Tulemuste levitamine

FEWL tulemuste levitamine

Siit lehelt leiab projekti "Formaalhariduse ja töökohal õppe lõimimise teadusuuringute edendamine" ilmunud artiklid, ettekanded ja dokumendid.

Akadeemilised publikatsioonid

  • Harteis, C., Goller, M. & Gerholz, K.-H. (2022). Digitalization of work: Challenges for workplace learning. In L. Cairns, M. Malloch & B. O’Connor (Hrsg.), The SAGE handbook of learning and work (S. 329-341). London: Sage. Loe artiklit.
  • Maria Erss, Krista Loogma & Anna-Liisa Jõgi (2024). The effect of teacher agency support, students’ personal perseverance and work experience on student agency in secondary schools with Estonian and Russian instructional language, Cogent Education, 11:1, 2314515, DOI: 10.1080/2331186X.2024.2314515. Loe artiklit.
  • Näkk, Anne-Mai ja Timoštšuk, Inge (ilmumas). Õpikonteksti ja koolis läbipõlemise seos alghariduse lõpus. Learning, Culture and Social Interaction. http://dx.doi.org/10.2139/ssrn.4733532. Loe artiklit.

  • Uppin, Helene ja Timoštšuk, Inge (2024). "Eks me oleme kõik natuke idealistid." Muuseumite ja keskkonnahariduse õppeprogrammide juhendajad." Mäetagused 88(1), 53-94. Loe artiklit.

Konverentsi ettekanded

  • 11.-13. septembrini 2024 toimus Itaalias, Bari ülikoolis EARLI võrgustike 10, 21 ja 25 konverents “Walking the talk: co-constructing the politics of meaning, diversity & learning”, kus osalesid FEWLi tiimist Maria Erss ja Inge Timoštšuk ning tema doktorandid Kaidi Nurmik ja Helene Uppin.

    Maria Erss esitles koos Krista Loogmaga koostatud ettekannet “Gümnaasiumiõpilaste õppimine tööl ja selle mõju nende tegevusvõimekusele koolis”. 2022. aasta TLÜ Õpilasuuringu raames kogutud andmetest selgus, et kõrgem tegevusvõimekus on õpilastel, kes tunnetavad õpetajate toetust, on
    sihikindlad, saavad häid hindeid ajaloos ning on tööl käies omandanud mitmeid erioskusi. Lisaks olid kõrgemad tegevusvõimekuse näitajad poistel ja eesti emakeelega õpilastel võrreldes tüdrukute ja vene või muu emakeelega õpilastega.

    Kaidi Nurmik esitles koos Inge Timoštšukiga valminud ettekannet “Õppija tegevusvõimekust mõjutavad õpikonteksti faktorid I-II kooliastmes – ökoloogiline perspektiiv”. Intervjuudest klassiõpetajatega selgus, et õpetajad kaasavad õppetöö rikastamiseks küll inimesi väljastpoolt kooli,
    kuid laiema õpikeskkonna loomist takistavad ülekoormatud õppekavad ja ressursside nappus, sh kaasva hariduse rakendamiseks. Õppetööd kavandades võtavad õpetajad arvesse õpilaste eripärasid ja vajadusi, kuid õppijaid kaasatakse oma õpikogemuste kujundamisse suhteliselt vähe. Kuigi intervjuudest tuli esile mitmeid näiteid, kus õpetajad annavad õpilastele võimalusi teha ettepanekuid ja suunata oma õppimist isiklike huvide ja eesmärkide alusel, olid sellised näited pigem harvad. Uuringu tulemused viitavad, et õppijate tegevusvõimekus õppeprotsessis on üldiselt piiratud.

    Helene Uppini ja Inge Timoštšuki ettekandest “Muuseumide ja teaduskeskuste koolitajate arusaamad õpilaste karjääriteadlikkuse toetamisest” selgus, et kuigi muuseumid ja teaduskeskused pakuvad õpilastele võimalusi tutvuda erinevate elukutsetega ja panna end proovile erinevates rollides, ei ole koostöö väljaspool kooli asuvate kultuuriasutuste ja koolide vahel piisavalt mõtestatud ja isiklik. Paljud õpetajad ei kasuta väljaspool kooli õppimise võimalusi või ei väärtusta neid piisavalt. Koostöö sõltub liigselt projektipõhisest rahastusest, turundusmaterjalide olemasolust ning riikliku õppekava suunistest.

