FEWL tulemuste levitamine

Akadeemilised publikatsioonid

• Harteis, C., Goller, M. & Gerholz, K.-H. (2022). Digitalization of work: Challenges for workplace learning. In L. Cairns, M. Malloch & B. O’Connor (Hrsg.), The SAGE handbook of learning and work (S. 329-341). London: Sage. Loe artiklit.
• Maria Erss, Krista Loogma & Anna-Liisa Jõgi (2024). The effect of teacher agency support, students’ personal perseverance and work experience on student agency in secondary schools with Estonian and Russian instructional language, Cogent Education, 11:1, 2314515, DOI: 10.1080/2331186X.2024.2314515. Loe artiklit.
• Näkk, Anne-Mai ja Timoštšuk, Inge (ilmumas). Õpikonteksti ja koolis läbipõlemise seos alghariduse lõpus. Learning, Culture and Social Interaction. http://dx.doi.org/10.2139/ssrn.4733532. Loe artiklit.

• Uppin, Helene ja Timoštšuk, Inge (2024). "Eks me oleme kõik natuke idealistid." Muuseumite ja keskkonnahariduse õppeprogrammide juhendajad." Mäetagused 88(1), 53-94. Loe artiklit.

Konverentsi ettekanded

22.08.2023 esines Maria Erss Glasgow's toimunud Euroopa suurimal hariduskonverentsil ECER ettekandega "Õppija tegevusvõimekus kui kultuuriline ja soo fenomen: õpetajate toetuse ja töökogemuse roll tegevusvõimekuse prognoosimisel". Ettekanne oli osa laste ja noorte tegevusvõimekuse alasest sümpoosiumist, kus osalesid ka teadlased Saksamaalt ja Suurbritanniast. Maria Erssi ettekandes selgus, et õpetajate toetus ja õpilaste varasem töökogemus on positiivselt seotud õpilase tegevusvõimekusega koolis. Samuti mõjutab õpilaste tegevusvõimekust koolikultuur ja sugu. Eestikeelsete koolide õpilased ja poisid hindasid enda tegevusvõimekust ja õpetajate toetust sellele kõrgemalt kui venekeelsete koolide õpilased ning tüdrukud. Selleks, et noored julgeksid ja tahaksid olla koolis proaktiivsemad ning teha iseseisvaid otsuseid, on vaja toetada õpilaste valikuid, vabadust avaldada arvamust ja teha ettepanekuid. Tegevusvõimekusega seotud enesekindlust võib kasvatada ka töökogemus, mistõttu tuleks pakkuda noortele võimalusi töökogemuse saamiseks. 

• 22.08.2023 esines EARLI konverentsil Thessalonikis, Kreekas, FEWL projekti nooremteadur Anne-Mai Näkk ettekandega “Igapäevaeluliste aspektide lõimimine koolitundidesse” (ettekande kaasautor oli Inge Timoštšuk).

Oma ettekandes tutvustas ta uuringut, kus algklasside viimase aasta õpilastelt (N=966), keda õpetavad nii klassiõpetajad kui aineõpetajad, küsiti küsimustikus, mil määral lõimivad nende õpetajad igapäevaelu aspekte (nagu teadmiste praktiline kasu, olulisus, väärtus) koolitundidesse. Õpetajad jagunesid õpetamispraktikate järgi klasteranalüüsi tulemusel nelja tüüpi: Lõimijad (20,6%), Selgitajad (29,2%), Ainekesksed (17,6%) ja Ebajärjekindlad (17,6%). Tulemused näitavad, kui oluline on tasakaalustada kooliõppekava õpilaste jaoks isiklikult tähtsate eluliste aspektidega, et õppimine oleks tähendusrikkam.

• 2023. aasta märtsis esinesid FEWL Eesti tiimi liikmed, nooremteadur Kaidi Nurmik ja tema juhendaja Inge Timoštšuk Hispaanias, Valencias toimunud 17. rahvusvahelisel tehnoloogia, hariduse ja arengu konverentsil.

Konverentsil tutvustasid nad oma uuringut “Algklasside õpilaste tegevusvõimekuse toetamine elumaailma kogemuse kaudu.” Kuna õpilaste “elumaailma” nagu isiklike huvide, hobide, huvitegevuste ja vanemate elukutsete ning huvide kaasamine õppeprotsessi võib toetada õppijate tegevusvõimekuse arengut, siis oli nende eesmärk aru saa, kuidas algklasside õpetajad kaasavad neid aspekte õpiprotsessi ja kuidas see mõjutab õppimist. Poolstruktureeritud intervjuud 11 algklasside õpetajaga näitasid, et õpetajad kaasavad õpilaste elumaailma koolielu rikastamiseks ja laiemate sotsiaalsete kontaktide loomiseks uute ja põnevate tegevuste näitel. Kuigi õpikogemuste rikastamine ei ole õpetajate fookuses, on nad teadvustanud, et õppijate elumaailma kaasamise kaudu on võimalik toetada tegevusvõimekuse arengut.  

