastuvõtutingimused

  • Eesti keele riigieksam või eesti keele kui teise keele riigieksam on 40%.
  • Vastuvõtueksam on 60%.
  • Vastuvõtulävend on 65 palli

Vastuvõtueksam

Vastuvõtueksam koosneb kirjalikust ja suulisest osast. Kirjalik osa on lühike (umbes pool lehekülge) motivatsioonikiri, milles võetakse lühidalt kokku põhjendused, miks soovitakse kultuuriteaduse erialale õppima tulla. Motivatsioonikiri esitatakse koos sisseastumisdokumentidega SAIS-i keskkonnas. Motivatsioonikiri peab olema PDF-formaadis ja faili nimi on kandidaadi nimi. Suulises osas toimub vestlus vastuvõtukomisjoniga, mille käigus hinnatakse kandidaadi kultuurialaseid teadmisi ja suutlikkust põhjendada erialavalikut.

Vastuvõtueksami osakaalud: kirjalik osa 20%, vestlus 80%. Vastuvõtupallide moodustamisel annab vastuvõtueksam 60% ja eesti keele riigieksam 40%.

Vastuvõtueksami hindamiskriteeriumid. Motivatsioonikirjaga hinnatakse kandidaadi väljendus- ja arutlusoskust eesti keeles ja motiveeritust valitud erialal õppimiseks. Vestlusega hinnatakse kandidaadi teadmisi kultuurist ja selle toimimisest ning oskust põhjendada erialavalikut.

Vastuvõtueksami hindamine. Komisjon hindab kandidaati eelnevalt kokkulepitud hindamiskriteeriumide alusel. Kirjaliku osa puhul hindavad kõik komisjoni liikmed kandidaate esitatud materjalide alusel hindamiskriteeriumitest lähtudes ja koondhinne moodustub komisjoniliikmete hinnangute keskmisena. Vestlusel osalevad komisjoni liikmed, kellest üks juhatab intervjuud kandidaadiga. Kõik komisjoni liikmed võivad küsida küsimusi. Intervjuu järel toimub komisjoni arutelu ja antakse konsensuslik hinnang.

Vastuvõtueksamite ajakava

Lisapunktid vabatahtliku töö eest

Kandidaadil on võimalik saada vastuvõtueksamil kuni 4 lisapunkti varasema vabatahtliku töö eest. Selleks tuleb täita avaldus, see välja printida, võtta vastuvõtueksamile kaasa ja esitada vastuvõtukomisjonile. Avaldusega koos tuleb esitada ka kinnitus organisatsioonilt, kus vabatahtlikku tööd tehti. Vabatahtliku töö eest lisapunktide andmise otsustab vastuvõtukomisjon.

Vilistlased

 

"Kultuuriteaduse erialal õppimine andis mulle laiema silmaringi ja alused erinevate maailma tõlgendamise võimaluste mõistmiseks. Mäletan õppimisajast, et rääkisin tihti pärast mõnda järjekordset inspireerivat loengut sõpradele, et võiksin lihtsalt magamiskoti kodust kaasa võtta ja ülikooli sisse kolida. Erinevad ainekavas olnud ained avardasid tuntavalt minu senist arusaama kultuurist selle kõige laiemas mõttes ning ärgitasid tihti ka omal käel lisainfot juurde uurima. Lisaväärtuseks olid kindlasti isikupärased õppejõud, kes julgustasid tudengeid dialoogi astuma ja arutlema nii ajalooliste kui ka tänapäevaste probleemide üle. Olen tänulik, et sain õppida tundma erinevaid nn tüvitekste, sest see on aidanud mul paremini tunnetada täna minu ümber olevate võimaluste paljusust ning teha oma valikuid teadlikumalt. Kultuuriteaduse erialal õppimine andis mulle eluks vajaliku õnge, mida olen saanud endale soodsates vetes kasutada õigete kalade püüdmiseks.”