Bari konverents. Pildil õppekava teooria dotsent Maria Erss, FEWL projekti juht Inge Timoštšuk ja doktorandid Kaidi Nurmik, Maiki Vanahans, Heddi Reinsalu ja Helene Uppin.

Pildil õppekava teooria dotsent Maria Erss, FEWL projekti juht Inge Timoštšuk ja doktorandid Kaidi Nurmik, Maiki Vanahans, Heddi Reinsalu ja Helene Uppin.

  • 19.–23.08.2024 osales FEWL projekti tiim EARLI SIG14 konverentsil Jyväskylä ülikoolis, kus toimus sümpoosion töölõppe ja formaalhariduse ühendamise uuringutest: esmakordselt käsitleti samal sümpoosionil töölõpet ja töömaailma ühendamist kooliharidusega erinevatel haridustasemetel: alg-, kesk-, kutse- ja kõrghariduses ning mitteformaalses töökohal õppes.

Talinna Ülikoolist esines sümpoosiumil ettekandega FEWL projekti juht Inge Timoštšuk ja doktorant Birgit Peterson; Jyväskylä ülikoolist Päivi Tynjälä ja Paderborni ülikoolist Christian Harteis. Sümpoosioni ettekandeid reflekteeris diskutandi rollis Austraalia Griffithi ülikooli professor Stephen Billett. Inge rääkis oma ettekandes võimalustest siduda töömaailma algharidusega ja Birgit keskendus sellele, millised on gümnaasiumiõpilaste töökogemused, milliseid aspekte nad tööl õppimise juures tähenduslikuks peavad ning milliseid seoseid koolis ja töökohal õppimise vahel näevad. Päivi tutvustas oma 25 aastat tagasi loodud integreeriva pedagoogika mudelit ja selle edasiarendusi (kutse)koolis ja tööpraktikal õpitu ühendamiseks ning Christian rääkis raskustest ühendada teooriat ja praktikat saksa duaalse kutsehariduse kontekstis.

Hiljem tutvustas Tallinna Ülikooli doktorant Kaidi Nurmik koos Inge Timoštšukiga valminud ettekandes klassiõpetajate vaateid, kuidas tuua töömaailm algklassi lastele lähemale. Kaidi uuris intervjuudes 20 klassiõpetajaga, kuidas klassiõpetajad toovad töömaailma oma tundidesse ja milliseid takistusi nad selles tegevuses näevad. Uuring näitas, et õpetajad seovad õpitava õpisisu peamiselt lapsevanemate elukutsete ja töökohtadega eesmärgiga tuua õppimisse reaalse elu näiteid ja konteksti - kus koolis õpitut vaja läheb. Samas näitas uuring, et kohaliku kogukonna inimeste ja asutuste, näiteks kohalikud ärid, potentsiaal jääb tihti kasutamata. Tulemused näitasid, et töömaailma kaasamine õppeprotsessi sõltub suuresti konkreetse õpetaja hoiakutest ja valmisolekust ning õpilaste tööga seotud kogemusi tajutakse pigem kitsana, n-ö baasoskuste kujundamisel ja korra hoidmisel.

Tallinna Ülikooli doktorant Helene Uppin tutvustas enda ja Inge Timoštšuki ettekandes uuringut muuseumide ja keskkonnahariduskeskuste töötajate tegevustest noorte karjääriteadlikkuse toetamisel. Helene leidis oma kvalitatiivses intervjuu-uuringus, et muuseumide ja keskkonnahariduse õppeprogrammides tehakse tegevusi, mis toetavad teadlikkust karjäärivalikutest ja tööelust: tutvustatakse erinevaid ameteid ja haridusteid, mis nendeni viivad, harjutatakse ametioskusi, võrreldakse ajaloolisi ja kaasaegseid ameteid, analüüsitakse tuntud inimesi läbi nende karjääri- ja haridustee. Kuigi eneseteadlikkust, mis töö õpilasele tema enda arvates sobida võiks, mis teda huvitab, peetakse kirjanduses oluliseks karjääriteadlikkuse komponendiks, ei seostata seda juhendajate poolt alati karjääriteadlikkusega. Näib, et pikem valdkondlik kogemus ja pedagoogiline väljaõpe võivad olla toetavad faktorid, mis juhendajat panevad oma õpetamisele laiemalt vaatama ning õpilaste silmaringiharidust väärtustama, sh nägema, kuidas nende töö õpilase eluteed pikas perspektiivis mõjutada võib. Täpsemaid tulemusi loodab Helene varsti tutvustada ajakirja Social Studies erinumbris.

