FEWL dissemination

Academic Publications

Harteis, C., Goller, M. & Gerholz, K.-H. (2022). Digitalization of work: Challenges for workplace learning. In L. Cairns, M. Malloch & B. O’Connor (Hrsg.), The SAGE Handbook of Learning and Work (S. 329-341). London: Sage. Read full article.
Maria Erss, Krista Loogma & Anna-Liisa Jõgi (2024) The effect of teacher agency support, students’ personal perseverance and work experience on student agency in secondary schools with Estonian and Russian instructional language, Cogent Education, 11:1, 2314515. Read full article.
Näkk, Anne-Mai and Timoštšuk, Inge, The Relationship between Learning Context and School Burnout at the End of Primary Education. Learning, Culture and Social Interaction. Read full article.
Näkk, Anne-Mai & Timoštšuk, Inge (2024). Primary School Teachers’ Perspectives on the Relationship Between Students’ Learning and Work-Related Skills. Social Sciences, 13(12), 681. Read full article.
Nurmik, Kaidi & Timoštšuk, Inge (2024). Integrating Work-Life and Student Work-Related Experiences in Classroom Learning—The Perspective of Primary Teachers). Social Sciences, 12(2), 649. Read full article.
Uppin, Helene ja Timoštšuk, Inge (2024). "Eks me oleme kõik natuke idealistid." Muuseumite ja keskkonnahariduse õppeprogrammide juhendajad. ["‘We are all slightly idealistic": The on-site educators of museums, science centres, and other similar institutions]. Mäetagused 88(1), 53-94. Read full article in Estonian. (See the abstract in English at the end of the article).
Loogma, Krista, Peterson, Birgit & Aasa, Maret (2024). Conceptualising the Learning of General Upper Secondary Students at Work. Social Sciences, 13(12), 686. Read full article.
Uppin, Helene & Timoštšuk, Inge (2024). They Were Surprised That Such Jobs Even Exist…’ Supporting Students’ Career Awareness During Learning Activities at Museums and Environmental Education Centres. Social Sciences, 13(12), 696. Read full article.
Erss, Maria & Loogma, Krista (2025). Upper Secondary Students' Learning at Work: The Effect on Agency in School). Social Sciences, 14(1), 17. Read full article.
Peterson, Birgit, Krista Loogma, and Maret Aasa (2025). Practices in Integrating Workplace Learning into Upper Secondary Education. Social Sciences 14(48). Loe artiklit.
"Inge Timoštšuk and Kaidi Nurmik: work creates a bridge between classroom learning and real-life" ("Inge Timoštšuk ja Kaidi Nurmik: töö loob silla tunnis õpitava ja päriselu vahel"). Novaator, February 6th, 2025. In this opinion article, Inge Timoštšuk and Kaidi Nurmik talk about the importance of explaining the nature of work and developing practical work skills already in primary school. Read full article.
Schwede, J., Heisler, D., & Harteis, C. (2025). Integrating Practice-Based Learning into Formal Education: Stakeholder Perspectives on the Challenges of Learning Location Cooperation (LLC) in Germany’s Dual VET System. Social Sciences, 14(3), 117. Read full article.

Conference Presentations

From September 11 to13, 2024 an EARLI conference, “Walking the talk: co-constructing the politics of meaning, diversity & learning,” organized by SIG10, 21 and 25 took place at the University of Bari in Italy. Maria Erss, Inge Timoštšuk and her doctoral students Kaidi Nurmik and Helene Uppin participated in the conference from the FEWL team.

Maria Erss, presented a co-autored paper with Krista Loogma titled "Upper Secondary School Students'; Learning at Work: The Effect on Agency in School". Data collected as part of the 2022 Tallinn University Student Survey revealed that students with higher agency perceived greater teacher support, had higher perseverance, achieved good grades in history, and had acquired various specific skills while working. Additionally, boys and native Estonian speakers exhibited higher levels of agency compared to girls and students whose native language was Russian or another language.

Kaidi Nurmik presented a co-authored paper with Inge Timoštšuk titled " Learning Context Factors Shaping Learner Agency – An Ecological Perspective." Interviews with classroom teachers revealed that while teachers do involve people from outside the school to enrich their teaching, overcrowded curricula and a shortage of resources, including for inclusive education, hinder the creation of a broader learning environment. When planning lessons, teachers consider their students’ specific characteristics and needs, but learners are relatively little involved in shaping their own learning experiences. Although the interviews revealed several examples of teachers giving students opportunities to make suggestions and direct their learning based on their personal interests and goals, such examples were rather rare. The study results suggest that learners' agency in the learning process is generally limited.

Helene Uppin’s and Inge Timoštšuk's presentation, "Museum and Science Centre Educators’ Perceptions of Addressing Students’ Career Awareness" revealed that although museums and science centres offer students opportunities to explore various professions and try out different roles, cooperation between schools and cultural institutions outside of school is not sufficiently meaningful and personal. Many teachers do not utilize or sufficiently value out-of-school learning opportunities. Cooperation is overly dependent on project-based funding, the availability of marketing materials, and the national curriculum guidelines.

The FEWL project team participated in the EARLI SIG14 conference at the University of Jyväskylä from August 19–23, 2024, where an invited symposium on the integration of workplace learning and formal education research was conducted. The symposium was led by the FEWL project leader Inge Timoštšuk from Tallinn University who also gave a presentation.

In the symposium, the FEWL project leader Inge Timoštšuk and doctoral student Birgit Peterson from Tallinn University presented their research; Päivi Tynjälä from the University of Jyväskylä and Christian Harteis from the University of Paderborn also participated. The presentations at the symposium were reflected upon by Professor Stephen Billett from Griffith University in Australia who was in the role of a discussant. In her presentation, Inge spoke about the possibilities of linking the world of work with primary education, and Birgit focused on the work experiences of high school students, what aspects they find meaningful in workplace learning, and the connections they see between learning at school and at the workplace. Päivi introduced her integrative pedagogy model, created 25 years ago, and its recent developments for integrating what is learned in (vocational) school and in work practice. Christian discussed the difficulties in connecting theory and practice in the context of the German dual vocational education system.