"Kultuuriteaduse õpe on nagu raamatu lugemine, milles esitavad oma nägemuse toimunust erinevad karakterid. Variatsioonid on paratamatud, mälu valikud üllatavad. Kultuuriteaduses lähenetakse niimoodi igale nähtusele – saab keskenduda visuaalile, peidetud sõnumitele, nähtuse uurimisele kontekstis (ja selle konteksti muutumisele ajas). Saab süvendatult uurida tüvitekste, nende kriitikat ja uusi vaateid meid ümbritseva mõtestamiseks. Ja nii edasi. Ja kui ma ütlen „ja nii edasi“, siis valikud on tõesti lõputud. Ja see teebki selle õppe niivõrd huvitavaks ja ammendamatuks."

 

Kuhu edasi?

Millistel erialadel võib tööd leida?

Kultuuriteaduslik haridus teeb igast lõpetajast hinnatud töövõtja kõikides nendes ametites, kus nõutakse häid analüütilisi ja suhtlemisoskuseid, laia silmaringi, head kohanemisvõimet ja uute teadmiste kiiret omandamist. Senised vilistlased on kõige sagedamini leidnud tööd eri ametites kultuurisfääris, ajakirjanduses, riigiametites, haridusasutustes ja rahvusvahelistes organisatsioonides.

Edasiõppimisvõimalused

Kultuuriteaduslik alusharidus lubab edasi õppida väga paljudel erialadel, nii loomingulistel kui ka akadeemilistel, nii Tallinna ülikoolis kui ka teistes Eesti või maailma ülikoolides. Hea meelega näeme, et meie lõpetajad jätkavad õpinguid Tallinna ülikooli nüüdiskultuuri magistrikaval.

Võta ühendust!

PostiaadressNarva mnt 29, 10120 Tallinn

Telefon(+372) 640 9376

Sarnased erialad

Filosoofia

Humanitaarteaduste instituut

Oled oodatud õppima filosoofiat, kui sind huvitavad elu suured küsimused, sa ei karda mõelda ja otsustada ning tunned vajadust ennast väljendada ja ühiskonnas kaasa rääkida.

Bakalaureuseõpe
Eesti keel
22
Päevaõpe
Vaata eriala

Antropoloogia

Humanitaarteaduste instituut

Mida tähendab inimeseks olemine? Kas sind huvitab, miks on kultuurid ja ühiskonnad nii erinevad ning mis on meil inimestena ühist? Kas soovid end teostada töökohtadel, mis nõuavad oskust ja tahet mõista ning suhestuda inimestega, kel on maailmast erinevad arusaamad ja kogemused?

Bakalaureuseõpe
Eesti keel
20
Päevaõpe
Vaata eriala

Interdistsiplinaarsed humanitaarteadused - Artes Liberales

Humanitaarteaduste instituut

Ootame sind interdistsiplinaarsete humanitaarteaduste õppekavale, kui sind huvitab nii kirjandus, ajalugu, antropoloogia kui ka võõrkeeled. Sa tahad õppida rahvusvahelises keskkonnas ning omandada kõrgharidust, mis annab sulle tööturul rohkem valikuvõimalusi.

Bakalaureuseõpe
Inglise keel
Päevaõpe
2100
Vaata eriala

Kirjandus-, visuaalkultuuri ja filmiteooria

Humanitaarteaduste instituut

Soovid õppida tundma kirjanduse, filmi ja visuaalkultuuri vahelisi suhteid nii nüüdisaegses kui ka ajaloolises kontekstis? Tahad saada uusi teoreetilisi teadmisi intermediaalsest esteetikast, kirjandus-, visuaalkultuuri- ja filmiteooriast? Soovid õppida analüüsima nii vanu kui ka nüüdisaegseid tekste ja kujutisi? Kui jah, siis see magistrikava on sulle!

Magistriõpe
Inglise keel
Päevaõpe
1900
Vaata eriala