TLÜ doktorant Birgit Peterson keskendus töökohal ja koolis õppimise integreerimise praktikatele gümnaasiumiastmes - ühelt poolt tutvustades erinevaid praktikaid ning teiselt poolt avades tööandjate kogemusi, ootusi ning vajadusi selles osas. Viimasel ajal on Eesti koolid ja tööandjad arendanud erinevaid koostöövorme koolihariduse ja töökohalõppe ühendamiseks selleks, et arendada noorte üldpädevusi. Selle uuringu eesmärk oli uurida, milliseid pedagoogilisi võtteid kasutavad Eesti üldhariduskoolid koolihariduse ja töölõppe ühendamiseks üldpädevuste arendamise kontekstis. Uuringus kasutati individuaalseid ja fookusgrupi intervjuusid gümnaasiumi õpetajate, õppejuhtide ja tööandjatega. Tulemustest selgus, et töökohal õppimist (nt lühiajalise praktika sooritamine, vabatahtlik töö) integreeritakse üldharidusõppesse peamiselt üld- ja karjääripädevuse arendamiseks. Oluliseks osaks õppeprotsessis peetakse nii koolide kui tööandjate poolt kogemuse mõtestamist ning refleksiooni, mis praktikas rakendub institutsionaalse koostöö korral valikkursustes või koolieksami raames. Erinevates kohustuslikes ainetundides töömaailma teemade käsitlemist või töökogemuse mõtestamist esineb koolipraktikas harva.

Paderborni ülikooli doktorant Stephan Drechsler esitles oma ümarlauasessioonil "Kes on tehisintellekti kirjaoskusega teadlane?"; võrdlevat Delphi uuringut teadlaste tehisintellekti kirjaoskuse kohta matemaatika-, bioloogia- ja haridusteadustes, rõhutades vajadust tehisintellekti kirjaoskusega teadlaste järele ning potentsiaali arendada tehisintellekti kirjaoskuse programme teadusprotsesside täiustamiseks. Stephan uuris, kuidas teadlased defineerivad tehisintellekti
kirjaoskust ja millised pädevused on vajalikud matemaatika-, bioloogia- ja haridusteaduste teadlastele, et nad saaksid tehisintellekti eetiliselt ja tõhusalt teadusprotsessidesse integreerida. Uuringu eesmärk on välja töötada tehisintellekti kirjaoskusega teadlase (TIKT) terviklik mudel, kogudes ekspertide arvamusi mitme struktureeritud küsimuste ja tagasiside vooru kaudu. Tulemused aitavad kaasa teadlaste tehisintellekti kirjaoskuse mõõtmisvahendite, hariduskavade ja
täiendõppeprogrammide väljatöötamisele, tagades tehisintellekti eetilise, tõhusa ja usaldusväärse kasutamise teadustöös.

Paderborni ülikooli doktorant Jana Schwede esitles oma uurimistööd "Õppekohtade koostöö dünaamika avalikustamine kutseõppes: sidusrühmade vaatenurkade, kogemuste ja lähenemisviiside süvauuring" Saksamaa duaalses kutseõppesüsteemis. Kvalitatiivne uuring, milles osalesid kutseõpetajad, ettevõtete juhendajad, ettevõtete vahelised koolitajad ja õpipoisid, tõi esile erinevad raskused õppe- ja koolituskohtade vahelises koostöös sidusrühmade vaates ning pakkus ka rakendusideid koostöö parandamiseks. Uuringust selgus, et õpetajad ja juhendajad peavad koostööd erinevate õppekohtade vahel oluliseks, kuid leiavad, et põhjalikum koostöö, mis ei piirduks vaid organisatoorsete küsimustega, on ajapiirangute ja teiste prioriteetide tõttu kättesaamatu. Õppurid olid enamasti rahul õppekohtade vahelise koostööga, kuid mõned väljendasid pettumust korduva õppesisu üle koolides ja ettevõtete vahelistes koolituskeskustes. Osalejad tegid ka ettepanekuid, kuidas parandada olemasolevat koostööd, sealhulgas isiklike mitteametlike võrgustike loomise ja erinevate õppekohtade organisatsiooniliste struktuuride parema tundmaõppimise kaudu.