Later, Tallinn University doctoral student Kaidi Nurmik, along with Inge Timoštšuk, presented the perspectives of class teachers on how to bring the world of work closer to primary school children. Kaidi investigated in her interviews with 20 primary school teachers how teachers integrate work life with learning in the classroom and what limitations they perceive in it. She found that teachers often connect learning content with the occupations of parents to provide real-life examples of where school knowledge is applicable. However, the potential of local community members and institutions, such as local businesses, is frequently underutilized. The findings indicated that the integration of work-related elements largely depends on individual teachers'; attitudes and they often perceive work-related experiences as basic tasks, such as maintaining order.

Tallinn University doctoral student Helene Uppin presented, in a joint presentation with Inge Timoštšuk, a study on the activities of museum and environmental education center employees in supporting the career awareness of young people. Helene introduced the preliminary findings concerning a small-scale study into how educators of Estonian museums and centres of environmental education support the development of students’ career awareness. Learning activities at museums and centers of environmental education contain activities that are related to work-life and potentially support career awareness. For example, different professions and related educational paths are introduced, work-specific skills are practiced, historical and modern professions are compared, famous role-models and their life paths are analysed. Although self-awareness is considered a part of career awareness in literature, our on-site educators sometimes fail to connect it to career awareness. It seems that a longer working experience and pedagogical training tend to predict a wider or more holistic look on students’ career awareness and life- long learning.

PhD student Birgit Peterson from Tallinn University focused on practices for integrating workplace learning and school education at the high school level. Her research explores, on one hand, different integration practices, and on the other, the experiences, expectations, and needs of employers in this context. Recently, Estonian schools and employers have been developing various forms of collaboration to combine school education with workplace learning to enhance young people's general competencies. The aim of this study was to investigate the pedagogical methods used by Estonian general education schools to integrate school education and workplace learning within the context of developing general competencies. The study employed individual and focus group interviews with high school teachers, academic leaders, and employers. The findings revealed that workplace learning (e.g., short-term internships, voluntary work) is primarily integrated into general education to develop general and career-related competencies. Both schools and employers consider the reflection and conceptualization of experiences as an important part of the learning process. In practice, this integration is implemented through institutional cooperation in elective courses or as part of school exams. Addressing work-related topics or reflecting on work experiences in mandatory subject classes is rare in school practice.

Stephan Drechsler, a PhD student from Paderborn University, discussed in his roundtable session "What is an AI-literate Researcher?, a comparative Delphi study on researchers"; AI literacy across mathematical, biological, and educational sciences, highlighting the need for AI-literate researchers and the potential for developing AI literacy programs to enhance research processes. The study investigates how AI literacy is defined among researchers and what competencies are necessary for researchers in mathematical sciences, biological sciences, and educational sciences to ethically and effectively integrate AI into research processes. The study aims to develop a comprehensive model of an AI-literate researcher (AILR) by collecting expert opinions through multiple rounds of structured questions and feedback. The findings will contribute to developing instruments to measure AIL among researchers, educational curricula, and further education programs, ensuring ethical, effective, and reliable use of AI in research. More information about the project is available
here.

Jana Schwede, a PhD student from Paderborn University, presented her research “Unveiling the Dynamics of Learning Location Cooperation in VET: An In-Depth Exploration of Stakeholders’ Perspectives, Experiences, and Approaches” with a focus on Germany's dual VET system. The qualitative interview study involving VET teachers, company trainers, inter-company trainers, and apprentices revealed diverse barriers to cooperation from the different stakeholders'; viewpoints while providing actionable recommendations to enhance cooperation practices. The study ascertained that teachers and trainers see cooperation between different learning locations as important but regard extensive cooperation beyond organizational matters as unattainable due to constrained time resources prioritizing other tasks. Apprentices were mostly satisfied with how they experienced LLC, but some expressed frustration about repetitive learning content between schools and inter-company training centres. Participants also made suggestions on how to improve current cooperation practices, which involved establishing personal informal networks and building a deeper understanding of the organizational structures within each other's learning locations.

Maria Erss presented her research titled "Student agency as cultural and gender phenomenon: The role of teacher support and work experience in predicting agency" on August 22nd at Europe's largest education conference ECER in Glasgow.

The presentation was part of a symposium on the agency of children and young people which had participants also from Germany and the UK. The research of Maria Erss revealed that teacher support and previous work experience of students are positively correlated with student agency. Further, student agency is influenced by school culture and gender. Students from schools with Estonian instructional language and boys expressed higher levels of agency and rated the support of teachers to their agency higher than students from schools with Russian instructional language and girls. In order for the youth to have the courage and will to be proactive and make independent decisions in school, students' choices and the freedom to express their opinions and make suggestions have to be supported. The self-confidence that is attributed to agency can also be increased by work experience. Therefore, opportunities must be offered for the youth to gain work experience.

Anne-Mai Näkk, an early-stage researcher from the FEWL project’s Estonian team, presented on August 22nd 2023 the joint presentation with Inge Timoštšuk titled “Integration of everyday life aspects in classroom learning” at the EARLI conference in Thessaloniki, Greece.

She presented her research where last year primary school students (N=966) who are being taught by primary teachers and subject teachers were asked to what extent their teachers integrate everyday life aspects (such as practical usefulness, importance, value) in classroom learning. The cluster analysis revealed four profiles including Integrators (20.6%), Explainers (29.2%), Subject-oriented (17.6%), and Inconsistent (32.6%) profile. The results indicate the need to emphasise the value of balancing personal contexts and curriculum in classroom teaching practices to support students’ meaningful learning.

Kaidi Nurmik, an early stage researcher of the FEWL project’s Estonian team, and her supervisor, professor Inge Timoštšuk, participated in March 2023 in the 17th International Technology, Education and Development Conference in Valencia, Spain, where they presented their paper “Supporting primary students’ agency at school through life-world experiences.”

Since involving students´ life-worlds such as personal interests, hobbies, after-school activities, and parents' professional lives and interests in the learning process could support the development of agency, their aim was to understand how primary teachers have involved students’ life-worlds in the learning process and what impact they have noticed on the students' learning. Semi-structured interviews with 11 primary school teachers indicated that teachers have involved students' life-world experiences for the purpose of enriching school life and supporting relations with broader social context through examples of new and exciting activities. Although enriching the learning content is not the focus, it could be concluded that by implementing life-world activities, teachers have recognised the possibility of supporting student agency.

Maria Erss koos Mark ja Andrea Priestley'ga Glasgow Ülikooli saal

MARIA ERSS AT THE ECER 2023 CONFERENCE IN GLASGOW. SUPPORTING LEARNERS' AGENCY IN VARIOUS LEARNING ENVIRONMENTS, INCLUDING WORKPLACE LEARNING, IS A KEY FOCUS OF THE FEWL PROJECT.