FEWL meedias

• "Kas töötegemist tuleb õppida?". Maria Erss, Krista Loogma. Vikerraadio, Huvitaja, 05.07.2024. Kuula saadet.

Kuivõrd võiks töötegemine olla lõimitud põhikooli ja gümnaasiumi õppekavadesse? Tallinna Ülikooli õppekavateooria dotsent Maria Erss ja kutsehariduse teenekas professor Krista Loogma rääkisid teemast lähemalt.

• "Kas varane töökogemus teeb noored julgemaks ja iseteadvamaks? Eesti ja vene noorte võrdlus." 
  Autor: Maria Erss, Õpetajate Leht, 10.02.2023. Loe artiklit.
• "Ekspert eetris – Maria Erss: Kas vene noortel on koolielus vähem võimalusi kaasalöömiseks?" 

Maria Erss räägib 31. jaanuari Tallinna Ülikooli saates "Ekspert eetris" muu hulgas Eesti venekeelsete koolide õpilaste tegevusvõimekusest ja selle seostest töökogemusega, mis on ka formaalhariduse  ja töökohalõppe lõimimise teadusuuringute arendamise projekti (FEWL) fookuses. Pikemalt saab tegevusvõimekuse ja töökogemuse seostest lugeda peatselt ajakirjas Cogent Education ilmuvast Maria Ersi, Krista Loogma ja Anna-Liisa Jõgi teadusartiklist "The effect of teacher agency support, students’ personal perseverance and work experience on student agency in secondary schools with Estonian and Russian instructional language". Loe artiklit.

• "Oskuste ja kogemuste lõhe." Maria Erss, Krista Loogma. Vikerraadio, Huvitaja. 08.02.2024.  

Maria Erss ja professor Krista Loogma tutvustasid Tallinna Ülikooli Twinning projekti "Formaalhariduse ja töökohalõppe lõimimise uuringute edendamine" (FEWL). Teemaks oli oskuste ja kogemuste lõhe, mis ühest küljest tähendab ebakõla koolis õpitud ja tööl vajalike teadmiste vahel ja teisest küljest ebavõrdset ligipääsu töökohtadele. Arutati ka, kuidas õpetajad võiksid kaasa aidata tööl saadud kogemuste ja teadmiste mõtestamisele ning töökohtade tutvustamisele.

Juttu tuli ka sellest, mida noored tööl käies ja vabatahtlikku tööd tehes õpivad ja kui tähtis on omada ettekujutust tööl käimisest ning võimalikust karjääriteest. Kuula saadet.

• "Töökogemuse ja üldhariduse ühildamise vajadusest: näiteid õpetajate ja koolide praktikast." Autor: Maria Erss. Õpetajate Leht. 13.02.2024.

Kuidas saaksid koolid ja õpetajad aidata olemasolevat ja tulevikus tekkivat töökogemuste lõhet vähendada ja ennetada? Formaalharidus ei suuda tihti sammu pidada kiirete muutustega majanduses ja ühiskonnas, mistõttu muutub üha olulisemaks õppimine väljaspool kooli: tööl, huvihariduses, muuseumides ning teistes kultuuri- ja mäluasutustes. Aga ka informaalsete reaalsete või virtuaalsete kontaktide kaudu teatud oskusi omavate inimestega või iseõppimise teel.

Tallinna Ülikooli haridus- ja kasvatusteadlased eesotsas Inge Timoštšuki, Krista Loogma, Triin Roosalu ja Maria Ersiga tegelevad seetõttu praegu Euroopa Twinningu projektis "Formaalhariduse ja töökohalõppe lõimimise teadusuuringute edendamine" just küsimustega, kuidas koolis ja töökohal õppimist paremini lõimida. Loe artiklit.

FEWL dokumentide repositoorium

• Working paper on contemporary theoretical foundations and methodology of research of integration of school learning and WPL

FEWL projekti tiimi esimene koostöine publikatsioon annab ülevaate koolihariduse ja töökohalõppe ühendamise senistest uuringutest rahvusvaheliselt, keskendudes teooriatele, terminoloogiale, metodoloogiatele ning töökohalõppe personaalsele ja sotsiaalsele mõjule ning kontekstidele, milles õpitakse. Kogumik tutvustab ka mõningaid viise, kuidas saab tööga seotud õppimist integreerida kooliharidusse ja milline on selle mõju õppijate tegevusvõimekusele.