EARL

  • 22.08.2023 esines Maria Erss Glasgow's toimunud Euroopa suurimal hariduskonverentsil ECER ettekandega "Õppija tegevusvõimekus kui kultuuriline ja soo fenomen: õpetajate toetuse ja töökogemuse roll tegevusvõimekuse prognoosimisel".

Ettekanne oli osa laste ja noorte tegevusvõimekuse alasest sümpoosiumist, kus osalesid ka teadlased Saksamaalt ja Suurbritanniast. Maria Erssi ettekandes selgus, et õpetajate toetus ja õpilaste varasem töökogemus on positiivselt seotud õpilase tegevusvõimekusega koolis. Samuti mõjutab õpilaste tegevusvõimekust koolikultuur ja sugu. Eestikeelsete koolide õpilased ja poisid hindasid enda tegevusvõimekust ja õpetajate toetust sellele kõrgemalt kui venekeelsete koolide õpilased ning tüdrukud. Selleks, et noored julgeksid ja tahaksid olla koolis proaktiivsemad ning teha iseseisvaid otsuseid, on vaja toetada õpilaste valikuid, vabadust avaldada arvamust ja teha ettepanekuid. Tegevusvõimekusega seotud enesekindlust võib kasvatada ka töökogemus, mistõttu tuleks pakkuda noortele võimalusi töökogemuse saamiseks. 

  • 22.08.2023 esines EARLI konverentsil Thessalonikis, Kreekas, FEWL projekti nooremteadur Anne-Mai Näkk ettekandega “Igapäevaeluliste aspektide lõimimine koolitundidesse” (ettekande kaasautor oli Inge Timoštšuk).

Oma ettekandes tutvustas ta uuringut, kus algklasside viimase aasta õpilastelt (N=966), keda õpetavad nii klassiõpetajad kui aineõpetajad, küsiti küsimustikus, mil määral lõimivad nende õpetajad igapäevaelu aspekte (nagu teadmiste praktiline kasu, olulisus, väärtus) koolitundidesse. Õpetajad jagunesid õpetamispraktikate järgi klasteranalüüsi tulemusel nelja tüüpi: Lõimijad (20,6%), Selgitajad (29,2%), Ainekesksed (17,6%) ja Ebajärjekindlad (17,6%). Tulemused näitavad, kui oluline on tasakaalustada kooliõppekava õpilaste jaoks isiklikult tähtsate eluliste aspektidega, et õppimine oleks tähendusrikkam.

  • 2023. aasta märtsis esinesid FEWL Eesti tiimi liikmed, nooremteadur Kaidi Nurmik ja tema juhendaja Inge Timoštšuk Hispaanias, Valencias toimunud 17. rahvusvahelisel tehnoloogia, hariduse ja arengu konverentsil.

Konverentsil tutvustasid nad oma uuringut “Algklasside õpilaste tegevusvõimekuse toetamine elumaailma kogemuse kaudu.” Kuna õpilaste “elumaailma” nagu isiklike huvide, hobide, huvitegevuste ja vanemate elukutsete ning huvide kaasamine õppeprotsessi võib toetada õppijate tegevusvõimekuse arengut, siis oli nende eesmärk aru saa, kuidas algklasside õpetajad kaasavad neid aspekte õpiprotsessi ja kuidas see mõjutab õppimist. Poolstruktureeritud intervjuud 11 algklasside õpetajaga näitasid, et õpetajad kaasavad õpilaste elumaailma koolielu rikastamiseks ja laiemate sotsiaalsete kontaktide loomiseks uute ja põnevate tegevuste näitel. Kuigi õpikogemuste rikastamine ei ole õpetajate fookuses, on nad teadvustanud, et õppijate elumaailma kaasamise kaudu on võimalik toetada tegevusvõimekuse arengut.  

Maria Erss koos Mark ja Andrea Priestley'ga  Glasgow Ülikooli saal

Maria Erss ECER 2023 konverentsil Glasgow's. Õppija tegevusvõimekuse toetamine erinevates õpikeskkondades, sealhulgas töökohal õppides, on FEWL projekti oluline fookus.
Esimesel pildil Mark Priestley, Andrea Priestley ja Maria Erss. Teisel fotol glasgow Ülikooli suur saal, mis on väidetavalt inspireerinud J.K.Rowlingu "Harry Potteri" sarja Sigatüüka lossi suurt saali. 
  