IN THE FIRST PICTURE, MARK PRIESTLEY, ANDREA PRIESTLEY, AND MARIA ERSS. IN THE SECOND PHOTO, THE GREAT HALL OF THE UNIVERSITY OF GLASGOW, WHICH IS ALLEGEDLY THE INSPIRATION FOR THE GREAT HALL OF HOGWARTS IN J.K. ROWLING'S 'HARRY POTTER' SERIES."

FEWL in the Media

"Is it necessary to learn how to work?"
The FEWL project researchers Maria Erss and Krista Loogma were on 5th of July invited guests on the radio program "Huvitaja" in Vikerraadio where they talked about questions such as whether working is a skill that needs to be learned, what young people get from working alongside school and whether the curricula of general education schools should involve some kind of work experience. The interview in Estonian is accessible here.
Maria Erss discussed on January 31st in the Tallinn University talk show "Expert on air" among other topics student agency and its relationship with work experience which is also the focus of the project "Enhancing research on formal educational programmes and workplace learning". Watch the recording in Postimees TV here. More detailed discussion of the relationship between student agency and work experience will be available in the soon to be published research article of Maria Erss, Krista Loogma, and Anna-Liisa Jõgi (2024) "The effect of teacher agency support, students’ personal perseverance and work experience on student agency in secondary schools with Estonian and Russian instructional language". Cogent Education. DOI - 10.1080/2331186X.2024.2314515
“Is early work experience making young people bolder and more self-confident?”, Estonian Teachers’ Newspaper, 10.02.2023 ("Kas varane töökogemus teeb noored julgemaks ja iseteadvamaks? Eesti ja vene noorte võrdlus." Õpetajate Leht, 10.02.2023) Author: Maria Erss.

This article summarizes the research of Maria Erss on the relationship between work experience and student agency in secondary schools with Estonian and Russian instructional language. The author ascertained that these students who work during school breaks in paid jobs, youth work camps, as volunteers, or in other ways are also reporting more agentic engagement in the classroom and have more courage to express their opinions or stand up against perceived injustice at school. Read the article in Estonian.
“The gap of skills and experiences” ("Oskuste ja kogemuste lõhe"), Maria Erss and Krista Loogma in the Vikerraadio talk show „Huvitaja“, 08.02.2024.

Maria Erss and professor Krista Loogma introduced the Twinning project of Tallinn University, “Enhancing Research on the Integration of Formal Educational Programmes and Workplace Learning” (FEWL) which deals with the question of how to reduce the gap of skills and experiences in order to achieve a better match between knowledge and skills learned at school and needed in real work life. They also discussed how to ensure that everybody has equal opportunities and access to knowledge. Listen to the radio programme.
“About the need of uniting work experience and general education: Examples from the practice of teachers and schools” by Maria Erss in Teachers’ Newspaper, 13.02.2024 ("Töökogemuse ja üldhariduse ühildamise vajadusest: näiteid õpetajate ja koolide praktikast." Õpetajate Leht 13.02.2024),

How could schools and teachers help to reduce and prevent the existing and future gaps of work experience? Formal education does not often keep up with the rapid changes in the economy and society, which makes learning outside of school, at the workplace, in extracurricular activities, museums and other cultural and memory sites even more important. Learning also happens through real or virtual contacts with knowledgeable and skilled people or by self-education. The educational researchers of Tallinn University, Inge Timoštšuk, Krista Loogma, Triin Roosalu and Maria Erss, are currently researching within the European Twinning project FEWL how to better integrate school education and workplace learning. Read the article in Estonian.

Repository for FEWL Documents

Working paper on contemporary theoretical foundations and methodology of research of integration of school learning and WPL

The first collaborative publication of the FEWL team gives an overview of the current state of the art of research on integrating school-based and work-based learning. The working paper focuses on theories, terminology, methodologies, the personal and social impact of workplace learning, and the contexts in which learning occurs. Furthermore, some practices on how to integrate work-related learning into formal education and their influence on student agency are introduced.

Working paper on personal and institutional factors and mechanisms influencing integration of school learning and WPL for agency development based on the empirical study.

The second collaborative working paper of the FEWL team helps to understand and make visible how members of the “Enhancing Research on the Integration of Formal Educational Programmes and Workplace Learning” project team understand personal and institutional factors and mechanisms influencing the integration of school learning and workplace learning (WPL) for agency development. Relevant theoretical reviews and the reviews of empirical studies that have just been completed or are currently underway as part of the science work package have been summarised. Relevant studies of project members on the integration of work and formal education are presented.