FEWL meedias

  • "Kas töötegemist tuleb õppida?". Maria Erss, Krista Loogma. Vikerraadio, Huvitaja, 05.07.2024. Kuula saadet.

Kuivõrd võiks töötegemine olla lõimitud põhikooli ja gümnaasiumi õppekavadesse? Tallinna Ülikooli õppekavateooria dotsent Maria Erss ja kutsehariduse teenekas professor Krista Loogma rääkisid teemast lähemalt.

  • "Kas varane töökogemus teeb noored julgemaks ja iseteadvamaks? Eesti ja vene noorte võrdlus." 
    Autor: Maria Erss, Õpetajate Leht, 10.02.2023. Loe artiklit.
  • "Ekspert eetris – Maria Erss: Kas vene noortel on koolielus vähem võimalusi kaasalöömiseks?" 

Maria Erss räägib 31. jaanuari Tallinna Ülikooli saates "Ekspert eetris" muu hulgas Eesti venekeelsete koolide õpilaste tegevusvõimekusest ja selle seostest töökogemusega, mis on ka formaalhariduse  ja töökohalõppe lõimimise teadusuuringute arendamise projekti (FEWL) fookuses. Pikemalt saab tegevusvõimekuse ja töökogemuse seostest lugeda peatselt ajakirjas Cogent Education ilmuvast Maria Ersi, Krista Loogma ja Anna-Liisa Jõgi teadusartiklist "The effect of teacher agency support, students’ personal perseverance and work experience on student agency in secondary schools with Estonian and Russian instructional language". Loe artiklit.

  • "Oskuste ja kogemuste lõhe." Maria Erss, Krista Loogma. Vikerraadio, Huvitaja. 08.02.2024.  

Maria Erss ja professor Krista Loogma tutvustasid Tallinna Ülikooli Twinning projekti "Formaalhariduse ja töökohalõppe lõimimise uuringute edendamine" (FEWL). Teemaks oli oskuste ja kogemuste lõhe, mis ühest küljest tähendab ebakõla koolis õpitud ja tööl vajalike teadmiste vahel ja teisest küljest ebavõrdset ligipääsu töökohtadele. Arutati ka, kuidas õpetajad võiksid kaasa aidata tööl saadud kogemuste ja teadmiste mõtestamisele ning töökohtade tutvustamisele.

Juttu tuli ka sellest, mida noored tööl käies ja vabatahtlikku tööd tehes õpivad ja kui tähtis on omada ettekujutust tööl käimisest ning võimalikust karjääriteest. Kuula saadet.

  • "Töökogemuse ja üldhariduse ühildamise vajadusest: näiteid õpetajate ja koolide praktikast." Autor: Maria Erss. Õpetajate Leht. 13.02.2024.

Kuidas saaksid koolid ja õpetajad aidata olemasolevat ja tulevikus tekkivat töökogemuste lõhet vähendada ja ennetada? Formaalharidus ei suuda tihti sammu pidada kiirete muutustega majanduses ja ühiskonnas, mistõttu muutub üha olulisemaks õppimine väljaspool kooli: tööl, huvihariduses, muuseumides ning teistes kultuuri- ja mäluasutustes. Aga ka informaalsete reaalsete või virtuaalsete kontaktide kaudu teatud oskusi omavate inimestega või iseõppimise teel.

Tallinna Ülikooli haridus- ja kasvatusteadlased eesotsas Inge Timoštšuki, Krista Loogma, Triin Roosalu ja Maria Ersiga tegelevad seetõttu praegu Euroopa Twinningu projektis "Formaalhariduse ja töökohalõppe lõimimise teadusuuringute edendamine" just küsimustega, kuidas koolis ja töökohal õppimist paremini lõimida. Loe artiklit.

FEWL dokumentide repositoorium

FEWL projekti tiimi esimene koostöine publikatsioon annab ülevaate koolihariduse ja töökohalõppe ühendamise senistest uuringutest rahvusvaheliselt, keskendudes teooriatele, terminoloogiale, metodoloogiatele ning töökohalõppe personaalsele ja sotsiaalsele mõjule ning kontekstidele, milles õpitakse. Kogumik tutvustab ka mõningaid viise, kuidas saab tööga seotud õppimist integreerida kooliharidusse ja milline on selle mõju õppijate tegevusvõimekusele.