Akadeemilised publikatsioonid

Harteis, C., Goller, M. & Gerholz, K.-H. (2022). Digitalization of work: Challenges for workplace learning. In L. Cairns, M. Malloch & B. O’Connor (Hrsg.), The SAGE handbook of learning and work (S. 329-341). London: Sage. Loe artiklit.
Maria Erss, Krista Loogma & Anna-Liisa Jõgi (2024). The effect of teacher agency support, students’ personal perseverance and work experience on student agency in secondary schools with Estonian and Russian instructional language, Cogent Education, 11:1, 2314515, DOI: 10.1080/2331186X.2024.2314515. Loe artiklit.
Näkk, Anne-Mai ja Timoštšuk, Inge (ilmumas). Õpikonteksti ja koolis läbipõlemise seos alghariduse lõpus. Learning, Culture and Social Interaction. http://dx.doi.org/10.2139/ssrn.4733532. Loe artiklit.
Uppin, Helene ja Timoštšuk, Inge (2024). "Eks me oleme kõik natuke idealistid." Muuseumite ja keskkonnahariduse õppeprogrammide juhendajad." Mäetagused 88(1), 53-94. Loe artiklit.
Nurmik, Kaidi ja Timoštšuk, Inge (2024). Töömaailma teemade ja õpilaste tööga seotud kogemuste lõimimine õppeprotsessi - klassiõpetajate vaade (Integrating Work-Life and Student Work-Related Experiences in Classroom Learning—The Perspective of Primary Teachers). Social Sciences, 12(2), 649. Loe artiklit.
Näkk, Anne-Mai ja Timoštšuk, Inge (2024). Klassiõpetajate arusaamad õpilaste õppimise ja tööalaste oskuste vahelistest seostest (Primary School Teachers’ Perspectives on the Relationship Between Students’ Learning and Work-Related Skills). Social Sciences, 13(12), 681. Loe artiklit.
Uppin, Helene ja Timoštšuk, Inge (2024). "Nad olid üllatunud, et sellised tööd on üldse olemas..." Õpilaste karjääriteadlikkuse toetamine muuseumite ja keskkonnahariduskeskuste õppeprogrammide käigus (‘They Were Surprised That Such Jobs Even Exist…’ Supporting Students’ Career Awareness During Learning Activities at Museums and Environmental Education Centres). Social Sciences, 13(12), 696. Loe artiklit.
Loogma, Krista, Peterson, Birgit ja Aasa, Maret (2024). Gümnaasiumiõpilaste töökohal õppimise kontseptualiseerimine (Conceptualising the Learning of General Upper Secondary Students at Work). Social Sciences, 13(12), 686. Loe artiklit.
Erss, Maria ja Loogma, Krista (2025). Gümnaasiumiõpilaste õppimine tööl ja selle seos õppija tegevusvõimekusega koolis (Upper Secondary Students' Learning at Work: The Effect on Agency in School). Social Sciences, 14(1), 17. Loe artiklit.
Peterson, Birgit, Krista Loogma ja Maret Aasa (2025). Koolis ning töökohal õppimise lõimimise praktikad gümnaasiumiastmes (Practices in Integrating Workplace Learning into Upper Secondary Education). Social Sciences 14(48). Loe artiklit.
Schwede, J., Heisler, D., & Harteis, C. (2025). Praktikapõhise õppe lõimimine formaalharidusse - osapoolte vaated õppekohtade koostöö väljakutsetele Saksa duaalses kutseharidussüsteemis. [Integrating Practice-Based Learning into Formal Education: Stakeholder Perspectives on the Challenges of Learning Location Cooperation (LLC) in Germany’s Dual VET System]. Social Sciences, 14(3), 117. Loe artiklit.

FEWL konverents "Töömaailm koolis - võimalused ja vastuolud" Tallinna Ülikoolis 25.04.2025

Foto: Konverentsi avasõnad ütles TLÜ haridusteaduste instituudi direktor Tiia Õun / autor: TLÜ

Konverentsil "Töömaailm koolis - võimalused ja vastuolud" käsitleti kaks aastat väldanud projekti “Formaalhariduse ja töökohal õppe lõimimise teadusuuringute edendamine” (FEWL) uurimistulemusi ning nende rakendamist töö- ja koolielus.

Arutlusel olid koolide ja ettevõtete koostöövõimalused laste ja noorte tööellu sulandamisel, huvihariduse ja töötegemise seosed ning töökogemuse mõju õpilaste algatusvõimele ja tegevusvõimekusele. Lisaks toodi välja muuseumihariduse kasutamata võimalused töömaailmaga tutvumisel. "Õppekäigule tulnud lapsed olid üllatunud, et selliseid ameteid üldse olemas on!" tõi üks muuseumitöötaja näite laste ja "pärismaailma" ühendamise tähtsusest.

Tööelu peab tutvustama juba koolis

Eestis käib üha rohkem õpilasi kooli kõrvalt või vaheaegadel tööl. „Meie uuringu kohaselt on selliseid noori gümnaasiumiastmes lausa 80 protsenti. Ka põhikooli õpilastest on mingil viisil töötanud üle poole ehk 52,7 protsenti,“ märkis Tallinna Ülikooli õppekavateooria dotsent Maria Erss.

Tööandjate hinnangutest nähtus siiski, et tööturul esimesi samme tegevate noorte ootused töökohtadele pole sageli realistilikud ning koolides ei räägita tööelust piisavalt. Koolid peaksid aitama õpilastel varakult välja selgitada, millised on nende karjäärivõimalused, huvid ja tuleviku ambitsioonid. Töömaailmaga tutvumine võiks alata ka märksa varem – juba nooremas kooliastmes.

Õpilased omakorda ei taju, et õpetajad tooksid tundides elulisi näiteid. „Töömaailm pole õpetajate jaoks mugav valdkond juba seetõttu, et vanemate ootused on selles osas sageli vastandlikud,“ selgitas Tallinna Ülikooli algõpetuse professor Inge Timoštšuk konverentsi avasõnades.

Koolil on ilmselgelt oluline roll pädevuste arendamisel, mis aitavad noorel toime tulla nii akadeemilises ja igapäevaelus kui ka töömaailmas. Ehkki mitmed koolid kirjeldavadki tööelu tutvustavaid praktikaid, näitavad uuringu andmed paraku, et tööelu lõimimine õppimisse on pigem juhuslik ning sõltub suuresti konkreetsete õpetajate arusaamadest ja suhtumisest ning kooli üldisest töökorraldusest.

Professor Timoštšuk rõhutas, et nii vabatahtliku kui ka palgatöö olemuse mõtestamisel vajavad nii lapsed kui õpetajad vanemate ja tööandjate tuge, sh konkreetseid näiteid headest praktikatest. „Tööandjatel on küll kõrged ootused noorte üldoskustele, kuid pigem madal valmisolek nende oskuste kujundamisesse panustada.“

Töömaailm kuulub laste ellu

Professor Timoštšuk rõhutas, et töö on laste elu loomulik osa – mänguks, õppimiseks ja tööks vajalike oskuste seas on mitmeid kattuvusi. „Ühisosaks on eesmärgipärasus, tähelepanu ja keskendumine, aga ka probleemide lahendamine, sotsiaalsuse ning koostöö ja suhtlemine. Olulisel kohal on empaatia ja rollimõistmine, aga ka eneseregulatsioon – püsivus, emotsioonidega toimetulek ning ajaplaneerimine ja sihikindlus.“

Eeltoodud tegevuste eristajaks on eesmärk. „Kui töö eesmärk on tulemuste või väärtuse loomine, siis õppimises on selleks teadmiste või oskuste omandamine, mängus aga reeglite piires millegi saavutamine või kogemine,“ sõnas professor.

Noorte motivaatoriks tööle asumisel on sageli majanduslik iseseisvus. Teadlasi huvitas aga seegi, kuidas mõjutab töötamine noorte tegevusvõimekust ehk agentsust. „Agentsus on inimese võimekus juhtida enda elu, seada eesmärke, teha valikuid ja kaalutud otsuseid ning lahendada proleeme,“ loetles Erss. „See hõlmab ka võimet teha end kuuldavaks ja oma arvamust avaldada. Samuti julgust vastu seista tajutud ebaõiglusele.“

Tegemist ei ole kaasa sündinud võimega. „Agentsus areneb isiklike pingutuste ja sotsiaalse struktuuri võimaluste ja piirangute ühendamisel,“ selgitas Erss. Õpilase tegevusvõimekust toetab kõige rohkem õppija enda sihikindlus, aga ka õpetajate toetus ja töökogemus. Natuke ka sugu, vanus, erineva õppekeelega seotud koolikultuur ja õpilase sotsiaal-majanduslik taust.

Kuidas noori tööeluks ette valmistada?

Töömaailmaga puutuvad õpilased kokku erineval moel. Mõju avaldab näiteks vanemate töötamine ja pere ühised töised tegevused, aga ka kogukondlikud algatused. Veelgi isiklikuma kogemuse annab oma taskuraha teenimine.

Tallinna Ülikooli kutsehariduse teenekas professor Krista Loogma on märkis, et tihtipeale saadaksegi esimene ja üsna vastutusrikas töökogemus kodust. „Eelkõige maapiirkonna noorte puhul tuli esile mitmekesine kodune töökogemus – metsatööd, remonditööd, põllutööd, erinevad tööd kodumajapidamises.“

Loogma tõi näite suurpere lapsest, kes rääkis enda koduste tegemiste kaudu saadud elutarkusest. „Ta tõi välja, kuidas lihtsad asjad kodus, nagu soe tuba, ei tule iseenesest. Tuba saab soojaks väga suure töö tulemusel: alates sellest, et metsast tuleb puid maha võtta.“

„Päris“ tööni jõutakse erineval moel – lähiringi inimeste või vabatahtliku töö kaudu, koolis rakendatud programmide abil, õpilasmaleva vm tasustatud tööampsude läbi. Esimesest töökogemusest võib kujuneda pidev lepinguline töö mõnes ettevõttes. Pidev töö kooli kõrvalt on keeruline. Enamjaolt ei koge töömaailma jõudnud noored, et neid piisavalt toetataks. „Sagedamini kogeti olukorda, kus nad „visati vette“ ja pidid iseseisvalt hakkama saama,“ märkis Loogma.

Kaks eraldi maailma

Kõige suuremaks pudelikaelaks noorte töömaailma jõudmisel on aga koostöö puudumine koolide ja tööandjate vahel. „Vaatamata sellele, et on väga häid näiteid, kuidas tööl õpitu saab koolis rakendatud, jäävad need kaks maailma ikkagi pigem eraldatuiks,“ nentis Loogma. Professori sõnul on koolid kontakti otsimisel reeglina aktiivsem pool. „Kuigi teema puudutab tööandjaid väga tugevalt, ei ole nende poolt väga palju valmisolekut panustada.“

Koostöö tõhustamiseks on vajalik avatud dialoog ja ideede vahetamine, et töötada välja uusi koostöömudeleid ja -võimalusi. Oluline on korraldada ühiskohtumisi ning leida sobivaid viise, kuidas muuta koostöö regulaarseks ja järjepidevaks.

FEWL konverentsi ettekannete slaidid

Ümarlaudade kokkuvõtete ettekanded

EARLI konverentsi “Walking the talk: Co-constructing the politics of meaning, diversity and learning” ettekanded 11.-13.09.2024.

11.-13. septembrini 2024 toimus Itaalias, Bari ülikoolis EARLI võrgustike 10, 21 ja 25 konverents “Walking the talk: Co-constructing the politics of meaning, diversity and learning”, kus osalesid FEWLi tiimist Maria Erss ja Inge Timoštšuk ning tema doktorandid Kaidi Nurmik ja Helene Uppin.

Maria Erss esitles koos Krista Loogmaga koostatud ettekannet “Gümnaasiumiõpilaste õppimine tööl ja selle mõju nende tegevusvõimekusele koolis”. 2022. aasta TLÜ Õpilasuuringu raames kogutud andmetest selgus, et kõrgem tegevusvõimekus on õpilastel, kes tunnetavad õpetajate toetust, on
sihikindlad, saavad häid hindeid ajaloos ning on tööl käies omandanud mitmeid erioskusi. Lisaks olid kõrgemad tegevusvõimekuse näitajad poistel ja eesti emakeelega õpilastel võrreldes tüdrukute ja vene või muu emakeelega õpilastega.

Kaidi Nurmik esitles koos Inge Timoštšukiga valminud ettekannet “Õppija tegevusvõimekust mõjutavad õpikonteksti faktorid I-II kooliastmes – ökoloogiline perspektiiv”. Intervjuudest klassiõpetajatega selgus, et õpetajad kaasavad õppetöö rikastamiseks küll inimesi väljastpoolt kooli,
kuid laiema õpikeskkonna loomist takistavad ülekoormatud õppekavad ja ressursside nappus, sh kaasva hariduse rakendamiseks. Õppetööd kavandades võtavad õpetajad arvesse õpilaste eripärasid ja vajadusi, kuid õppijaid kaasatakse oma õpikogemuste kujundamisse suhteliselt vähe. Kuigi intervjuudest tuli esile mitmeid näiteid, kus õpetajad annavad õpilastele võimalusi teha ettepanekuid ja suunata oma õppimist isiklike huvide ja eesmärkide alusel, olid sellised näited pigem harvad. Uuringu tulemused viitavad, et õppijate tegevusvõimekus õppeprotsessis on üldiselt piiratud.

Helene Uppini ja Inge Timoštšuki ettekandest “Muuseumide ja teaduskeskuste koolitajate arusaamad õpilaste karjääriteadlikkuse toetamisest” selgus, et kuigi muuseumid ja teaduskeskused pakuvad õpilastele võimalusi tutvuda erinevate elukutsetega ja panna end proovile erinevates rollides, ei ole koostöö väljaspool kooli asuvate kultuuriasutuste ja koolide vahel piisavalt mõtestatud ja isiklik. Paljud õpetajad ei kasuta väljaspool kooli õppimise võimalusi või ei väärtusta neid piisavalt. Koostöö sõltub liigselt projektipõhisest rahastusest, turundusmaterjalide olemasolust ning riikliku õppekava suunistest.

Bari konverents. Pildil õppekava teooria dotsent Maria Erss, FEWL projekti juht Inge Timoštšuk ja doktorandid Kaidi Nurmik, Maiki Vanahans, Heddi Reinsalu ja Helene Uppin.

Pildil õppekava teooria dotsent Maria Erss, FEWL projekti juht Inge Timoštšuk ja doktorandid Kaidi Nurmik, Maiki Vanahans, Heddi Reinsalu ja Helene Uppin.

EARLI konverentsi ettekanded Jyväskyläs 19.23.08.2024

19.–23.08.2024 osales FEWL projekti tiim EARLI SIG14 konverentsil Jyväskylä ülikoolis, kus toimus sümpoosion töölõppe ja formaalhariduse ühendamise uuringutest: esmakordselt käsitleti samal sümpoosionil töölõpet ja töömaailma ühendamist kooliharidusega erinevatel haridustasemetel: alg-, kesk-, kutse- ja kõrghariduses ning mitteformaalses töökohal õppes.

Talinna Ülikoolist esines sümpoosiumil ettekandega FEWL projekti juht Inge Timoštšuk ja doktorant Birgit Peterson; Jyväskylä ülikoolist Päivi Tynjälä ja Paderborni ülikoolist Christian Harteis. Sümpoosioni ettekandeid reflekteeris diskutandi rollis Austraalia Griffithi ülikooli professor Stephen Billett. Inge rääkis oma ettekandes võimalustest siduda töömaailma algharidusega ja Birgit keskendus sellele, millised on gümnaasiumiõpilaste töökogemused, milliseid aspekte nad tööl õppimise juures tähenduslikuks peavad ning milliseid seoseid koolis ja töökohal õppimise vahel näevad. Päivi tutvustas oma 25 aastat tagasi loodud integreeriva pedagoogika mudelit ja selle edasiarendusi (kutse)koolis ja tööpraktikal õpitu ühendamiseks ning Christian rääkis raskustest ühendada teooriat ja praktikat saksa duaalse kutsehariduse kontekstis.

Hiljem tutvustas Tallinna Ülikooli doktorant Kaidi Nurmik koos Inge Timoštšukiga valminud ettekandes klassiõpetajate vaateid, kuidas tuua töömaailm algklassi lastele lähemale. Kaidi uuris intervjuudes 20 klassiõpetajaga, kuidas klassiõpetajad toovad töömaailma oma tundidesse ja milliseid takistusi nad selles tegevuses näevad. Uuring näitas, et õpetajad seovad õpitava õpisisu peamiselt lapsevanemate elukutsete ja töökohtadega eesmärgiga tuua õppimisse reaalse elu näiteid ja konteksti - kus koolis õpitut vaja läheb. Samas näitas uuring, et kohaliku kogukonna inimeste ja asutuste, näiteks kohalikud ärid, potentsiaal jääb tihti kasutamata. Tulemused näitasid, et töömaailma kaasamine õppeprotsessi sõltub suuresti konkreetse õpetaja hoiakutest ja valmisolekust ning õpilaste tööga seotud kogemusi tajutakse pigem kitsana, n-ö baasoskuste kujundamisel ja korra hoidmisel.

Tallinna Ülikooli doktorant Helene Uppin tutvustas enda ja Inge Timoštšuki ettekandes uuringut muuseumide ja keskkonnahariduskeskuste töötajate tegevustest noorte karjääriteadlikkuse toetamisel. Helene leidis oma kvalitatiivses intervjuu-uuringus, et muuseumide ja keskkonnahariduse õppeprogrammides tehakse tegevusi, mis toetavad teadlikkust karjäärivalikutest ja tööelust: tutvustatakse erinevaid ameteid ja haridusteid, mis nendeni viivad, harjutatakse ametioskusi, võrreldakse ajaloolisi ja kaasaegseid ameteid, analüüsitakse tuntud inimesi läbi nende karjääri- ja haridustee. Kuigi eneseteadlikkust, mis töö õpilasele tema enda arvates sobida võiks, mis teda huvitab, peetakse kirjanduses oluliseks karjääriteadlikkuse komponendiks, ei seostata seda juhendajate poolt alati karjääriteadlikkusega. Näib, et pikem valdkondlik kogemus ja pedagoogiline väljaõpe võivad olla toetavad faktorid, mis juhendajat panevad oma õpetamisele laiemalt vaatama ning õpilaste silmaringiharidust väärtustama, sh nägema, kuidas nende töö õpilase eluteed pikas perspektiivis mõjutada võib. Täpsemaid tulemusi loodab Helene varsti tutvustada ajakirja Social Studies erinumbris.

TLÜ doktorant Birgit Peterson keskendus töökohal ja koolis õppimise integreerimise praktikatele gümnaasiumiastmes - ühelt poolt tutvustades erinevaid praktikaid ning teiselt poolt avades tööandjate kogemusi, ootusi ning vajadusi selles osas. Viimasel ajal on Eesti koolid ja tööandjad arendanud erinevaid koostöövorme koolihariduse ja töökohalõppe ühendamiseks selleks, et arendada noorte üldpädevusi. Selle uuringu eesmärk oli uurida, milliseid pedagoogilisi võtteid kasutavad Eesti üldhariduskoolid koolihariduse ja töölõppe ühendamiseks üldpädevuste arendamise kontekstis. Uuringus kasutati individuaalseid ja fookusgrupi intervjuusid gümnaasiumi õpetajate, õppejuhtide ja tööandjatega. Tulemustest selgus, et töökohal õppimist (nt lühiajalise praktika sooritamine, vabatahtlik töö) integreeritakse üldharidusõppesse peamiselt üld- ja karjääripädevuse arendamiseks. Oluliseks osaks õppeprotsessis peetakse nii koolide kui tööandjate poolt kogemuse mõtestamist ning refleksiooni, mis praktikas rakendub institutsionaalse koostöö korral valikkursustes või koolieksami raames. Erinevates kohustuslikes ainetundides töömaailma teemade käsitlemist või töökogemuse mõtestamist esineb koolipraktikas harva.

Paderborni ülikooli doktorant Stephan Drechsler esitles oma ümarlauasessioonil "Kes on tehisintellekti kirjaoskusega teadlane?"; võrdlevat Delphi uuringut teadlaste tehisintellekti kirjaoskuse kohta matemaatika-, bioloogia- ja haridusteadustes, rõhutades vajadust tehisintellekti kirjaoskusega teadlaste järele ning potentsiaali arendada tehisintellekti kirjaoskuse programme teadusprotsesside täiustamiseks. Stephan uuris, kuidas teadlased defineerivad tehisintellekti
kirjaoskust ja millised pädevused on vajalikud matemaatika-, bioloogia- ja haridusteaduste teadlastele, et nad saaksid tehisintellekti eetiliselt ja tõhusalt teadusprotsessidesse integreerida. Uuringu eesmärk on välja töötada tehisintellekti kirjaoskusega teadlase (TIKT) terviklik mudel, kogudes ekspertide arvamusi mitme struktureeritud küsimuste ja tagasiside vooru kaudu. Tulemused aitavad kaasa teadlaste tehisintellekti kirjaoskuse mõõtmisvahendite, hariduskavade ja
täiendõppeprogrammide väljatöötamisele, tagades tehisintellekti eetilise, tõhusa ja usaldusväärse kasutamise teadustöös.

Paderborni ülikooli doktorant Jana Schwede esitles oma uurimistööd "Õppekohtade koostöö dünaamika avalikustamine kutseõppes: sidusrühmade vaatenurkade, kogemuste ja lähenemisviiside süvauuring" Saksamaa duaalses kutseõppesüsteemis. Kvalitatiivne uuring, milles osalesid kutseõpetajad, ettevõtete juhendajad, ettevõtete vahelised koolitajad ja õpipoisid, tõi esile erinevad raskused õppe- ja koolituskohtade vahelises koostöös sidusrühmade vaates ning pakkus ka rakendusideid koostöö parandamiseks. Uuringust selgus, et õpetajad ja juhendajad peavad koostööd erinevate õppekohtade vahel oluliseks, kuid leiavad, et põhjalikum koostöö, mis ei piirduks vaid organisatoorsete küsimustega, on ajapiirangute ja teiste prioriteetide tõttu kättesaamatu. Õppurid olid enamasti rahul õppekohtade vahelise koostööga, kuid mõned väljendasid pettumust korduva õppesisu üle koolides ja ettevõtete vahelistes koolituskeskustes. Osalejad tegid ka ettepanekuid, kuidas parandada olemasolevat koostööd, sealhulgas isiklike mitteametlike võrgustike loomise ja erinevate õppekohtade organisatsiooniliste struktuuride parema tundmaõppimise kaudu.

EARL

Hariduskonverentsi ECER ettekanne "Õppija tegevusvõimekus kui kultuuriline ja soo fenomen: õpetajate toetuse ja töökogemuse roll tegevusvõimekuse prognoosimisel" Glasgow's 22.08.2023

22.08.2023 esines Maria Erss Glasgow's toimunud Euroopa suurimal hariduskonverentsil ECER ettekandega "Õppija tegevusvõimekus kui kultuuriline ja soo fenomen: õpetajate toetuse ja töökogemuse roll tegevusvõimekuse prognoosimisel".

Ettekanne oli osa laste ja noorte tegevusvõimekuse alasest sümpoosiumist, kus osalesid ka teadlased Saksamaalt ja Suurbritanniast. Maria Erssi ettekandes selgus, et õpetajate toetus ja õpilaste varasem töökogemus on positiivselt seotud õpilase tegevusvõimekusega koolis. Samuti mõjutab õpilaste tegevusvõimekust koolikultuur ja sugu. Eestikeelsete koolide õpilased ja poisid hindasid enda tegevusvõimekust ja õpetajate toetust sellele kõrgemalt kui venekeelsete koolide õpilased ning tüdrukud. Selleks, et noored julgeksid ja tahaksid olla koolis proaktiivsemad ning teha iseseisvaid otsuseid, on vaja toetada õpilaste valikuid, vabadust avaldada arvamust ja teha ettepanekuid. Tegevusvõimekusega seotud enesekindlust võib kasvatada ka töökogemus, mistõttu tuleks pakkuda noortele võimalusi töökogemuse saamiseks.

EARLI konverentsi ettekanne “Igapäevaeluliste aspektide lõimimine koolitundidesse” Kreekas 22.08.2023

22.08.2023 esines EARLI konverentsil Thessalonikis, Kreekas, FEWL projekti nooremteadur Anne-Mai Näkk ettekandega “Igapäevaeluliste aspektide lõimimine koolitundidesse” (ettekande kaasautor oli Inge Timoštšuk).

Oma ettekandes tutvustas ta uuringut, kus algklasside viimase aasta õpilastelt (N=966), keda õpetavad nii klassiõpetajad kui aineõpetajad, küsiti küsimustikus, mil määral lõimivad nende õpetajad igapäevaelu aspekte (nagu teadmiste praktiline kasu, olulisus, väärtus) koolitundidesse. Õpetajad jagunesid õpetamispraktikate järgi klasteranalüüsi tulemusel nelja tüüpi: Lõimijad (20,6%), Selgitajad (29,2%), Ainekesksed (17,6%) ja Ebajärjekindlad (17,6%). Tulemused näitavad, kui oluline on tasakaalustada kooliõppekava õpilaste jaoks isiklikult tähtsate eluliste aspektidega, et õppimine oleks tähendusrikkam.

Rahvusvahelise konverentsi ettekanne “Algklasside õpilaste tegevusvõimekuse toetamine elumaailma kogemuse kaudu” Hispaanias, märts 2023

2023. aasta märtsis esinesid FEWL Eesti tiimi liikmed, nooremteadur Kaidi Nurmik ja tema juhendaja Inge Timoštšuk Hispaanias, Valencias toimunud 17. rahvusvahelisel tehnoloogia, hariduse ja arengu konverentsil.

Konverentsil tutvustasid nad oma uuringut “Algklasside õpilaste tegevusvõimekuse toetamine elumaailma kogemuse kaudu.” Kuna õpilaste “elumaailma” nagu isiklike huvide, hobide, huvitegevuste ja vanemate elukutsete ning huvide kaasamine õppeprotsessi võib toetada õppijate tegevusvõimekuse arengut, siis oli nende eesmärk aru saa, kuidas algklasside õpetajad kaasavad neid aspekte õpiprotsessi ja kuidas see mõjutab õppimist. Poolstruktureeritud intervjuud 11 algklasside õpetajaga näitasid, et õpetajad kaasavad õpilaste elumaailma koolielu rikastamiseks ja laiemate sotsiaalsete kontaktide loomiseks uute ja põnevate tegevuste näitel. Kuigi õpikogemuste rikastamine ei ole õpetajate fookuses, on nad teadvustanud, et õppijate elumaailma kaasamise kaudu on võimalik toetada tegevusvõimekuse arengut.

Maria Erss koos Mark ja Andrea Priestley'ga

Maria Erss ECER 2023 konverentsil Glasgow's. Õppija tegevusvõimekuse toetamine erinevates õpikeskkondades, sealhulgas töökohal õppides, on FEWL projekti oluline fookus.

Esimesel pildil Mark Priestley, Andrea Priestley ja Maria Erss. Teisel fotol glasgow Ülikooli suur saal, mis on väidetavalt inspireerinud J.K.Rowlingu "Harry Potteri" sarja Sigatüüka lossi suurt saali.

FEWL meedias

"Uuring: õpilaste ootused töökohtadele ei ole sageli realistlikud."
Autor: Birgit Peterson. Postimees. 25.04.2025. Loe artiklit.
"Töö loob silla tunnis õpitava ja päriselu vahel."
Autorid: Inge Timoštšuk ja Kaidi Nurmik. Toimetaja: Jaan-Juhan Oidermaa. Novaator. 06.02.2025.Loe artiklit.

"Kas töötegemist tuleb õppida?". Maria Erss, Krista Loogma. Vikerraadio, Huvitaja, 05.07.2024. Kuula saadet.

Kuivõrd võiks töötegemine olla lõimitud põhikooli ja gümnaasiumi õppekavadesse? Tallinna Ülikooli õppekavateooria dotsent Maria Erss ja kutsehariduse teenekas professor Krista Loogma rääkisid teemast lähemalt.

"Kas varane töökogemus teeb noored julgemaks ja iseteadvamaks? Eesti ja vene noorte võrdlus."
Autor: Maria Erss, Õpetajate Leht, 10.02.2023. Loe artiklit.
"Ekspert eetris – Maria Erss: Kas vene noortel on koolielus vähem võimalusi kaasalöömiseks?"

Maria Erss räägib 31. jaanuari Tallinna Ülikooli saates "Ekspert eetris" muu hulgas Eesti venekeelsete koolide õpilaste tegevusvõimekusest ja selle seostest töökogemusega, mis on ka formaalhariduse ja töökohalõppe lõimimise teadusuuringute arendamise projekti (FEWL) fookuses. Pikemalt saab tegevusvõimekuse ja töökogemuse seostest lugeda peatselt ajakirjas Cogent Education ilmuvast Maria Ersi, Krista Loogma ja Anna-Liisa Jõgi teadusartiklist "The effect of teacher agency support, students’ personal perseverance and work experience on student agency in secondary schools with Estonian and Russian instructional language". Loe artiklit.

"Oskuste ja kogemuste lõhe." Maria Erss, Krista Loogma. Vikerraadio, Huvitaja. 08.02.2024.

Maria Erss ja professor Krista Loogma tutvustasid Tallinna Ülikooli Twinning projekti "Formaalhariduse ja töökohalõppe lõimimise uuringute edendamine" (FEWL). Teemaks oli oskuste ja kogemuste lõhe, mis ühest küljest tähendab ebakõla koolis õpitud ja tööl vajalike teadmiste vahel ja teisest küljest ebavõrdset ligipääsu töökohtadele. Arutati ka, kuidas õpetajad võiksid kaasa aidata tööl saadud kogemuste ja teadmiste mõtestamisele ning töökohtade tutvustamisele.

Juttu tuli ka sellest, mida noored tööl käies ja vabatahtlikku tööd tehes õpivad ja kui tähtis on omada ettekujutust tööl käimisest ning võimalikust karjääriteest. Kuula saadet.

"Töökogemuse ja üldhariduse ühildamise vajadusest: näiteid õpetajate ja koolide praktikast." Autor: Maria Erss. Õpetajate Leht. 13.02.2024.

Kuidas saaksid koolid ja õpetajad aidata olemasolevat ja tulevikus tekkivat töökogemuste lõhet vähendada ja ennetada? Formaalharidus ei suuda tihti sammu pidada kiirete muutustega majanduses ja ühiskonnas, mistõttu muutub üha olulisemaks õppimine väljaspool kooli: tööl, huvihariduses, muuseumides ning teistes kultuuri- ja mäluasutustes. Aga ka informaalsete reaalsete või virtuaalsete kontaktide kaudu teatud oskusi omavate inimestega või iseõppimise teel.

Tallinna Ülikooli haridus- ja kasvatusteadlased eesotsas Inge Timoštšuki, Krista Loogma, Triin Roosalu ja Maria Ersiga tegelevad seetõttu praegu Euroopa Twinningu projektis "Formaalhariduse ja töökohalõppe lõimimise teadusuuringute edendamine" just küsimustega, kuidas koolis ja töökohal õppimist paremini lõimida. Loe artiklit.

"Inge Timoštšuk ja Kaidi Nurmik: töö loob silla tunnis õpitava ja päriselu vahel." Inge Timoštšuk ja Kaidi Nurmik. Novaator. 06.02.2025.

Selles arvamusartiklis räägivad Inge Timoštšuk ja Kaidi Nurmik töö olemuse selgitamise ning praktiliste tööoskuste arendamise vajadusest juba algklassides. Loe artiklit.

FEWL dokumentide repositoorium

Working paper on contemporary theoretical foundations and methodology of research of integration of school learning and WPL

FEWL projekti tiimi esimene koostöine publikatsioon annab ülevaate koolihariduse ja töökohalõppe ühendamise senistest uuringutest rahvusvaheliselt, keskendudes teooriatele, terminoloogiale, metodoloogiatele ning töökohalõppe personaalsele ja sotsiaalsele mõjule ning kontekstidele, milles õpitakse. Kogumik tutvustab ka mõningaid viise, kuidas saab tööga seotud õppimist integreerida kooliharidusse ja milline on selle mõju õppijate tegevusvõimekusele.

Empiirilistel uuringutel põhinev raport isiklikest ja institutsionaalsetest faktoritest ja mehhanismidest, mis mõjutavad koolis ja tööl õppimise lõimimist tegevusvõimekuse arendamise vaatest

FEWL projekti tiimi teine koostöine raport aitab nähtavaks muuta, kuidas projekti liikmed mõtestavad isiklikke ja institutsionaalseid faktoreid ja mehhanisme, mis mõjutavad koolis ja tööl õppimise lõimimist tegevusvõimekuse arendamise vaatest. Dokumendis anname ülevaate teadustöö uurimispaketi raames äsja valminud või töös veel olevatest olulistest teoreetilistest analüüsidest ning empiirilistest uuringutest. Esitleme projekti liikmete asjakohaseid uurimusi töö ja kooliliku õppimise lõimimisest.